TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-21-2264 Otsuse kuupäev 7. jaanuar 2022 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Xi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks algatada ü

) § 133 lg 1 kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Halduskohus otsustas 19.11.

1. a määruses käesoleva haldusasja läbi vaadata lihtmenetluses. Halduskohus jääb kohtuotsuses vaidlust sisuliselt lahendades varasemale seisukohale, et kaebusega kaitstava õiguse riivet võib pidada väheintensiivseks, sest kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda enda ümberpaigutamist.
2. Kohus teeb asjas otsuse

§ 169

lg 1 alusel ilma kirjeldava ja põhjendava osata.

§ 169

lg 1 järgi võib kohus teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui kaebus jääb rahuldamata; põhjendused kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses või kaebuse kohta esitatud vastuses; ning kohus järgib neid põhjendusi, osutades otsuses nendega nõustumisele,

§ 169lg-le 1 ja dokumendile, kus põhjendused sisalduvad.

1. Vastuseks kaebusele märgib kohus, et kaebaja on esitanud Tartu Vangla direktorile taotluse karistuse kandmise jätkamiseks ta üle viia Tallinna Vanglasse. Tartu Vangla on kaebaja taotluse otsusega lahendanud leides, et puudub alus kaebaja ümberpaigutamise menetluse algatamiseks. Justiitsministeerium on vaideotsuses aktsepteerinud ümberpaigutamise menetluse algatamata jätmist.
2. Kohtu hinnangul ei anna ükski kaebuse väide alust kaebuse rahuldamiseks. Kuivõrd kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda enda ümberpaigutamist Tallinna Vanglasse ning tal on õigus nõuda üksnes enda ümberpaigutamise taotluse õiguspärast menetlemist, nõustub halduskohus Tartu Vangla ja Justiitsministeeriumi poolt menetluses toodud põhjendustega. Tartu Vanglal oli kaebaja ümberpaigutamise taotluse lahendamisel ümberpaigutamise menetluse algatamise osas suur kaalutlusruum, millest tulenevalt ei olnud tal kohustust ka kaebaja selgitusi arvesse võttes kaebaja ümberpaigutamiseks.
3. Tartu Vangla 06.08.
4. a otsus nr 1-11/202-3 (tl 21–22), Justiitsministeeriumi 28.09.
5. a vaideotsuses nr 11-7/5649-2 (tl 34–35) ja vastustaja vastustes kaebusele (tl 62– 64, 65–67) ja haldusmenetluse toimiku materjalides sisalduvates menetlusdokumentides on ammendavalt ja selgelt põhjendatud, miks kaebaja taotluse alusel ümberpaigutamise menetlust ei alustatud. Kohus nõustub nende põhjendustega ning seetõttu puudub alus kaebaja nõude kohustada Tartu Vanglat tema ümberpaigutamise taotluse uueks lahendamiseks rahuldamiseks. Kuna kaebaja on vaidlustanud käesolevas asjas ka Justiitsministeeriumi vaideotsuse koos selle aluseks oleva toiminguga, siis jääb ka nõue vaideotsuse tühistamiseks rahuldamata.
6. Kaebaja osundab 22.11.
7. a menetlusdokumendis, et Tartu Halduskohtu 16.11.2021 otsuse asjas nr 3-21-236 kohaselt viis Tallinna Vangla kaebaja 25.01.
8. a Tartu Vanglasse üle õigusvastaselt, mille tõttu asub kaebaja Tartu Vanglas õigusvastaselt. 2
9. Kohus märgib vastuseks kaebajale esiteks, et nimetatud kohtuotsus ei ole käesolevaks ajaks ametkondlikuks kasutamiseks oleva Kohtute Infosüsteemi andmetel jõustunud. Teiseks on halduskohus tuvastanud Tallinna Vangla poolt menetlusliku minetuse, mis seisnes kaebaja ära kuulamata jätmises enne kaebaja Tallinnast ümberpaigutamist. Nimetatud kohtuotsusest aga ei tulene, et kaebaja viibib käesoleval ajal Tartu Vanglas õigusvastaselt (vt Tartu Ringkonnakohtu 20.12.
10. a määrus nr 3-21-236, p 5). Seega ei tõenda kaebaja osundatud kohtuotsus tõendina käesolevas asjas kaebuse põhjendatust.
11. Eelnevast tulenevalt jääb kaebus rahuldamata. 16.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks. Kuna vastustajad ei ole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud, puudub kohtul alus menetluskulude poolte vahel jagamiseks. Kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv, mille tasumisest kohus kaebaja vabastas, tuleb jätta

§ 118lg 3 alusel riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) 3