← Eesti

2-21-18310/38

Obsah (12)§ 163§ 164§ 231§ 657§ 654§ 651§ 456§ 162§ 442§ 171§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-21-18310 Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 13. aprill 2023 Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Margit Vutt, Indrek Parrest T

) § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Hageja palub maakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuses tühistada otsuse osas, milles kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja palub jätta apellatsioonmenetluses kantud menetluskulud kostja kanda. Maakohus kohaldas

§ 163lõiget 1 valesti.

Hageja on täisealine ja omandas keskharidust. Hagejal puudub sissetulek ja vara. Hageja võimalused endale sissetulekut teenida on piiratud, kuna hageja õpib statsionaarses õppes. Hageja töö on õppimine. Hageja vajaduste kaetus sõltub hageja vanemate panusest. Hageja saab menetluskulusid maksta üksnes elatise arvel. Sellises olukorras on menetluskulude poolte endi kanda jätmine hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. See ei ole elatise eesmärgiga kooskõlas, sh seab kohtusse pöördumise mõtte küsimuse alla. Maakohus rahuldas hagi suuremas osas. Seda tuleb menetluskulude jaotamisel arvestada. Hagi rahuldamise proportsioon ei pruugi olla siiski määrav, kuivõrd arvesse tuleb võtta kõiki menetluse asjaolusid. Kohtul on võimalik jaotada menetluskulud menetluse ning menetluses esile toodud asjaolude pinnalt erinevalt. Menetluskulud tuleks seega jätta kostja kanda. Maakohus ei põhjendanud otsust osas, milles jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsus on selles osas lakooniline ega ole jälgitav ja loogiline. Maakohus ei arvestanud hageja vastuväidetega. Hageja viitas

§ 164lg 3 kohaldamise võimalikkusele.

Maakohus oleks pidanud menetluskulud jaotama

§ 164lg 3 alusel, st jätma menetluskulud täies ulatuses kostja kanda tulenevalt kostja passiivsusest tõendite esitamisel ning kompromissi sõlmimisel. 6

(14)5. Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata, maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas muutmata ja apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Kostja leidis vastusena hageja apellatsioonkaebusele, et

§ 163

lg-s 1 sätestatud menetluskulude jaotuse osas ei saa pidada üldreegliks menetluskulude võrdsetes osades jagamist. Kohus saab sättes märgitud alternatiivseid aluseid omal äranägemisel kohaldada, tegi on kohtu kaalutlusotsusega. Kulude poolte endi kanda jätmine ei ole elatise mõttega vastuolus ega saa hagejat kahjustada. Kohtul tuleks analoogiliselt jagada kulud ka siis, kui tegemist oleks alaealise lapsega.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamise asjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Hageja väide, et ta saab õigusabikulud katta üksnes elatise arvel, ei vasta tõele. Hagejal oli võimalik pöörduda kohtu poole riigi õigusabi taotlusega ning saada õigusabi riigi kulul. Hageja ei teinud seda, vaid pöördus lepingulise esindaja poole ja võttis teadlikult menetluskulude kandmise riski. Hagi rahuldamise proportsioon ei ole menetluskulude jaotuse otsustamisel primaarne. Kostja ei olnud menetluses passiivne, vaid esitas oma seisukohad kõikides asjakohastes küsimustes. Kostja loobus kompromissläbirääkimistest, kuna hageja kompromisspakkumised kasvasid. Tegemist ei olnud vastastikkuste järeleandmistega. 6. Kostja palub esitatud vastuapellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 223 eurot 35 senti kuus, ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Maakohus leidis, et hageja põhjendatud kulu eluasemele on 140 eurot kuus (sh 65 eurot kasutuseelise väärtus ja 75 eurot kommunaalkulud). Maakohus rikkus menetlusõigust ja jättis arvestamata sellega, et kostja tagas hagejale elukoha (vahetu ülalpidamise) sellega, et jättis ühisvara jagamise vaidluses hageja elukohaks oleva XXXXXXXXX kinnisasja hageja emale ilma hüvitiseta. Kostja tegi seda, kuna soovis, et lapsed, sh hageja saaks kinnisasja elukohana kasutada. Arvestades maha ühisvara hulka kuulunud kohustused (79 794 eurot 76 senti), mis jäid kompromissiga hageja ema lahusvara hulka, oli vara väärtus 105 636 eurot 29 senti. Sellest kuulunuks 50% kostjale. Kostja on seega märkimisväärselt hageja eluasemekuludesse panustanud ning hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega on vastuolus, kui kostjal tuleb uuesti igakuise elatisena tasuda mh hageja eluaseme kulude eest. Kohus tuvastas põhjendamatult, et hageja eluasemekuludest 70 eurot tuleks kostjalt elatisena välja mõista. Maakohus saanuks rahuldada hageja nõude üksnes 153 euro 35 sendi ulatuses (223 eurot 35 senti – 70 eurot). Hageja toidu-, tervishoiu- ja hügieenikulud saavad kostja vastuväiteid arvestades olla kokku 174 eurot 68 senti kuus. Vahe on 10 eurot 44 senti. Kostjale langev osa sellest on 5 eurot 22 senti. Kostjale hageja kasuks välja mõistetav elatis oleks saanud olla üksnes 148 eurot 13 senti (153 eurot 35 senti – 5 eurot 22 senti). Maakohus jättis põhjendamatult kõrvale hageja vande all antud ütlused, milles hageja võttis omaks, et tema igakuised kulutused on ca 300 eurot kuus. Isegi kui neile lisada eluasemekulud 140 eurot, on hageja kulud kokku 440 eurot, millest tuleb maha arvestada riiklik lapsetoetus 60 eurot. Kostjale langev ülalpidamise osa koos eluasemekuludega on 190 eurot, ilma nendeta 120 eurot. RAKE uuringu kokkuvõttes on välja toodud, et 18aastase lapse keskmine ülalpidamise kulu kuus on 327 eurot. Hageja ei ole tõendanud kulutusi suuremas ulatuses kui 352 eurot 94 senti kuus. Vaidlust ei ole, et kostja on tasunud hagejale elatist 150 eurot kuus. Kostja on andnud hagejale igakuiselt ülalpidamist piisaval määral ega ole rikkunud ülalpidamiskohustust. Hagi rahuldamiseks puudus seega alus. 7

