Obsah (6)

§ 76§ 751§ 78§ 75§ 184§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03. oktoober 2018, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-4393 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Kas

§ 76lg 4,5 alusel määrata Lauri N.E-le katseaeg kuni 06.06.2020.

3.

§ 751lg 3 p-le 2 vastavalt määrata Lauri N.E elektroonilise valve kestuseks kuus

§ 751

lg 4 kohaselt hakata elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Lauri N.E keha külge. 5.

§ 78

p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 6.

§ 76

lg 5 alusel allutada Lauri N.E käitumiskontrollile kestusega kuni 06.06.2020, mille jooksul kohustada teda järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi:  elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 7.

§ 75

lg 2 p 21 , 4, 7 alusel määrata Lauri N.E-le katseajaks järgmised lisakohustused:  mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; otsima endale töökoha või võtta ennast arvele Töötukassas 1 nädala jooksul peale vanglast vabanemist;  teadvalt mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega või narkootikume tarvitavate/käitlevate isikutega (välja arvatud pereliikmed).

1. Määrata Lauri N.E katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
2. Määrus Lauri N.E suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
3. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale.
4. Vabastada süüdimõistetu Lauri N.E karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.   Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Tartu Maakohtu 22.05.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-4393 on Lauri N.E süüdi tunnistatud

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ja karistatud 3 aasta 8 kuu vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel hakati karistuse kandmise aega arvestama alates Lauri N.E kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 06.10.2016. 30.07.2018 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Lauri N.E isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Tartu vangla hinnangul on kinnipeetav kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohustatud on ühiskond tervikuna, rahvatervis. Oht seisneb ühiskonna turvatunde ohustamises. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik jätkab narkootikumide tarvitamist ning kui tekivad rahalised raskused; kui jätkab suhtlemist narkootikume tarvitavate ja kriminaalse taustaga isikutega, kellest laseb end mõjutada ning kui ei lahenda oma probleeme sihipäraselt. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 18%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteotoimepanemise tõenäosust toetab Tartu Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kannab esimest reaalset vangistust, mis on ka esimene kriminaalkaristus elus üldse. Narkootikumid on kahjuks põhjuseks. Suures osas oli tarvitaja, sellest ka probleem miks on vanglas. On läbinud rehabilitatsiooniprogrammi, kuidas vabaneda sõltuvusest ja see hakkas nii meeldima, et vabaduses hakkab õppima kogemusnõustamist, et aidata kedagi sama viga tegemast ja hoida ennast ohjes. Vangla ei ole koht, kus ennast normaalselt tunda. Niipalju on kogemus andnud, et see ei saa enam korduda, eksimine ühiskonna reeglite vastu. See on karm ka lähedastele. Ei soovi isegi meenutada seda aega, mis oli. Otsis ka siis abi sõltuvusest vabanemiseks, aga ei õnnestunud. Vangistusel on positiivne külg, et on sõltuvusest lahti saanud. 12 sammu juhendaja viskas pakkumise õhku, et talle oleks järelkasvu vaja ja kinnipeetav tundis, et peab sellest õlekõrrest kinni hakkama. Vabanedes hakkaks oktoobrist pihta 9-kuuliste kursustega Tallinnas. Eluruum on üürilepingu alusel koos abikaasaga üüritud. Abikaasa narkoprobleemid ei olnud sellises mastaabis nagu kinnipeetaval. Abikaasa aitas sugulast ja andis kanepit edasi. Ta on karistuse saanud ja tingimisi edukalt ära kandnud. Töökoht on kinnipeetaval olemas, on riigi ees kohustused, mis tekkisid tema rumalusest. Alguses ei saa olema kindlasti lihtne, asub õppima, tööle ja kindlasti ei hakka otsima võimalust hõlptulu teenida. On laps, mitte bioloogiline, aga ta peab kinnipeetavat isaks. Ei tea, et on vanglas, teab, et issi on tööl. Alkoholisõltuvust ei ole. Teab, et sõltuvusprobleemiga tuleb tegeleda läbi elu, et mitte tagasi sattuda. On nõus läbima ka programme. O n teadlik, mida tähendab elektrooniline valve. Kriminaalhoolduse tingimused on vastuvõetavad ja jõukohased. On olnud kogu hommik nii närvis, et ei teadnudki, mida istungil öelda, aga sõnad on siirad. On 31-aastane. Ema, isa ja õdedega on suhted head, emaga väga head. Isaga enne vangistust niipalju ei suhelnud, nüüd suhtleb rohkem. Vanematest on kindlasti tuge, palus oma tegude pärast andeks vanematelt ja õdedelt ja nad andestasid. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Lauri N.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Positiivsed asjaolud on kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalprogrammide läbimine ja osalemine tööhõives. Vabanemise korral on isikul kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Lauri N.E on uimastisõltlane, kes on tunnistanud probleemi ning on motiveeritud sellega tegelema ja on läbinud aktiivse sõltuvusrehabilitatsiooni, mis maandab uute narkokuritegude toimepanemise riski olulisel määral. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja toetab Lauri N.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega koos iseloomustustes toodud kohustuste määramisega. Kaitsja selgitas, et ei vaidle vangla sisukohtadele vastu. Edasine sõltub kõik kinnipeetavast endast. Vangla toetab vabanemist. On kindel, et N.E rääkis emotsionaalselt ja avaldas oma edasised plaanid. See, et ta soovib ennast edasi arendada ja teisi sarnaste probleemidega inimesi aidata, on väga tervitatav. Ei näe vajadust, et N.E peaks karistusaja lõpuni vanglas olema. Kohus peab nüüd otsustama ja kaaluma. Kaitsja leiab, et karistus on oma eesmärgi täitnud, mistõttu palub kohtul kaaluda kõiki asjaolusid ja anda isikule võimalus. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Lauri N.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. Lauri N.E kannab käesolevalt karistust esimese astme kuriteo toimepanemise eest ning

