) § 63 lg 2 p 2 ja § 57 lg 2 p 1 alusel X-le väljastatud taksoveo õigust tõendava teenindajakaardi nr TK22221 kehtivus kuni 22.03.
lg 1 järgi peab teenindajakaardi taotleja või omaja omama kehtivat vähemalt Bkategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ja tema maine peab olema hea.
lg 2 p 1 järgi peetakse teenindajakaardi taotleja ja omaja mainet heaks, kui teda ei ole muu hulgas karistatud LS §-des 223–226 ja §-des 234–237 sätestatud väärteo eest või kui nimetatud karistuste karistusandmed on karistusregistrist karistusregistri seaduse (KarRS) kohaselt kustutatud. KarRS § 24 lg 1 p 1 järgi kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest, üldkasuliku töö sooritamisest või põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisest on möödunud üks aasta.
lg 2 järgi võib teenindajakaardi ja sõidukikaardi andja selle omajale teha puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutuse või teenindajakaardi ja sõidukikaardi kehtivuse kindlaksmääratud ajaks peatada või selle kehtetuks tunnistada. Seadusandja on seega välistanud esimese astme kuritegude ja selliste kuritegude ja väärtegude, mis seavad otseselt ohtu klientide elu, tervise ja vara, sooritanud isikute tegutsemise taksojuhina. X-l on kolm kehtivat karistust, seega ei ole tema maine hea. Teenindajakaardi peatamiseks on ülekaalukas avalik huvi. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kellelt eeldatakse nii liikleja kui ka juhi kohustuste täitmist. Joobnud sõidukijuht on liikluses ohtlik. X oli teadlik sellest, et on tarbinud enne sõiduki juhtimist alkoholi. Tegemist ei olnud alkoholi tarbimise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi kohe oma seisundist aru saada. X näitas ühiskonnas kehtivate normide suhtes äärmist ükskõiksust ning pani toime ohtliku liiklusväärteo, millega asetas reaalsesse ohtu enda ning teiste liiklejate elu, tervise ja vara. X ei ole isik, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo ohtlikkust ja õigusvastasust. Lühikese aja jooksul pani ta toime teiste liiklejate 2
lg 2 p-s 1 loetletud väärtegude eest.
Sätte eesmärk on taksoteenuse kasutajate turvalisuse tagamine ja teenindajakaardi kehtetuks tunnistamine või kehtivuse peatamine isikute puhul, kes on toime pannud
27.05.2021 otsuse tegemise ajal olid vaide esitajal
lg 2 p-s 1 nimetatud LS § 223 lg-s 1, § 236 lg-s 1 ning § 224 lg-s 2 nimetatud väärtegude eest määratud karistuste andmed karistusregistrist kustutamata. Kehtivatest karistustest tulenevalt ei vasta vaide esitaja
lg 1 p-s 4 sätestatud hea maine nõudele, mis on kehtiva teenindajakaardi omamise tingimuseks. Otsuse õigusliku alusena on ebaõigesti märgitud
Tegemist on ilmse ebatäpsusega, mis ei muuda otsuse sisu. Õige on
lg 2 p 1 – teenindajakaardi omaja ei vasta
§-s 57 sätestatud nõuetele, millele on viidatud ka otsuse põhjendavas osas.
Otsusest ei nähtu, miks kaebajal ei ole head mainet. Kaebaja on praeguseks korrektne liikleja, seega puudub ülekaalukas avalik huvi teenindajakaardi peatamiseks. Praegusel juhul peatati teenindajakaardi kehtivus enam kui aasta pärast teenindajakaardi peatamiseks alust andva rikkumise eest karistuse määramist. Seda ei saa lugeda proportsionaalseks. Teenindajakaardi peatamine üks aasta pärast karistuse jõustumist terveks aastaks tekitab haldusakti adressaadile ebaproportsionaalselt suure lisakaristuse, võttes ära töövõimalused ja tekitades majanduslikult raske olukorra. Taksoveoteenuse osutamine on kaebaja ainus püsiv sissetulek.