(14)
  1. Hageja palub jätta vastuapellatsioonkaebus rahuldamata ja apellatsioonmenetluse menetluskulud kostja kanda. Maakohtu otsus on osas, millega kostjalt mõisteti hageja kasuks välja elatis 223 eurot 35 senti kuus, seaduslik ja põhjendatud. Maakohus ei rikkunud selles osas materiaal- ega menetlusõiguse norme. Kostja on kaotanud maakohtu otsuse vaidlustamise õiguse. Kostja tasus juunis 2022 elatise 223 eurot 35 senti. Elatise tasumine maakohtu otsuses märgitud ulatuses näitab, et kostja aktsepteeris otsust. Kostja käitumine vastuapellatsioonkaebuse esitamisel on vastuoluline. Kostjal ei ole hea usu põhimõttest tulenevalt võimalik maakohtu otsust vaidlustada. Maakohus leidis põhjendatult, et eluruumi kasutuseelise väärtuse saab määrata võrreldava eluruumi keskmise üürihinna järgi samas piirkonnas, arvestades mh lapse kasutuses oleva eluruumi osa suurust ning asjaolu, et eluruum on ühiskasutuses. Hageja tõendas, et sarnase maja üürihind on 1200 eurot ja sellest tulenevalt ühe ruutmeetri kasutamise väärtus 6 eurot 20 senti. Hageja ainukasutuses on eluruum suurusega 13,92 m
  2. Hageja ainukasutuses oleva ruumi kasutuseelise väärtus on 86 eurot 30 senti. Ühiskasutuses olevatest ruumidest hagejale langev osa on 47,513 m
  3. Hageja kasutuseelise väärtus on 380 eurot 88 senti. Maakohus arvestas kasutuseelise väärtusena 65 eurot, s.o vähem kui pidanuks. Kostja viited tsiviilasjas nr 2-15-7546 sõlmitud kompromissile on eksitavad. Kompromissist ei nähtu kokkulepet, mille kohaselt kostja oli nõus jätma hageja ema elukohaks oleva kinnisasja omandi hageja emale hüvitiseta, kuna kinnisasja kasutasid lapsed. Varad jagati poolte vahel võrdselt. Pooled kinnitasid, et ei oma ühisvara- ja kaasomandiga seotud varade ning kohustustega seonduvalt teineteise vastu rohkem nõudeid. Kuna kompromissist ei tulenenud selliseid kokkuleppeid vara jagamise osas, nagu kostja väidab, tuligi kostja vastavad väited jätta tähelepanuta. Kostja ei esitanud kommunaalkulude summa 75 euro kohta sisulisi vastuväiteid. Eluaseme kasutuseelis ja igakuiselt tasutavad kommunaalkulud ei ole samastatavad. Kostja ei saanud anda hagejale kommunaalkulusid puudutavas osas vahetut ülalpidamist. Toidukulule 165 eurot 12 senti ei ole kostja maakohtu menetluses vastu vaielnud. See, et osad hügieenikulud kajastuvad toidupoe tšekkidel, ei tähenda, et hügieenikulusid ei saa eraldi arvesse võtta. Hageja arvestas toidukulud ja hügieenikulud eraldi, st et hügieenikulusid ei ole kajastatud topelt toidukulude all. Maakohus tuvastas õiguspäraselt, et toidu-, hügieeni-, tervishoiu- ja ilutarvete kulud on kokku 205 eurot 12 senti kuus. Hageja vande all antud ütlustes viidatud 300 eurot ei sisalda eluasemekulusid, sööki, mille ostab hageja ema, sidekulu, kogu vaba-aja veetmise kulu, tervishoiu- ja hügieenikulu jms. Kuna hageja elab koos emaga, on selge, et hagejaga seotud kulusid kannab tema ema. RAKE uuring ei ole vaidlusega seotud. Maakohus hindas hageja vajadusi ja jõudis põhjendatud järeldusele, et hageja vajadused on 506 eurot 70 senti kuus. Maakohus viitas, et RAKE vajaduspõhise miinimumelatise juures tuleb arvestada, et see koostati
  4. aasta alguses. Uuringu koostamisel olid aluseks lapse ülalpidamiskulude
  5. a andmed. Viimast saab pidada üldtuntud asjaoluks (

§ 231lg 1).

Andmeid RAKE uuringu aluseks olevate andmete kohta on võimalik saada Justiitsministeeriumi kodulehelt, mis on usaldusväärne menetlusväline allikas. Maakohus ei saanud lähtuda RAKE uuringus toodud arvudest. Hageja tõendas kulusid suuremas määras, kui maakohus pidas põhjendatuks. 8

(14)RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebust ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu

§ 657

lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab 67% menetluskuludest kostja ja 33% hageja kanda. Vastuapellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse resolutsiooni muus osas tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab

§ 657

lg 1 p 21 alusel maakohtu otsuse resolutsiooni muus osas seega muutmata, kuid täiendab maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus esitab

§ 654lg 2² alusel maakohtu otsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

9. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651

lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse ulatuses, milles maakohus mõistis kostjalt alates hagi esitamisest kuni hageja õpingute lõppemiseni X Gümnaasiumis, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni, välja elatise 223 eurot 35 eurot kuus. Kostja palub teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata, menetluskulude jaotust kostja eraldi ei vaidlusta. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse üksnes menetluskulude jaotuse osas. Hageja ega kostja ei vaidlusta maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis rahuldamata tagasiulatuva elatise nõude ajavahemiku august kuni november 2021 eest (summas 625 eurot) ja elatise nõude alates hagi esitamisest kuni hageja keskhariduse omandamiseni suuremas summas kui 223 eurot 35 senti kuus. Maakohtu otsus on vaidlustamata osas

§ 456lg 1 ja lg 2 p 1 alusel jõustunud.

  1. Kuna hageja vaidlustab apellatsioonkaebuses üksnes menetluskulude jaotust, mis sõltub aga asja sisulise lahendamise tulemusest, lahendab ringkonnakohus esmalt vastuapellatsioonkaebuse (I) ja seejärel apellatsioonkaebuse (II). Lõpuks otsustab ringkonnakohus menetluskulude jaotuse (III). I
  2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et täisealise lapse ülalpidamiskohustuse ulatuse väljaselgitamisel tuleb PKS § 99 lg 1 järgi lähtuda ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse PKS § 99 lg 2 järgi õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ning kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. 11.
  3. Maakohus leidis, et hageja kulud eluasemele on 140 eurot kuus, sh 65 eurot kasutuseeliste väärtus ja 75 eurot kommunaalkulud. Kostja vaidleb hageja eluasemekuludele vastu põhjusel, et kostja tagas hagejale elukoha, st vahetu ülalpidamise sellega, et jättis hageja ema ja kostja ühisvara jagamise vaidluses hageja elukohaks oleva XXXXXXXXX kinnisasja hageja ema ainuomandisse ilma hüvitiseta, kuna soovis, et lapsed, sh hageja, saaks kinnisasja elukohana kasutada. Kostja leiab ka, et hageja eluasemekulud ei ole tõendatud. Vanemad võivad PKS § 100 lg 3 esimese lause järgi oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Vanemate kokkulepe ei välista ega piira PKS § 100 lg 3 teise lause järgi üldjuhul lapse seadusest tuleneva elatisenõude esitamist. PKS § 100 lg 3 teise lause järgi tuleb lapse elatisenõude puhul arvestada mh vanemate 9

