1-20-4550/41

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märtsil 2023, Tartu kohtumaja kohtuistung 16.03.2023 Kriminaalasja number 1-20-4550 Täitmiskohtunik Peet Teidearu Istungisekretär Berit Pool Kriminaalhooldusametnik Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse ametnik Elina Sarapuu Kriminaalasi Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse erakorraline ettekanne Henri Meentalole mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu Henri Meentalo, isikukood: 39302286819; väidetav elukoht: XXX; e-post: XXX, tel XXX Kaitsja vandeadvokaat Kaire Hänilene (määratud RÕA korras) Juhindudes karistusseadustiku (KarS) § 74 lg-st 4 ning kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 427 lg 1 ja 432 lg 3, kohus määras: Rahuldada Tartu kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne. Tühistada tingimisi vangistuse kohaldamine ja pöörata KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele Henri Meentalole Tartu Maakohtu 13.08.
2. a otsusega nr 1-20-4550 karistusena mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 (kolm) aastat vangistust. Henri Meentalo karistuse kandmise aja algust arvata alates tema kinnipidamiskohta saabumisest vastavalt kohtust saadetavale teatisele karistuse kandmise aja ja koha osas. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Henri Meentalolt menetluskuluna kaitsjatasu 129,60 eurot (ükssada kakskümmend üheksa eurot ja 60 senti) riigituludesse ning võimaldada see summa tasuda 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb 1 kuu jooksul kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB PANK AS, nr EE502200221014193355 SWEDBANK AS või nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK AS. Menetluskulude tasumise viimane tähtpäev on 31.05.
3. Menetluskulude tasumisel tuleb viitenumbriks märkida 99920700033154, selgituseks tuleb märkida kohustatud isiku nimi, kohtuasja number ning makseliigi nimetus. Kohtumäärus saata Henri Meentalole, kriminaalhooldusosakonna Tartu esindusele. kaitsjale ja Tallinna Vangla Tartu Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Maakohtu 13.08.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-4550 tunnistati Henri Meentalo süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 4231 järgi ning talle mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel kergema karistuse raskeima karistusega kaetuks lugemise teel liitkaristuseks 3 aastat vangistust (arvestades eelvangistuses viibitud aega) KarS § 74 sätete alusel 3 aasta pikkuse katseajaga. Kriminaalhoolduse ajal on H. Meentalo kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 21 alusel mitte omama ega tarvitama narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Katseaja kestus on 13.08.2020 - 13.08.
4. Kohtuotsus jõustus 29.08.
5. Tartu Maakohtu 12.01.2022 määrusega KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustati H. Meentalot alluma sõltuvusravile. H. Meentalo peab ravile pöörduma ühe kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest. Pöörduda tuleb kas vastavasse raviprogrammi või arsti vastuvõtule ning alluda raviskeemile. Kohtu antud tähtaja jooksul pöördumata jätmine ja omavoliliselt ravi katkestamine loetakse ravile allumise kohustuse rikkumiseks. H. Meentalol tuleb ka teatada kriminaalhooldusosakonnale oma elukoht. H. Meentalo rikkus korduvalt narkootikumide tarvitamise keeldu ja lahkus kriminaalhooldusametniku loata Eesti Vabariigist. Kohtumäärus jõustus 18.02.
6. 19.01.2023 esitas Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse ametnik Tartu Maakohtule teise erakorralise ettekande H. Meentalo karistuse - vangistuse - täitmisele pööramiseks, sest süüdimõistetu jättis pooleli raviprogrammi ja tarvitas uuesti narkootikume. 06.03.2023 edastas H. Meentalo kohtule e-posti teel täiendavat informatsiooni selle kohta, et ta on jätkanud programmiga XXX Kliinikus, mille ta peale esimest erakorralist ettekannet valis, mitte ei ole seda poolikuks jätnud. Isik edastas ka kuvatõmmise arstiga meilivahetusest. Kohtuistungil avaldatud seisukohad Kriminaalhooldusametnik avaldas kohtuistungil erakorralise ettekande ning taotles H. Meentalo ärakandmata karistuse - vangistuse - täitmisele pööramist. Isikule on eelnevalt võimalusi antud, et ta saaks tegeleda enda sõltuvusprobleemiga, kuid ta on jätnud ravi pooleli. Igal registreerimisel läheb aega sellele, et selgitada välja isiku elukoht ja telefonile mittevastamiste põhjused. Kriminaalhoolduse eesmärk on hooldusalust toetada, kuid kui suhtumine kriminaalhooldusesse on negatiivne ja ükskõikne, siis see takistab koostööd. H. Meentalo ei ole väljaspool kriminaalhooldusosakonda kättesaadav ning seetõttu ei saa teda ka kontrollida. Kriminaalhooldaja jääb esitatud taotluse juurde. H. Meentalo selgitas kohtuistungil, et ta sooviks raviga jätkata ja lubab, et on edaspidi kättesaadav. Tal ei olnud rahaliselt võimalik asju ajada, kuid nüüd on ta endale töö leidnud. Ravi jättis isik enda sõnul pooleli rahaliste probleemide pärast - tal ei olnud visiidi jaoks 60 eurot. Samuti polnud tal elukohta ja isegi söögiraha. Hooldusaluse selgitusel puudusid ka 2 juhiload ning keegi ei tahtnud sellist inimest tööle võtta. Nüüd on ta esmaspäevast uuesti regulaarselt tööl. H. Meentalol on XXX XXX ja nad teevad XXX-le tööd. Firma on asutatud paar aastat tagasi ning tegeleb XXX. Lepinguid ei ole, on suusõnalised kokkulepped. H. Meentalo tunnistab, et tal on ravi vaja ja senine spetsialist on valmis temaga edasi tegelema. H. Meentalo sõnul on tema elukoht remondijärgus ja ta annab varsti võimaluse teha koduvisiit. Remondi lõpp peaks olema kuu-kahe jooksul. Kriminaalhooldaja saab teda kätte aadressil XXX ja telefonitsi. H. Meentalo lubab, et kriminaalhooldusametnik saab ka remondijärgus korterisse sisse. H. Meentalo tunnistab, et on juhtunud, et ta ei ole kõnesid vastu võtnud – vahest on telefon väljas ja on olnud igasugust muud jama. Süüdimõistetu soovib raviga jätkata, olla ametnikule kättesaadav ja võib-olla tuleks pikendada ka tema katseaega. Rahaline seis läheb isikul paremaks. H. Meentalo ei ole hoolduse jaoks kadunud. Tal on ka kontakt psühhiaatriga ja ravimid peal. H. Meentalo lubab enda elukohad avalikustada. Kaitsjatasu saab H. Meentalo tasuda ära korraga. Kaitsja palub kohtul anda süüdimõistetule veel üks võimalus. Eelmisest kohtumäärusest kuni tänaseni on näha paranemismärke. Isik käib kriminaalhooldaja juures regulaarselt, selles osas on tema käitumine paranenud. Probleem on olnud kaitsealuse majanduslikes raskustes. Hooldusalune ei ole leidnud Eestis