lg 2 p 2 viimase lause järgi peetakse mainet heaks ka juhul, kui teenindajakaardi taotlejat või omajat on viidatud paragrahvis nimetatud õigusrikkumiste eest küll karistatud, kuid menetluse tulemusel leitakse, et tuvastatud asjaolude põhjal oleks hea maine kaotamine ebaproportsionaalne. Haldusorganile on antud asjaolude hindamiseks ulatuslik kaalutlusõigus. Hea maine üle ei saa otsustada pelgalt rikkumise tuvastamise alusel. Hinnata tuleb ka ajalist perspektiivi, sest head mainet saab taastada. PPA on kaebaja juhtimisõigust pikendanud järgnevaks 10 aastaks, seega ei peeta teda liikluses ohtlikuks. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, et haldusorgan oleks kaalutlusõigust teostanud ja kõiki asjaolusid kaalunud. 5. Tallinna linn palus jätta kaebuse rahuldamata. Seadusandja on välistanud esimese astme kuritegude ja selliste kuritegude ning väärtegude, mis seavad otseselt ohtu inimeste elu, tervise ja vara, sooritanud isikute tegutsemise taksojuhina. 3
Kaebaja on viidanud
lg 2 p 2 viimasele lausele, mille kohaselt mainet peetakse heaks ka juhul, kui teenindajakaardi taotlejat või omajat on nimetatud õigusrikkumiste eest karistatud, kuid menetluse tulemusel leitakse, et konkreetsel juhul tuvastatud asjaolude põhjal oleks hea maine kaotamine ebaproportsionaalne. Nimetatud lause viitab
lg 2 p-s 2 nimetatud rikkumistele, kuid kaebaja osas rakendus
Erisust saab seostada asjaoluga, et
lg 2 p-s 1 nimetatud rikkumised on taksoveo teenuse olemust arvestades raskemad ja ohtlikumad. Eelnev ei too
lg 2 p 1 rakendumisel siiski automaatselt kaasa vajadust tunnistada teenindajakaart kehtetuks või selle kehtivuse kindlaksmääratud ajaks peatamist.
lg 2 näeb selgelt haldusorganile ette kaalumiskohustuse, mistõttu tuli vastustajal selle normi järgi kaaluda, kas ja millist tagajärge mainet rikkuvate süütegude korral rakendada (HMS § 54). Vastustaja on kaebaja liiklusrikkumised hinnanud väga tõsisteks ja ohtlikeks ning leidnud, et praegusel juhul kaalub avalik huvi üles kaebaja erahuvi taksojuhina töötada ja sellel alal sissetulekut teenida. Vastustaja otsustas kaebaja teenindajakaardi kehtivuse peatada kuni 22.03.2022. Seega ei kohaldanud vastustaja kaebaja suhtes
lg-s 2 sätestatud raskeimat tagajärge – teenindajakaardi kehtetuks tunnistamist –, vaid peatas teenindajakaardi kehtivuse peaaegu 10 kuuks. Nõustuda ei saa seetõttu kaebaja väitega, justkui oleks vastustaja lugenud kaebaja hea maine kaotanuks igavesti. Kaebaja liiklusrikkumiste ohtlikkusele ja tõsidusele viitab muu hulgas asjaolu, et lisaks rahatrahvidele on kaebajat karistatud sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega. Kaebaja on lühikese aja jooksul toime pannud mitu liiklusrikkumist.
