← Eesti

2-22-19325/13

Obsah (8)§ 630§ 187§ 442§ 178§ 436§ 438§ 173§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 20. aprill 2023, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu Tsiviil

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (

§ 187lg 6).

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 2).

Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud seisukohad, vastuväited ja esitatud tõendid

  1. Hageja poolt esitatud asjaolud, seisukohad ja tõendid 1.
  2. X (hageja) esitas 28.12.2022 hagi Y (kostja) vastu miinimumsummas elatise väljamõistmiseks alates detsember
  3. Hageja täpsustas hagi 11.01.
  4. Hageja taotleb tagasiulatuvat elatist perioodi eest 15.12.2021 kuni 30.11.2022 k.a 2552,16 eurot ja alates 01.12.2022 miinimumsummas vastavalt elatiskalkulaatori kohasele kehtivale määrale. Hageja palub jooksev elatis maksta elatise väljamaksmise kuu esimesel päeval C arvelduskontole nr EExxx (Swedbank AS) selgitusega „elatis“, näidates makse selgituses aeg, mille eest elatis makstakse. 1.
  5. Esitatud asjaoludel elab hageja alates sünnist emaga ja on ema ülalpidamisel, emale laekuvad ka lastetoetused. Hageja sünnitunnistusel on isaduse omaksvõtu teel märgitud isaks D. Kostja esitas 29.03.2021 hagi isaduse tuvastamiseks. Hageja on eelkirjeldatud asjaolude tõendmiseks esitanud Pärnu Maakohtu kohtuotsuse tsiviilasjas x-xx-xxxx (tl 6 – 9), hageja sünni tõendi nr 376-2022/4502 (tl 11). 1.
  6. Kostja on hagejaga kohtunud üks kord kuus, esimene kohtumine toimus jaanuar
  7. Hageja seaduslik esindaja küsis kostjalt hageja ülalpidamiseks elatist 26.03.2022 ja 28.04.
  8. Kostja 30.04.2022 vastas, hakkab elatist tasuma pärast isaduse tuvastamise kohtuotsuse jõustumist ja suhtlemiskorra kirjalikku kokkuleppimist. Isaduse tuvastamise maakohtu otsus jõustus 12.12.2022, kuid kostja ei ole kuni hagi esitamiseni elatist tasunud. 1.
  9. Hageja tegelikud igakuised vajadused on 1579,40 eurot järgmiselt: eluasemele 152,27 eurot, toidule 271,87 eurot, transpordile 146,80 eurot, tervishoiule 67,83 eurot, hügieenitarvetele 111,19 eurot, riietele ja jalanõudele 103,85 eurot ning muudeks püsikuludeks 725,60 eurot, sh lapse tarvikud (käru, voodi, voodipesu, söögitool, turvavarustus) 30 eurot, 2

(6)Tsiviilasi nr 2-22-19325 juuksur 10 eurot, raamatud/mänguasjad 29,99 eurot, lapsehoid 538,11 eurot, lasteaia lisakulud (üritused) 20 eurot, reisid 50 eurot, kultuuriüritused 20 eurot ja ujumistreening 27,50 eurot. 1.
  1. Hageja esitas 07.03.2023 hagi tagamise taotluse, millise kohus 22.03.2023 määrusega rahuldas ning kohustas kostjat hagi tagamise korras tasuma hageja ülalpidamiseks igakuist elatist summas 205,64 eurot alates märts 2023 kuni tsiviilasjas nr 2-22-19325 tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Määrus jõustus 11.04.
  2. 1.
  3. Eelistungina korraldaval kohtuistungil xx xx xxxx hageja seaduslik esindaja kinnitas, et hageja ei saa kolmanda lapse lapsetoetus.
  4. Kostja poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid 2.
  5. Kostja ei võta hagi õigeks. Kostja ei vaidle vastu, et ta on hageja isa, kuid on seisukohal, et kuna kanne tehti rahvastikuregistrisse 29.12.2022, on kostja alates nimetatud hetkest täiehooldusõigusega isikuks ning hagejal puudub õiguslik alus esitada elatise nõuet varasema perioodi eest. Kostja ei ole keeldunud elatise maksmisest kõigi oma lastele, kuid palub elatise määramisel arvestada kõigi asjaoludega. Kostja on elatisekalkulaatori järgselt alates 01.01.2023 tasunud hagejale ülalpidamist 205,64 eurot. Kostja esitas tõendina kostja andmed rahvastikuregistrist (tl 39 – 40 pöördel), kirjavahetuse hageja seadusliku esindajaga (tl 41 – 41 pöördel), väljatrüki elatiskalkulaatorist (tl 42 – 43 pöördel). 2.
  6. Eelistungina korraldavale kohtuistungile xx xx xxxx kostja ei ilmunud. Kostjat hoiatati kohtuistungile ilmumata jätmise tagajärgede ees kohtukutses, milline on kostjale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 3111 lg 3 alusel kätte toimetatud 17.02.

  1. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad
  2. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda. 4.

§ 436lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.