(14)kokkuleppega ettenähtut, s.o vanemate kokkulepitud ülalpidamiskohustuse täitmise viisi ja korda. Vanemate kokkulepet saab võimaluse korral arvestada lapse tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmisel (vt Riigikohtu
  1. juuni
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13). Kui vanem on kokkuleppe järgi jätnud teisele vanemale lapsele elatise maksmiseks vara, tuleb juhul, kui see ei kahjusta lapse huve, arvestada seda kokkulepet tulevikus täita tuleva elatise kohustuse kindlaksmääramisel (PKS § 100 lg 3 teine lause) (vt Riigikohtu
  3. juuni
  4. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-6499/63, p 11). Tartu Maakohtu
  5. novembri
  6. a määrusest tsiviilasjas nr 2-15-7546 nähtub, et hageja ema ja kostja jagasid ühisvara kokkuleppel, mille kohaselt jäid osad asjad ning kohustused hageja emale ja osad kostjale. Tartu Maakohtu
  7. novembri
  8. a määrusest ei nähtu aga, et hageja ema ja kostja oleksid ühisvara jagamise kokkuleppega sõlminud muuhulgas kokkulepet hageja suhtes ülalpidamise kohustuse täitmise reguleerimiseks. Kokkuleppes ei ole hageja suhtes ülalpidamiskohustuse täitmist käsitletud. Kostja ei esitanud tõendeid, millest saaks järeldada, et hageja ema ja kostja vahel sõlmitud ühisvara jagamise kokkuleppega reguleeriti ka hageja suhtes ülalpidamiskohustuse täitmist. Ainuüksi XXXXXXXXX kinnisasja väärtuse ja hageja ema kanda jäänud kohustuste võrdlemine ei ole nimetatud järelduse tegemiseks piisav. Ühisvarana jagati ka muud vara peale kinnisasja ja kohustuste, mistõttu ei saa kinnisasja väärtuse ja kohustuste võrdlusest järeldada, et hageja ema sai ühisvara jagamise tulemusena rohkem vara. Samas, isegi kui hageja ema sai ühisvara jagamise tulemusena rohkem vara, ei saa ainuüksi sellest järeldada, et sel viisil ühisvara jagamisega sooviti täita kostja ülalpidamiskohustust hageja ees. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et lapse eluasemevajaduse ulatuse ja rahalise väärtuse saab kindlaks määrata eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnatava eelise (kasutuseelise) väärtuse kaudu (vt ka Riigikohtu
  9. oktoobri
  10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13, p-d 20–21). Kinnisvaramaakler E. Jürgensoni kirjast nähtub, et hageja eluaseme keskmine üürihind on 1200 eurot (I kd, tl 134). Kostja ei esitanud tõendeid, millest võiks järeldada, et hageja eluaseme üürihind on väiksem. Ehitisregistri andmetel on hageja eluaseme suletud netopind 193,5 m2 (I kd, tl 131). Hageja eluaseme ühe ruutmeetri üürihind on seega 6 eurot 20 senti. Pooled ei vaidle, et hageja tuba on 13,92 m2 (I kd, tl 167 pöördel). Hageja elab koos ema ja õega. Hageja väitel on tema ema ja õe tubade pind kokku 37,04 m
  11. Pere poolt üldkasutatav ala on 142,54 m
  12. Hageja eluaseme kasutamisest saadava kasutuseeliste väärtus on seega vähemalt 65 eurot. Hageja emale esitatud elektri, vee- ja kanalisatsiooni ning prügiveo arvetelt nähtub, et alates augustist kuni oktoobrini 2021 olid vastavad kulud kokku 252 eurot 16 senti, s.o keskmiselt 84 eurot 10 senti kuus (I kd, tl-d 24–32). Hageja esitas küttekulude tõendamiseks hageja ema pangakonto andmete väljavõtte Exceli tabelina. Sellest nähtub, et hageja ema kulutas septembris 2021 pelletile 399 eurot 80 senti (I kd, tl 35). Hageja ema pangakontolt nähtub ülekanne summas 69 eurot 80 senti. Hageja ema pangakontolt ei nähtu septembris 2021 muid ülekandeid, mida võiks pidada pelleti eest tasumiseks. Hageja ema pangakonto väljavõttelt nähtub siiski, et hageja ema võttis septembris 2021 oma kontolt 500 eurot sularaha välja (I kd, tl 138–139). Hageja ema sai pelleti eest seega sularahas tasuda. Arvestades, et septembris 2021 algas küttehooaeg, hageja ja tema pere eluaseme suurust ja hageja ema pangakontolt tehtud makseid, on hageja väide, et pere küttekulud olid septembris ja oktoobris 2021 kokku 399 eurot 80 senti, ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Kostja ei esitanud tõendeid, mille põhjal saaks väita, et hageja eluasemeks olevat hoonet saaks odavamalt kütta. Hageja kommunaalkulud on seega vähemalt 75 eurot kuus. Eelmärgitut arvestades on hageja eluasemekulud ringkonnakohtu hinnangul maakohtu poolt tuvastatud ulatuses, s.o 140 eurot kuus, tõendatud. 10
(14)11.
  1. Maakohus leidis, et hageja toidu-, tervishoiu- ja hügieenikulud on kokku 205 eurot 12 senti kuus. Kostja hinnangul saab vastav kulu olla kokku 174 eurot 68 senti. Kostja ei nõustunud maakohtuga selles, et ta ei vaielnud hageja toidukulude suurusele 165 eurot 12 senti kuus vastu. Kostja märkis maakohtule esitatud vastuses, et kuigi hageja igakuine toidukulu ei ole ilmselt nii suur, ei ole tegemist ka täiesti ebamõistliku summaga, mistõttu kostja ei vaidle sellele menetlusökonoomiast lähtuvalt vastu. Kostja märkis, et toidukulud kajastavad ka hageja kulutusi hügieenile, kuna hagi lisadena esitatud toitupoe tšekid sisaldavad mh hügieenivahendite kulu. Kostja vaidles selle tõttu vastu hageja hügieenitarvete kuludele 31 eurot 52 senti kuus (I kd, tl 83). Kostja vastuväitest saab seega mõistlikult järeldada, et kostja vaidlustas maakohtus hageja toidukulud ulatuses, milles need sisaldavad hageja hügieenitarvete kulusid. Kostja leiab vastuapellatsioonkaebuses samas, et