lg 1 järgi peab teenindajakaardi taotleja ja omaja omama nii sõiduki juhtimisõigust kui ka vastama hea maine nõudele. Juhtimisõiguse taastamine ei ole samastatav hea maine taastamisega
-i mõttes. Hea maine ei taastu juhtimisõiguse taastumisel või rahatrahvide tasumisel, vaid karistusandmete karistusregistrist kustutamisel. Kuna kaebaja karistusregistrist nähtusid vaidlusaluse otsuse tegemisel kolm kehtivat karistust, siis tuli vastustajal nendega vaidlusaluse otsuse tegemisel arvestada. Juhtimisõiguse taastamisel ja juhilubade kehtivuse pikendamisel ei anta hinnangut isiku varasemale liikluskäitumisele, vaid kontrollitakse, kas isikul on edukalt läbitud liiklusteooria- ja sõidueksam ning kas isiku terviseseisund vastab nõuetele. Teenindajakaardi kehtetuks tunnistamisel või peatamisel tuleb aga hinnata isikuga 4
Teenindajakaardi kehtivuse peatamine kindlaksmääratud tähtajaks ei ole karistusõiguslik, vaid haldusõiguslik meede. Karistus- ja haldusõiguslike meetmete kohaldamine sama rikkumise korral ei ole keelatud, sest neil on erinevad eesmärgid. Haldusõigusliku meetme eesmärk ei ole isikut karistada. Praegu piiratakse kaebaja Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 29 sätestatud põhiõigust (tegevusala, elukutse ja töökoha valikuvabadus), mis ei ole piiramatu. Teenindajakaardi kehtivuse peatamise eesmärk
lg 2 p-s 1 sätestatud rikkumiste korral on kaitsta avalikke huve, sh teiste isikute elu, tervist, vara ja õigusi. Ebaproportsionaalseks ei saa pidada taksoveoteenuse osutamise keelamist teatud ajaks isikul, kes ei järgi õigusakte ning ohustab oma tegevusega teiste inimeste elu ja tervist. Jättes vastustaja 13.05.2020 ja 15.06.2020 kirjadele vastamata, on kaebaja ka ise põhjustanud menetluse viibimise. Sealjuures tuleb tähele panna, et 13.05.2021 teatas vastustaja esmakordselt kaebajat kavatsusest peatada kaebaja teenindajakaardi kehtivus (mis on leebem abinõu kui varasemate teadete sisuks olnud teavitus kavatsusest tunnistada kaebaja teenindajakaart kehtetuks). Vastustaja ei ole rikkunud mõistlikku menetlusaega. Isiku õiguskuulekas käitumine ajal, mil karistusregistrist on nähtav varasem karistus, tähendab seda, et registrisse ei lisandu uusi rikkumisi, mis lükkaks hea maine taastumise edasi. Uutest rikkumistest hoidumine ei saa aga tingida hea maine taastumist varem, kui kustuvad karistusandmed juba toime pandud rikkumiste kohta. Seda sõltumata sellest, kas riiklikku järelevalvet teenindajakaardi nõuete täitmise üle tehakse vahetult rikkumise toimepanemise järel või ajalise viivitusega. Järelevalve tegemine viivitusega tähendab sisuliselt seda, et
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 7. X palus 25.02.2022 Tallinna Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 25.01.2022 otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. Teenindajakaardi peatamine 10 kuuks ei ole proportsionaalne. Kaebaja ei saanud taksoveoteenust osutada ka ajal, mil tema juhtimisõigus oli peatunud, kaotades sissetuleku kuueks kuuks, mis tekitas kaebajale raske majandusliku olukorra. Kaebaja on temale LS-i alusel määratud karistuse ära kandnud. Vastustajal tulnuks asjaolusid kaaluda ja arvestada, et kaebajat on juba karistatud ja ta ei ole saanud taksojuhina töötada. Vastustaja kaalus asjaolusid alles vaidemenetluses, asudes seisukohale, et
lg 1 p 4 on sõnastatud imperatiivselt.
lg 2 p 2 viimase lause kohaselt peetakse mainet heaks ka juhul, kui teenindajakaardi taotlejat või omajat on viidatud paragrahvis nimetatud õigusrikkumiste eest küll karistatud, kuid menetluse tulemusel leitakse, et konkreetsel juhul tuvastatud asjaolude põhjal oleks hea maine kaotamine ebaproportsionaalne. Haldusorganile on antud ulatuslik kaalutlusõigus. Vastustaja on kaalutlusõigust kasutanud ebaõigesti ning teinud otsuse peatada teenindajakaardi kehtivus
Kaaluma oleks pidanud vähemalt seda, kas isiku hea maine pole vahepeal taastunud, sest kaebaja on juhtimisõiguse tagasi saanud ja seda on pikendatud 10 aasta võrra. Kaebaja on vahepeal osutanud teenust, pole uusi liiklusrikkumisi ja tema suhtes puuduvad pretensioonid. Hea maine üle
-i mõttes ei saa otsustada pelgalt rikkumise fakti alusel. Arvestada tuleb ka rikkumisest möödunud aega. PPA 5
Nõuded teenindajakaardi omajale on sätestatud
lg-s 1, mille järgi peab teenindajakaardi taotlejal ja omajal olema kehtiv vähemalt B-kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning ta peab vastama hea maine nõudele.