töökohta ning seetõttu on tal ka probleem püsiva elukoha omamisega. Samuti ei ole tal olnud rahalisi vahendeid ravikohustuse täitmiseks. H. Meentalo on samas leppinud kokku kohtumised kogemusnõustajaga, mis on aset leidnud ka video vahendusel ja ta on valmis nõudeid edasi täitma. Kaitsja palub kohtul pikendada mõnevõrra H. Meentalole määratud katseaega, et ta saaks näidata ravikohustuse täitmist ja ka teistele nõuetele allumist. Kohtu seisukoht KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalhooldusametnik on kohtule esitanud teise erakorralise ettekande, sest H. Meentalo on jätnud kohtu poolt määratud programmi/ravi pooleli alates
7. a aprillist ning tal tuvastati 05.12.2022 narkootikumide tarvitamise keelu rikkumine. 23.12.2022 saabus ekspertiisi vastus (joobeseisundi tuvastamise saatekiri nr XXX), mis kinnitas süüdimõistetu poolset amfetamiini ja kanepi tarvitamist. Isik on registreerimistel selgitanud, et programmist loobumise põhjuseks on tema kehv majanduslik olukord. 04.01.2023 andis H. Meentalo kirjaliku seletuse, milles tõi välja, et alkoholijoobes olles tarvitas ta kanepit ja amfetamiini ning kahetseb tehtut. Erakorralisest ettekandest ja selle lisadest samuti nähtub, et 19.01.2023 seisuga on toimunud 29 registreerimist. Isik on muutnud registreerimisaega kümme korda ning üks kord ka ilmunud vastuvõtule alkoholijoobes. Esimene kirjalik hoiatus koostati hooldusalusele 10.06.2021, sest H. Meentalo rikkus 26.04.2021, 03.05.2021, 05.05.2021 ja 10.05.2021 registreerimiskohustust. Põhjusteks tõi ta haigestumised, esmaabikoolituse ning kakluses osalemise, kuid tõendeid ametnikule oma väidete kohta ta esitanud ei ole. Teise kirjaliku hoiatuse koostas ametnik seetõttu, et isik viibis ilma loata XXX Vabariigis. H. Meentalo lahkus korduvalt Eesti Vabariigi territooriumilt perioodil 17.06.-17.08.2021 ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata. Isik põhjendas välismaal käimist töötamisega ettevõttes XXX. Kriminaalhooldusametnik ei rahuldanud välisriiki sõitmise avaldusi, sest H. Meentalo rikkus korduvalt registreerimiskohustust. Samuti lisandusid kaks registreerimiskohustuse rikkumist 06.07.2021 ja 27.07.
8. Lisaks eelnevale alustati kriminaalhoolduse alguses 27.04.2021 kriminaalmenetlust KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi. Võttes arvesse, et kriminaalhooldus sujus probleemidega, ei olnud ametlikul alust lubada hooldusalust välisriiki tööle. 08.09.2021 tutvustati H. Meentalole hoiatust, mida isik ei olnud nõus allkirjastama, kuid rohkem välisriiki 3 ta ei läinud. 04.10.2021 kohtumisele ilmus H. Meentalo alkoholijoobes, seega temaga registreerimist läbi ei viidud. 02.11.2021 toimetati H. Meentalo politsei poolt kainenema seoses tugeva alkoholi- ja narkojoobeseisundi tõttu. 18.11.2021 kinnitas ekspertiis kanepi, amfetamiini ja metamfetamiini tarvitamist. Politsei- ja Piirivalveameti päringuvastusest selgus, et H. Meentalol tuvastati narkootikumide tarvitamine ka 20.08.2021 - positiivseks aineks osutus amfetamiin. H. Meentalo lahkus Eesti Vabariigist 06.12.2021 ning naases tagasi 20.12.