§ 436

lg-te 6 ja 7 järgi ei ole kohus seotud esitatud asjaolude ja seisukohtadega perekonnaasjas ja poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt

§ 438

lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

  1. Perekonnaseaduse (PKS) § 94 lg 1 kohaselt isaduse tuvastab kohus, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. Tsiviilasjas x-xx-xxxx on xx xx xxxx kohtuotsusega tuvastatud, et hageja ei põlvne D-st (D), vaid kostjast. Kohtuotsus jõustus 12.12.2022 ning selles osas vaidlus puudub.
  2. PKS § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Vaidlust ei ole selles, et hageja on alaealine. PKS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  3. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta 3

(6)Tsiviilasi nr 2-22-19325 Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus märgib, et alates 01.04.2022 on baassummaks 209,20 eurot ning alates 01.04.2023 on baassummaks 249,78 eurot.
  2. Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga igapäevaselt koos. Hagejal on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96–100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1). Hageja vajadused ületavad seaduses sätestatud kahekordset määra, samas on hagejaga koos elav vanem avaldanud, et on valmis miinimumelatisest ületavat ülalpidamiskulu ise kandma.
  3. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostja on küll väitnud, et ta on oma ülalpidamiskohustust täitnud ja esitanud veebruar 2023 elatise tasumise kohta maksekorralduse (tl 57), kuid nagu kohus eelnevalt selgitas, on ülalpidamiskohustuse rikkumisega tegemist ka siis, kui elatist tasutakse ebaregulaarselt või hilinenult. Seega on elatise nõude esitamine kostja vastu õiguslikult põhjendatud.
  4. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise miinimumsuuruses alates 15.12.
  5. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 16.05.2003 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-57-03 leidnud, et kohtus isast põlvnemise tuvastamise ja samas vaidluses elatise nõudmise korral tuleb lapsele elatis välja mõista alates hagi esitamisest. Samale seisukohale jäi Riigikohtu tsiviilkolleegium ka 11.06.2008 tehtud otsuses tsiviilasjas 3-2-1-36-
  6. Käesoleval juhul ei ole elatise väljamõistmise hagi esitatud põlvnemise tuvastamise asjas, vaid pärast tsiviilasjas x-xx-xxxx tehtud otsuse jõustumist. Otsuse jõustumise tagajärjed on sätestatud

§-s 457, mille lg-te 1 ja 4 kohaselt on menetlusosalistele kohustuslik jõustunud kohtuotsus ning põlvnemisasjas tehtud ja poolte eluajal jõustunud otsus õigussuhte olemasolu, lõppemise või puudumise kohta kehtib kõigi isikute suhtes. Seega, kuni kohtuotsuse jõustumiseni oli hageja ülalpidamiseks kohustatud isikuks isaduse omaksvõtnud isik. Samas on ebaõige kostja arusaam, et tema õigused ja kohustused tekkisid kande tegemisega. Eeltoodust tulenevalt puudub hagejal õiguslik alus esitada tagasiulatuvat elatisenõuet alates 15.12.2021 kostja vastu. PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagi on kohtule 4

(6)Tsiviilasi nr 2-22-19325 esitatud 28.12.2022, mistõttu kohus rahuldab tagasiulatuva elatise nõude osaliselt, alates 12.12.
  2. Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsust tsiviilasjas 3-2-1-174-16, p 13). Kuna hageja on palunud välja mõista elatise miinimumsuuruses, siis ei olnud hagejal vajalik esitada ka tõendeid igakuiste kulude olemasolu ja kandmise kohta.
  3. Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud kokku ca 1579,40 eurot, sh eluasemele 152,27 eurot, toidule 271,87 eurot, transpordile 146,80 eurot, tervishoiule 67,83 eurot, hügieenitarvetele 111,19 eurot, riietele ja jalanõudele 103,85 eurot ning muudeks püsikuludeks 725,60 eurot, sh lapse tarvikud (käru, voodi, voodipesu, söögitool, turvavarustus) 30 eurot, juuksur 10 eurot, raamatud/mänguasjad 29,99 eurot, lapsehoid 538,11 eurot, lasteaia lisakulud (üritused) 20 eurot, reisid 50 eurot, kultuuriüritused 20 eurot ja ujumistreening 27,50 eurot. Kohtu hinnangul on hageja poolt välja toodud kululiigid igakuiselt vajalikud ning kuludele märgitud suurus mõistlik. Kostja ei ole hageja kulude suurusele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja igakuised väljatoodud kulud vastavad vähemalt kahekordsele kehtivale miinimumelatise suurusele.
  4. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Ühtegi PKS §-s 102 märgitud asjaolu ei ole kostja välja toonud. Siinkohal peab kohus vajalikuks kostjale selgitada, et kuna hageja ei kasva samas peres, kus kasvavad kostja ülejäänud kaks last, ei ole õige märkida hageja elatiskalkulaatoris kolmandaks lapseks. Hageja ei saa lapsetoetust kolmanda lapse suuruses, s.o 100 eurot kuus, vaid teise lapse suuruses, milline on alates 01.01.2023 suuruses 80 eurot ning oli seisuga 12.12.2022 suuruses 60 eurot.
  5. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Perioodil 12.12.2022 kuni 31.01.2023 on PKS § 101 alusel arvestatud elatis, millest on maha arvestatud ka pool lapsetoetuse määra, summas 371,21 eurot (detsember 145,57 eurot ja jaanuar 225,64 eurot), perioodil 01.02.2023 kuni 31.03.2023 summas 431,28 eurot (2 kuud x 215,64 eurot) ja alates 01.04.2023 summas 260,33 eurot. Märgitud elatis muutub iga aasta
  6. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
  7. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Hageja taotlusel tuleb elatise summad tasuda hageja arveldusarvele igakuiselt
  8. kuupäevaks. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada. Menetluskulud 5
(6)Tsiviilasi nr 2-22-19325 15.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki poolt oma menetluskulud ise. Sellest tulenevalt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.