lg 2 p 1 järgi peetakse teenindajakaardi taotleja ja omaja mainet heaks, kui teda ei ole muu hulgas karistatud LS §-des 223, 224 ja 236 sätestatud väärtegude eest või kui nimetatud karistuse karistusandmed on KarRS-i kohaselt kustutatud. KarRS § 24 lg 1 p 1 järgi kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest, üldkasuliku töö sooritamisest või põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisest on möödunud üks aasta.
lg 2 p 1 alusel võib teenindajakaardi ja sõidukikaardi andja teha selle omajale puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutuse või teenindajakaardi ja sõidukikaardi kehtivuse kindlaksmääratud ajaks peatada või selle kehtetuks tunnistada, kui teenindajakaardi omaja ei vasta
§-s 57 sätestatud nõuetele. 11. Vaidlusaluses otsuses on teenindajakaardi kehtivuste peatamise õiguslikuks aluseks märgitud
Vastustaja on 18.08.2021 vaideotsuses nr 849 selgitanud, et otsuses on ekslikult õigusliku alusena viidatud
lg 2 p-le 2 ning õige alus on
Vaideotsusega on vastustaja seeläbi põhjendamisvea kõrvaldanud. 12. HMS § 4 lg 2 järgi tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Apellandi viide
lg 2 p-le 2 ei ole asjakohane, sest sellele ei ole vaidlustatud haldusakti andmisel tuginetud. Vastustaja lähtus
lg 2 p-st 1, mis määratlemata õigusmõistet ei sisalda ega kaalutlusõigust ette ei näe. Vastustaja on õigesti viidanud, et
lg 2 p 1 on imperatiivne säte ning kui teenindajakaardi omaja on toime pannud sättes viidatud õigusrikkumise, mille karistuse andmed ei ole karistusregistrist kustunud, siis ei ole tema maine hea. Teenindajakaardi omajal peab olema
lg 2 p-s 1 sätestatud nõuetele, sest teda oli LS §-des 223, 224 ja 236 sätestatud väärtegude eest karistatud ning karistuste karistusandmed ei olnud KarRS-i kohaselt kustutatud. Isegi, kui PPA pikendas apellandi juhilube 10 aastaks, ei saa sellest järeldada, et apellandi hea maine oleks taastunud, sest apellandi väärtegude karistuste karistusandmed ei olnud KarRS-i kohaselt kustutatud ja üks teenindajakaardi omamise eeldustest oli täitmata. 14. Vastustajal oli huvide kaalumise kohustus, kui ta otsustas, kas teha apellandile ettekirjutus puuduste kõrvaldamiseks, peatada teenindajakaardi kehtivus kindlaksmääratud ajaks või tunnistada teenindajakaart kehtetuks (
Kuna apellanti oli LS §-des 223, 224 ja 236 sätestatud väärtegude eest karistatud ning karistusandmed ei olnud KarRS-i kohaselt kustutatud, ei olnud seda puudust võimalik kõrvaldada ning ettekirjutuse tegemine oleks olnud ebavajalik. Vastustajal tuli seega kaaluda, kas peatada teenindajakaardi kehtivus, ning kui jah, siis kui pikaks ajaks, või otsustada, kas tunnistada teenindajakaart kehtetuks. Vastustaja on ringkonnakohtu hinnangul arvestanud rikkumiste raskust, nende toimepanemisest möödunud aega ning ka apellandi õiguskuulekat käitumist pärast 06.06.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.