9. Hooldusalusel ei olnud luba Eesti Vabariigist lahkumiseks. Isikul oli pandud kohtu poolt kohustus pöörduda sõltuvusravile või vastavasse raviprogrammi. Hooldusalune võttis ühendust XXX Kliinikuga ning
10. a veebruaris alustas seal käimist. 05.10.2022 kirjutas ametnik kliinikule, et uurida, kuidas hooldusalusel läheb ning millal on toimunud vastuvõtud. 05.10.2022 vastas nõustaja, et H. Meentalo käis tema vastuvõtul viimati enne aprillikid. H. Meentalo on võtnud ühendust ja küsinud aega, kuid ei ole aega kinnitanud või kohale ilmunud. Nõustaja sõnul andis isik teada, et ta võib ise ühendust võtta ja nõustaja pakkus talle ühte vabanenud aega, aga sellele pole H. Meentalo samuti vastanud. Seega on süüdimõistetu katkestanud raviprogrammis osalemise. Alates 18.02.2022 on tehtud 5 narkootikumide tarvitamise kontrolli ning ühel korral on fikseeritud narkootilise aine tarvitamine. 05.12.2022 kriminaalhooldusosakonnas teostatud narkootikumide tarvitamise kiirtest süljest osutus positiivseks kanepi suhtes. H. Meentalo ei tunnistanud narkootikumide tarvitamist ning ta toimetati ekspertiisi. 05.05.2022 registreerimisel andis hooldusalune teada, et ta elab XXX kuuluvas korteris XXX. Ametnik soovis ka kodukülastust teostada, et veenduda elukoha õigsuses. H. Meentalo aga ei ole ametnikule võimaldanud kodukülastust. Algselt tõi ta põhjuseks, et teeb elukohas remonti. Lisaks on ametnikud proovinud isikut elukohast tabada mitmel korral (06.05.2022, 12.05.2022, 17.05.2022, 21.06.2022, 30.07.2022, 14.09.2022), kuid see ei ole õnnestunud. Hooldusalune ei ole ka vastanud ametniku kõnedele eelpool mainitud päevadel. Seega ei ole saadud väljaspool osakonda kontrollida narkootikumide tarvitamise keeldu, millega H.Meentalo on takistanud kriminaalhooldajal kontrolli teostamist. 05.12.2022 registreerimisel väitis süüdimõistetu, et elab hoopis ajutiselt XXX juures XXX. Endiselt on jätkunud olukord, mil ametnikul puudub teadmine, mis on hooldusaluse alaline elukoht. Eelnev aga takistab kriminaalhoolduse täideviimist, sest puudub teadmine isiku elukorraldusest ning ei ole võimalik teostada kontrolle elukohta. H. Meentalo kriminaalhooldus on möödunud problemaatiliselt. Eelnevalt on koostatud kirjalikud hoiatused ning erakorraline ettekanne. See ei ole aga eesmärki täitnud ning isik on jätkanud rikkumistega. H. Meentalo on jätkanud narkootikumide tarvitamist ja ei ole motiveeritud tegelema enda sõltuvusprobleemiga. Lisaks ei ole H. Meentalo valmis esitama tõeseid andmeid oma elukoha kohta, mis viitab sellele, et isik ei soovi teha koostööd kriminaalhooldusametnikuga ning tema suhtumine kriminaalhooldusesse on negatiivne. Sellest tulenevalt teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata karistus täitmisele. Kohtuistungil antud selgitustest nähtub, et H. Meentalo tunnistab rikkumisi, kuid vabandab neid enda majanduslike probleemidega ja elukohas toimuva remondiga. Süüdimõistetu on nüüdsest valmis jätkama kriminaalhoolduse nõuete ja lisakohustuste täitmisega. Kaitsja palub anda H. Meentalole veel üks võimalus ja pikendada tema katseaega. Kriminaalhooldusametnik jäi esitatud taotluse, pöörata karistus täitmisele, juurde. Kohtu hinnangul on tõendatud, et H. Meentalo on käitumiskontrolli ajal jätkanud narkootikumide tarvitamise keelu rikkumist vaatamata sõltuvusravil/-programmis osalemisele, samuti on ta varasemalt rikkunud registreerimiskohustust ja käinud kriminaalhooldaja loata välismaal. Veelgi enam, kriminaalhooldusametnik ja kohus ei tea tegelikult seniajani, kus H. Meentalo tegelikult regulaarselt elab ning teda ei