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo korral vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/ 2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilisele valvele allumisega. Lauri N.E on kohtuistungi toimumise ajaks ära kandnud temale määratud karistusest pisut üle 1 aasta 11 kuu, so. üle 1/2 mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vabanedes asuks kinnipeetav kriminaalhooldusametniku arvamusest ning enda kinnitusest tulenevalt elama aadressil xxx. Tegemist on 3-toalise korteriga. Eluruumi omanikuks on kinnisturegistri 25.06.2018.a andmetel OÜ V.. Kinnipeetava abikaasa H. V. sõnul üürib ta antud korterit tähtajatult. Kõik vajalikud nõusolekud isiku antud aadressile elama asumiseks on olemas ning elukoht vastab elektroonilise valve tingimustele. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval ei ole ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust ning ta on osalenud mitmetes taasühiskonnastavates tegevustes. Lauri N.E on osalenud sotsiaalprogrammides „12 Sammu“, „Jõud muutuda“ ning „Tagasilanguse ennetamine. Samuti on isik korduvalt osalenud tööhõives. Iseloomustused isiku osaluse kohta sotsiaalprogrammides on positiivsed ning kirjeldavad teda kui motiveeritud osalejat, kes suutis edukalt probleeme analüüsida. Seega kinnitab isiku käitumine vangistuse jooksul tema suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning soovi ja motivatsiooni naasta õiguskuulekale teele. Kinnipeetaval on vabanemise korral ka toetav lähivõrgustik. Isik asub vabanemise järgselt elama abikaasa ja lapsega. Suhted päritoluperekonnaga on samuti head. Isik on vabandanud lähedaste ees oma varasema käitumise pärast, suhtlus isaga on paranenud varasemaga võrreldes ning perekond on valmis teda toetama. Toetav lähivõrgustik pakub kinnipeetavale vaimset tuge ning aitab kinnipeetaval probleemide tekkimisel püsida seadusekuulekal teel. Kriminaalse taustaga isikutega on Lauri N.E enda kinnitusel suhtluse lõpetanud, kuna mõistab, et see on kiire tee tagasi vangistusse. Samuti on muljetavaldav, et kinnipeetav on teinud pingutusi selleks, et tema võimaliku vabanemise korral oleks vaba aeg sisustatud kasulikult ning toetaks tema soovi edaspidi toime tulla seaduskuulekalt. Kinnipeetaval on garanteeritud töökoht D. A. OÜ-s, kus ta asuks tööle kliendihaldurina IT- ja turundusvaldkonnas. Samuti soovib kinnipeetav asuda TSF Tervisekliinikus kogemusnõustajaks õppima. Kaja Heinsalu on esitanud ka garantiikirja, kus ta kinnitab, et kinnipeetavale pakutakse pärast vanglast vabanemist tugiisikuteenust ja perenõustamist. Samuti toetatakse kinnipeetava soovi õppida kogemusnõustajana, pakkudes talle praktika võimalust TSF Kliinikus sõltuvushäiretega inimestega töötades. Ka on kohtu hinnangul käesoleval hetkel piisavalt maandatud narkootikumide tarvitamisest tulenev risk. Vangla iseloomustusest nähtuvalt proovis kinnipeetav esimest korda
3. aastaselt amfetamiini. GHB-d proovis esimest korda ka enda kinnitusel ammu, pidades ainet esialgu süütuks. Üks hetk hakkas ta GHBd tarvitama eesmärgil, et ennast normaalselt tunda, kuna oli hirm võõrutusnähtude ees. Isiku sõnade kohaselt tarvitas ta umbes iga tunni aja tagant 5 ml ning regulaarselt umbes 1,5a, mis oli ka väga kulukas. Seega kujutas narkootikumide tarvitamine isiku jaoks tõsist probleemi. Samas nähtub asja materjalidest, et isik tunnistab probleemi. Lauri N.E on olnud vangistuses narkootikumidest eemal peaaegu 2 aastat ning läbinud ka Tartu vanglas aktiivse sõltuvusrehabilitatsiooni. Istungil isik kinnitas, et teadvustab, et sõltuvus on probleem, mis ei kao ning millega peab pidevalt tegelema, et seda kontrolli all hoida. Selleks on isik enda kinnitusel valmis. Et isik asuks vabanemise korral TSF Tervisekliinikus kogemusnõustajaks õppima ning oma kogemuse läbi teisi aitama, mille jooksul pakutakse ka talle endale tugiisikuteenust ja perenõustamist, näitab tema valmidust antud probleemiga ka edaspidi tegeleda. Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Isikul on selge sisemine soov edaspidi elada seadusekuulekalt. Seega on põhjendatud anda Lauri N.E-le võimalus tõestada kohtule ja iseendale, et edaspidi elab isik seadusekuulekalt. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine koos elektroonilise valve kohaldamisega annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik