Usaldusisik on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu kuna võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ajutine. Võlgnikul puudub vara, millele saaks pöörata sissenõuet ja täita võlausaldaja kohustusi, samas on võlgnikul kohustusi teadaolevalt summas 16 945,33 euro ulatuses. Seega asub usaldusisik käesoleval hetkel seisukohale, et võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi. Võlgnik on märgitud tööle tema enda äriühingus, mis tundub, et ei tegutse, kuna majandusaasta aruandeid alates 2020 äriregistrile esitatud ei ole. Võlgniku osas on jõustunud kohtulahend tsiviilasjas nr xxx, mis oli kohtutäitur R S juures täitmisel ja 07.04.2022 kuni 17.11.2022 õnnestus kohtutäituril võlgnikult kinni pidada 2057,67 eurot, mis on väike osa kogunõudest. Pankrotihaldurile ei ole teada võlgniku seisukoht seoses maksejõuetuse tekkimise põhjustega. Samuti ei nähtu pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja poolt esitatud avaldusest, millest kohustus tekkinud on, sest menetlus lõpetati kompromissiga. Tsiviilasjas nr xxx sõlmitud kompromissi täitmisega on võlgnik sattunud raskustesse ja see on kokkuvõttes viinud tema maksejõuetuse tekkimiseni. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu
Usaldusisik ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud selgeid tagasivõitmise nõudeid. Kui võlgnik ei esita avaldust kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja esineb jätkuvalt alus pankrotimenetluse raugemiseks, on ajutise halduri hinnangul põhjendatud raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks määrata deposiidi tasumine. Usaldusisik palub määrata usaldusisiku tasuks 7,5 töötunni eest 1050 eurot, millele lisandub käibemaks 210 eurot, kokku 1260 eurot. Usaldusisik palub määrata tasu väljamaksmine võlausaldaja poolt ajutise halduri tasu ja kulude katteks makstud kohtudeposiidi arvelt ning tasuda Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ-le (a/a xxx, Swedbank). Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et võlausaldaja avaldus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks kuulub rahuldamisele. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (
) sätestatud korras, kui FiMS-s ei ole sätestatud teisiti.
lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Usaldusisiku aruande kohaselt puudub võlgnikul vara peale osaluse äriühingus P OÜ (registrikood xxx, osaluse suurus 2500 eurot). Äriühing on äriregistrile esitanud viimase majandusaasta aruande 2020 majandusaasta kohta, mille kohaselt on äriühingul kahjum -302 eurot. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi vähemalt summas 16 945,33 eurot. Seega on võlgnik püsivalt maksejõuetu, kuivõrd võlgnikul puudub vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu
MS § 314´ lg 1 alusel. Võlgnik oma sisulist seisukohta käesolevas tsiviilasjas esitanud ei ole. Kohtu hinnangul on võlgnik teadlik tema vastu esitatud pankrotiavaldusest, sest ta on 18.02.2023 e-kirjast nähtuvalt aru saanud pankrotiavalduse esitamisest ja selle sisust. Kohus selgitas 10.04.2023 kirjaga võlgnikule kohustustest vabastamise võimalust, võlgnik kohtukirjale ei vastanud ega taotlust kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks esitanud ei ole.
lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.
lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu
lg 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa (
Võlausaldaja on 10.04.2023 tasunud võlgniku pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti halduri nimetatud 1260 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Vandeadvokaat Kristo Teder on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus nimetab võlgniku pankrotihalduriks vandeadvokaadi Kristo Teder ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 08.05.2023 kell 10.00. Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja saalis 3002 (
MS § 18 lg 8 ja
lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et võlgnik on vande andmiseks kohustatud
lg 3 1 alusel.
lg 1 kohaselt võlgnik ei tohi kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestist lahkuda.
lg 1 kohaselt võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga.
lg 1 p 1 alusel võib kohus kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust. 05.04.2023 ärakuulamisel märkis võlausaldaja, et võlgnik on võõrandanud sõiduki Ford Transiti oma 7-aastasele lapsele ning võlgnik arveldab läbi lapse konto. Kohus on seisukohal, et arvestades võlausaldaja poolt väljatoodud asjaolusid, tuleb pankrotihaldurile anda õigus saada andmeid võlgniku G A D A T alaealise tütre A C L T (isikukood xxx) pangakontode kohta ja saada pangakontode väljavõtteid krediidiasutustelt alates 14.04.2020 kuni pankrotimenetluse lõpuni. Halduril peab olema võimalik kontrollida võlgniku tegevust ja saada kohtu loal ligipääs võlgniku lähikondsete pangakontole. Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (FiMS § 18 lg 4 ja
MS § 54 lg 2 kohaselt hüvitatakse kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.
lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast ning tasule maksude lisamisel lähtutakse
lõikes 11 sätestatust.
lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.
lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Usaldusisik on teinud usaldusisiku kohustuste täitmiseks tööd 7,5 tundi. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu 140 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 1050 eurot, millele lisandub käibemaks 210 eurot, kokku 1260 eurot.
lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitis pankrotivarast. Kuivõrd praegusel juhul võlgnikul vara puudub, kuulub usaldusisiku tasu 1260 eurot hüvitamisele võlausaldaja poolt kohtudeposiiti tasutud summa arvelt. Usaldusisiku tasu kanda Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ-le (a/a xxx, Swedbank). 4
lg 1 p 1 ja 6 kohaselt pankrotimenetluse kulud on mh menetluskulud ja
Pankrotiavalduse esitamisest tingitud võlausaldaja menetluskulud (riigilõiv, lepingulise esindaja kulu) on pankrotimenetluse kulud
Võlausaldaja menetluskulud määrab kohus kindlaks eraldi määrusega, võlausaldajal on õigus esitada menetluskulude nimekiri 10 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Härmand kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.