ole ka kontrollimistel väidetavas elukohas kätte saadud. Seega kohtuistungil H. Meentalo poolt antud lubadus avaldada enda elukohad tuleb lugeda paljasõnaliseks. Tuleb siiski tõdeda, et mitme kuu vältel ei ole hooldusalune olnud valmis tutvustama ametnikule oma elukohta. H. Meentalo on mitmel korral väitnud, et ta elab nii XXX tänaval kui ka XXX. Kummastki asukohast teda kätte saadud ei ole. 4 Kriminaalhooldusele allumise üks esmaseid eeldusi on kindla elukoha olemasolu, aga H. Meentalol seda kohtutoimikust nähtuvalt ei ole – isik on nimetanud enda väidetavaid elukohti umbmääraste aadressidena (nt. XXX, mis on kortermaja), mida ei ole saadud ka kontrollida. Lisaks eelnevale karistusregistri 17.03.2023 väljavõtte kohaselt on H. Meentalot katseajal karistatud väärteokorras muuhulgas kolmel korral (29.03.2022 kahel korral, 07.09.2021) narkootiliste ainete tarvitamise eest. H. Meentalo on enda sõnul võõrutusravi majanduslikul põhjusel katkestanud - ravi/programmis osalemise pooleli 60 € visiiditasu tõttu; kuid samas on H.Meenatlo jõudnud endale soetada tarvitamiseks narkootikume ja alkoholi, sest teda on muuhulgas tugevas alko- ja narkojoobeseisundis toimetatud kainenema. Vastuolulised on ka isiku poolt e-kirja teel kohtule esitatud selgitused selles, et ta ei ole programmi pooleli jätnud – kohtuistungil H. Meentalo just kinnitas raviprogrammi pooleli jätmist. Samuti kohtule esitatud kirjadest ei ole tuvastatav, et isik tõsikindlalt edaspidiselt programmiga jätkab, sest ta ei ole varasemalt nõustaja pakkumistele uuteks raviseanssideks reageerinud ja seda mitme kuu vältel. Kui süüdimõistetu ei ole valmis korrakohaselt alluma kriminaalhooldusele ning kohtu poolt pandud kohustustele, tuleb mõistetud karistust asuda kandma vangistuses. Tagasilangused ei vabanda aprioorselt rikkumisi. Kinnipidamisasutuses ei ole kinnipeetavatele narkootikumid (ja ka alkohol) kättesaadavad. Ettekandest samuti nähtub, et süüdimõistetu on ka hoidnud kohustuse täitmise kontrollist korduvalt kõrvale, s.o jäänud ametnikele kättesaamatuks narkokontrolli teostamiseks, sh ei ole teda leitud väidetavatest elukohtadest. Kriminaalhooldusalustele on hoolduse alguses selgitatud, et nad peavad olema kriminaalhooldajale operatiivselt kättesaadavad, mh telefonitsi. Ilmselt on ka teiste kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete ja lisakohustuse rikkumine seotud eelkõige narkootikumide tarvitamisega. Kuna H. Meentalo on jäänud kriminaalhooldajale kättesaamatuks, ei saa kohus enam võtta tõsiselt süüdimõistetu lubadusi edaspidiselt alluda kriminaalhooldusele, olla kriminaalhooldusametnikule kättesaadav ja samuti võimaldada elukoha kontrolli. Süüdimõistetu on kohustatud oma elu selliselt korraldama, et kriminaalhooldusega kaasnevad nõuded ja kohustused saaksid korrektselt täidetud. Kriminaalhooldus peab teiste elukorralduslike küsimuste ees olema prioriteediks, kui süüdimõistetu soovib karistust vabaduses kanda. Vastasel korral ei ole võimalik korrektselt läbi viia kriminaalhooldust ja täita karistuse eesmärke. Mõjuvad põhjused rikkumisteks puudusid. H. Meentalo selgitused elukoha olemasolu ja majandusliku seisukorra kohta on menetluse vältel olnud läbivalt vastuolulised – küll ta elab enda sõnul XXX, siis jälle XXX, visiiditasu jaoks rahalisi vahendeid ei ole, aga samas narkootikumide ja alkoholi soetamiseks on, firma tegutseb juba kaks aastat, kuid tööle asus alles mõned päevad tagasi ning varasemalt sissetulekut ei olnud, XXX-ga XXX valdkonnas sõlmitud lepingud on ainult suulised, elukoht on ajutine ja siis tehakse seal mitmeid