toidu-, tervishoiu- ja hügieenikulud saavad olla kokku 174 eurot 68 senti, sh toidukulu 165 eurot 12 senti, kostja poolt põhjendatuks peetud tervishoiukulu 8 eurot 90 senti ja läätsede kulu 66 senti. Kostja ei vaidlusta vastuapellatsioonkaebuses seega hageja toidukulude 165 eurot 12 senti suurust, vaid seda, et maakohus tuvastas hageja tervishoiuja hügieenikulud suuremana kui 9 eurot 56 senti. Hagiavalduse kohaselt kulus hagejal augustist oktoobrini 2021 tervishoiule ja hügieenile kokku 129 eurot 39 senti, sh tervishoiukulu (ravimid ja vitamiinid) 26 eurot 83 senti, hügieenitarvete kulu (pesemis- ja hooldusvahendid) 94 eurot 58 senti ja erivajadustega seotud kulud (nt prillid) 7 eurot 98 senti. Hagiavalduse kohaselt on hageja tervishoiu- ja hügieenitarvete kulu keskmiselt seega 43 eurot 13 senti kuus (I kd, tl 2). Hageja esitas tervishoiukulude tõendamiseks hageja ema pangakonto andmete väljavõtte Exceli tabelina. Sellest nähtub, et hageja ema kulutas septembris 2021 apteekides 26 eurot 83 senti (I kd, tl-d 34–35). Vastavad maksed nähtuvad ka hageja ema pangakonto väljavõttelt (I kd, tl-d 138–139). Osaühing Tradehouse arvete (I kd, tl-d 65 ja 69), Selver AS-i
  2. oktoobri
  3. a arve (I kd, tl 66), Douglas Estonia OÜ arve nr 7831 (I kd, tl 68) ja Rimi Eesti Food AS-o arve (I kd, tl 71) kohaselt kulutas hageja oktoobris 2021 ilu- ja hügieenitoodetele kokku 84 eurot 77 senti. Hageja soetas oktoobris 2021 endale läätsed hinnaga 7 eurot 98 senti (I kd, tl 55). Hageja tervishoiu- ja hügieenikulud olid augustist oktoobrini 2021 seega keskmiselt 39 eurot 86 senti. Nimetatud kulud ei hõlmanud juuksuri teenusega seotud kulusid. Täiskasvanud naine kulutab juuksuris ilmselt enam kui mõned eurod aastas. Ringkonnakohus leiab kokkuvõttes, et hageja tervishoiu-, hügieeni- ja ilutarvete kulud on tõendatud maakohtu poolt tuvastatud ulatuses, s.o 40 eurot kuus. 11.
  4. Maakohus leidis, et hageja transpordikulud on 20 eurot kuus. Kostja hinnangul ei ole hageja transpordikulud tõendatud ning peab põhjendatud transpordikuluks 11 eurot 71 senti (I kd, tl 84). Hageja elab Ülenurme vallas. Hageja õppis X Gümnaasiumis (I kd, tl 16). Hagejal oli seega vaja koolis käimiseks ja muudeks tegevusteks transporti. Arvestades maakohtu poolt märgitud ühistranspordi piletite hindu ning hageja esitatud tõendeid sõiduki kindlustuse (I kd, tl 48) ja kütusekulu (I kd, tl 33 – 35, 49, 91 – 94, 138 – 139) kohta, on hageja transpordikulud vähemalt 20 eurot. Ringkonnakohus leiab eelnevast tulenevalt, et hageja transpordikulud on tõendatud maakohtu poolt tuvastatud ulatuses, s.o 20 eurot kuus. 11.
  5. Maakohus leidis, et hageja riietega seotud kulud on 70 eurot kuus. Kostja hinnangul ei ole riietega seotud kulud tõendatud. Kostja pidas põhjendatuks kuluks 52 eurot kuus (I kd, tl 84). 11
(14)Hageja ja tema ema pangakonto väljavõte ning esitatud arvete kohaselt kulutas hageja augustist kuni oktoobrini 2021 riietele ja jalanõudele kokku 308 eurot 61 senti (I kd, tl-d 33 – 35, 43, 59 – 61, 138 – 144). Ringkonnakohus leiab eelnevast tulenevalt, et hageja riietega seotud kulud on maakohtu poolt tuvastatud ulatuses (70 eurot kuus) tõendatud. 11.
  1. Maakohus luges hageja side- ja vaba aja kulud põhjendatuks kostja poolt nimetatud ulatuses, s.o vastavalt 21 eurot 58 senti ja 50 eurot kuus (I kd, tl-d 83–84). 11.
  2. Hageja märkis vande all antud ütlustes: "Isiklikult kulub mul umbes 300 eurot kuus. Need on minu isiklikud kulutused. Selle sisse kuulub söök, mis ma endale ostan; bensiin, et saaksin autoga sõita ja tarbeesemed- riided. /…./ Arvestasin 300 euro sisse selle summa, mis kulub küünte hoolduse peale". Hageja vande all ütlustest ei nähtu, et 300 euroga oleksid hõlmatud hageja eluasemekulud 140 eurot kuus ning hageja need toidu- ja esmatarvete kulud, mille ostab hagejale tema ema. Kuna hageja elab ema ja õega, on põhjendatud eeldada, et nad tarbivad osa toitu ja esmatarbeid koos ning selle kulu kannab lapsevanem, mitte laps. Hageja vande all antud ütlused on kooskõlas maakohtu poolt tuvastatud hageja kuludega ega anna alust järeldada, et need võiksid olla väiksemad kui 506 eurot 70 senti kuus. 11.
  3. Hageja vajadused on PKS § 99 lg 1 tähenduses seega vähemalt 506 eurot 70 senti kuus.
  4. Kostja ei vaidlustanud vastuapellatsioonkaebuses maakohtu järeldust, et kostja peab pärast hageja vajadustest lapsetoetuse mahaarvamist kandma poole hageja vajadustest. Maakohus mõistis PKS § 99 lg 1, § 102 lg 1 ja § 105 lg 3 alusel kostjalt hageja kasuks seega õigesti välja elatise 223 eurot 35 senti kuus alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja õpingute lõppemiseni X Gümnaasiumis, kuid mitte kauem kui hageja 21aastaseks saamiseni. Asjaolu, et kostja tasus hagejale enne hagi esitamist vabatahtlikult elatist 150 eurot kuus, ei välistanud kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest, kuna kostja poolt makstud elatis ei olnud hageja ülalpidamiseks piisav. Elatise ebapiisav tasumine on PKS § 96, § 97 p 2 ja § 99 ning § 100 lg 1 ja 2 järgi ülalpidamiskohustuse rikkumine ja seega elatise väljamõistmise aluseks.
  5. Eelmärgitut rahuldamata. arvestades jätab ringkonnakohus vastuapellatsioonkaebuse II
  6. Maakohus jättis hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud

§ 163lg 1 alusel poolte endi kanda.

Hageja arvates oleksid menetluskulud pidanud jääma kostja kanda. 15. Maakohus lähtus menetluskulude jaotamisel põhjendatult

§ 163lõikest 1.

15.

  1. Hageja palus hagiavalduses mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise alates hagi esitamisest
  2. novembril 2021 kuni keskhariduse omandamiseni 250 eurot kuus. Hageja esitas ka tagasiulatuva elatise nõude summas 625 eurot. Hagi rahuldati alates hagi esitamisest kuni gümnaasiumi lõpetamiseni esitatud elatise nõude osas 223 euro 35 sendi ulatuses kuus ja jäeti tagasiulatuva elatise osas rahuldamata. Hagi rahuldati seega osaliselt. 15.
  3. Hagiavalduse kohaselt pöördus hageja kohtusse, kuna kostja ei maksnud hagejale piisavalt suurt elatist (I kd, tl 1 pöördel). Asja materjalidest ei nähtu, et kostja põhjustas menetluse seetõttu, et ta ei andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Hageja väitel ei esitanud kostja menetluses täielikku teavet oma sissetulekute ja vara kohta (II kd, tl 11 pöördel). Kohtumenetluse käigus teabe osalisest esitamata jätmisest ei saa aga tagantjärele tuletada, et kostja põhjustas menetluse, st hagi esitamise sellega, et ta ei 12

(14)andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta.

§ 164lg 3 ringkonnakohtu arvates seetõttu asjas ei kohaldu.

15.