kuid remonti. Õiguskaitseasutustele ei ole mitme kuu jooksul süüdimõistetu poolt võimaldatud elukoha kontrolli teostamist. Samuti ei ole tõendatud, et H. Meentalo teeb remonti korteris, mis kuulub väidetavalt üldsegi tema XXX ja tegemist pidi olema ajutise elukohaga. Seega H. Meentalo ilmselgelt ei pea kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete ja kohustuse täitmist nii oluliseks, et alluda nendele, sh teavitada kriminaalhooldajat enda elukohast ja võimaldada selle kontrollimist. Seetõttu on ka pikema aja jooksul jätkunud korduvad samaliigilised rikkumised. Kohtu seisukohalt suure tõenäosusega need rikkumised ka jätkuvad, sest H. Meentalol on tekkinud ilmselt karistamatuse tunne. H. Meentalo on oma käitumisest teadlik ja suudab seda juhtida. H. Meentalole on juba korduvalt antud võimalusi enda käitumist korrigeerida ja lõpetada rikkumised, kuid need on jätkunud. Järelikult isikul puudub piisav motivatsioon enda (sõltuvus)käitumist muuta. Rahaliste võimaluste puudumine psühhiaatri vastuvõtule pöördumiseks mitme kuu vältel ei ole samuti eluliselt usutav, sest isiku sõnul on tal loodud toimiv firma ning ta oli kohtistungil valmis menetluskulu 129, 60 € korraga ära tasuma. Järelikult on H. Meentalo jätkuvalt otsinud vabandusi raviga/programmiga mittejätkamiseks. 5 Seega on kohtu hinnangul kriminaalhooldus ennast käesolevaks hetkeks ammendanud ning lisakohustuste määramine ja katseaja pikendamine H. Meentalo käitumist enam õiguskuulekamaks ei muudaks. Rikkumised on olnud tegelikult pikaajalised, s.o mitmeid kuid vältavad. H. Meentalo suhtumine karistuse kandmisse vabaduses on olnud väga ükskõikne. Kohus aga ei saa aktsepteerida järgmisi H. Meentalo kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete rikkumisi. H. Meentalo ei ole ära kasutanud talle antud võimalust kanda karistust vabaduses ja tal tuleb minna karistust kandma vanglasse, kus tema käitumine on allutatud rangele korrale. Kuigi vangistus ei pruugi H. Meentalo käitumismustreid muuta (selleks on vajalik inimese enda tahe), siis saadab see ühiskonnale signaali, et karistuse vabaduses kandmiseks tuleb punktuaalselt järgida kohtulahenditega määratud kriminaalhooldusnõudeid ning kriminaalhooldusametnike korraldusi, vastasel korral tuleb karistust kanda vangistuses. Karistuse vabaduses kandmine - tingimuslik vangistus - on süüdimõistetule kohtu poolt antud võimalus, mitte karistuse lõpptähtajani garanteeritud õigus. Kuigi isik võib eelistada vangistuse jätkuvat kandmist tingimisi vabaduses, siis on riigi privileeg määrata karistuse kandmise viis, lähtuvalt süüdimõistetu senisest käitumisest vabaduses. Kriminaalhooldusnõuded on täitmiseks. Kohus möönab, et H. Meentalo täitmisele pööratav karistus on küllaltki pikaajaline, kuid kolme aasta pikkuse katseaja jooksul rikkumistega jätkamine kuni sisuliselt katseaja lõpukuudeni ei ole õigustatud ega põhjendatud ja näitab süüdimõistetu negatiivset ja ükskõikset suhtumist karistuse kandmisse vabaduses. Eelnevale tuginedes peab kohus põhjendatuks pöörata täitmisele Henri Meentalole Tartu Maakohtu 13.08.2020 otsusega nr 1-20-4550 karistusena mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aastat vangistust. H. Meentalo karistuse kandmise aja algust tuleb arvata alates tema kinnipidamiskohta saabumisest vastavalt kohtust saadetavale teatisele karistuse kandmise aja ja koha osas. Kriminaalmenetluse kuludeks on määratud kaitsja tasu 129,60 eurot, mis tuleb jätta KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetu kanda. Täitmiskohtunik Peet Teidearu (allkirjastatud digitaalselt) 6