  1. Pooled pidasid maakohtu
  2. veebruari
  3. a istungil kompromissiläbirääkimisi. Kostja oli nõus tasuma hagejale elatist 200 eurot kuus. Hageja oli maakohtu istungil nõus elatisega 230 eurot kuus. Maakohus andis seejärel pooltele tähtaja läbirääkimiste pidamiseks. Hageja esitas
  4. veebruaril 2022 kostjale kompromissettepaneku, mille kohaselt oli hageja nõus elatisega 230 eurot kuus, kuid soovis, et kostja hüvitaks hageja koolilõpu reisi maksumusest 236 eurot. Hagi ei rahuldatud seega sarnases ulatuses, nagu pakkus üks pooltest. Eelmärgitut arvestades ei saa asjas seetõttu kohaldada ka

§ 163lõiget 2.

15.4. Menetluskulusid ei oleks saanud jätta täies ulatuses kostja kanda ka

§ 162

lg 4 alusel, kuna see säte ei võimalda jätta poole kanda vastaspoole menetluskulusid. 16.

§ 163

lg 1 ei võimalda jätta menetluskulusid täielikult kostja kanda, vaid jaotada need kas võrdsetes osades või võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või jätta täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 163lg-st 1 ei tulene elatise nõude osas erandit.

Maakohus ei selgitanud siiski, miks ta valis

§ 163

lg-s 1 sätestatud kolmest menetluskulude jaotamise viisist menetluskulude poolte endi kanda jätmise. Maakohtu otsus ei vasta selles osas

§ 442lg-s 8 sätestatud nõuetele.

  1. Hageja nõudis elatist alates augustist 2021 kuni hageja poolt keskhariduse omandamiseni. Hageja omandas keskhariduse X Gümnaasiumi lõpetamisega
  2. aastal (I kd, tl 16). Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 24 lg 1 järgi kestab õppeaasta
  3. septembrist järgmise aasta
  4. augustini. Õpilane arvatakse gümnaasiumist PGS § 28 lg 1 p 10 järgi siiski välja, kui ta on täitnud gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja talle on väljastatud lõputunnistus. Hageja sai gümnaasiumist seega kõige varem välja arvata gümnaasiumi lõpetamisel juunis
  5. Kui hageja ei täitnud juuniks 2022 gümnaasiumi lõpetamise tingimusi ja talle ei väljastatud lõputunnistust, võis hageja poolt keskhariduse omandamine võtta aega isegi kauem kui juunini
  7. Hageja elatisnõude väärtus ajavahemiku august 2021 kuni juuni 2022 eest on kokku 2450 eurot [625 eurot (tagasiulatuv elatis) + (250 ÷ 30 × 9) (november 2021 elatis) + (250 × 7 kuud)]. Rahuldatud elatisnõude väärtus ajavahemiku august 2021 kuni juuni 2022 eest on 1630 eurot 46 senti [(223,35/30*9) + 223,35 × 7 kuud]. Hageja nõue rahuldati seega vähemalt ligikaudu 67% ulatuses. Kui hageja lõpetas gümnaasiumi hiljem kui juunis 2022, oleks hagi rahuldamise ulatus veelgi suurem. Arvestades, et hageja pöördus kohtusse, kuna kostja ei maksnud hagejale tema vajadustele vastavat elatist ja hageja nõue rahuldati minimaalselt 67% ulatuses, on ringkonnakohtu arvates põhjendatud jätta 67% menetluskuludest kostja kanda.
  8. Ringkonnakohus tühistab seega maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ja teeb uue otsuse, millega jätab 67% maakohtu menetluskuludest kostja ja 33% hageja kanda. III
  9. Apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatusest tulenevalt jäävad apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud

§ 171lg 1 ja § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

Vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad vastuapellatsioonkaebusega seotud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel kostja kanda.

21. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses poolte menetluskulude suurust kindlaks määranud, mistõttu ei tee seda

§ 174lg 4 teisest lausest lähtudes ka ringkonnakohus 13

(14)apellatsioonkaebuste lahendamisel. Tulenevalt

§ 177

lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja (allkirjastatud digitaalselt) Margit Vutt (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest 14

(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.