KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 04.05.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-23-1997 Kohtuasi X avaldus kohtu

elulepingu sõlmimiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 30.03.2023 määrus Kaebuse esitaja ja liik X määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Avaldaja X (sünd XX.XX.XXXX), lepingulised esindajad Sofja Pevzner-Belošitski ja Jelena Karžetskaja Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 30.03.2023 määrus muutmata.
2. Määruskaebus jätta rahuldamata.
3. Jätta määruskaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud X kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. 2-23-1997 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
4. X (avaldaja) esitas 04.02.2023 Harju Maakohtule avalduse kohtu loa saamiseks abieluvõimetõendita

elulepingu sõlmimiseks. 2. Avalduse kohaselt soovib avaldaja (Vene Föderatsiooni kodanik) sõlmida

elulepingu Yga (Eesti Vabariigi kodanik). Avaldaja kinnitab, et ta ei ole abielus, kuid ta ei saa esitada Eesti Vabariigis

elu sõlmimiseks vormikohast kodakondsusriigis väljastatud abieluvõimetõendit, kuna Vene Föderatsioon ei tunnista samasooliste abielu ega sõlmi

elulepingut. Maakohtu määrus

1. Harju Maakohus keeldus 30.03.2023 määrusega avalduse menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel.
2. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 39 lg 5 sätestab, et välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita. Luba kehtib kuus kuud.

eluseaduse (

) § 1 lg 1 kohaselt võivad

elulepingu sõlmida kaks füüsilist isikut, kellest vähemalt ühe elukoht on Eestis.

§ 2

lg 1 alusel ei või

elulepingut sõlmida isikute vahel, kellest vähemalt üks on

elulepingu sõlmimise ajal abielus või kellel on kehtiv

eluleping.

§ 3

lg-st 1 tulenevalt sõlmitakse

eluleping notariaalselt tõestatud vormis ning sama paragrahvi lg-st 3 tulenevalt kontrollib notar

elulepingu sõlmimise eeldusi. Notar ei või toimingut teha, kui on alust eeldada, et esineb

elulepingu kehtetuks tunnistamise või tühisuse alus. 5. Maakohus asus seisukohale, et antud juhul ei kohaldu analoogia korras PKTS § 39 lg 5 ja kohtul puudub seadusest tulenev alus

elulepingu sõlmimiseks loa andmiseks, arvestades, et

§ 3

lg-st 3 tulenevalt on notaril kohustus kontrollida

elulepingu sõlmimise eeldusi. Seega ei ole esitatud avaldusega võimalik avaldaja taotletavat eesmärki saavutada. Määruskaebus

1. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2. Avaldaja ei nõustu maakohtu järeldusega, et avaldusega ei ole võimalik taotletud eesmärki saavutada, kuna analoogia korras ei kohaldu PKTS § 39 lg
3. Maakohtu seisukoht ei ole esitatud jälgitavalt ja see erineb oluliselt senisest kohtupraktikast. Kohtud on vastava loa andnud, kohaldades analoogia korras eelviidatud sätet. Notarid nõuavad kohtuluba põhjusel, et notaril on kohustus kontrollida

elulepingu sõlmimise eeldusi. Eesti elanike puhul saab notar neid andmeid tuvastada rahvastikuregistrist, välisriigi residentide puhul see võimalus puudub. Kui kohus keeldub loa andmisest, on avaldaja sunnitud uues kohtumenetluses vaidlustama notari tegevuse juhul, kui notaribüroo vormistab ametitoimingust keeldumise. 2 2-23-1997 Menetluse edasine käik

1. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
3. Maakohus leidis õigesti, et esitatud avaldusega ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada, mistõttu tuleb avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda. Ringkonnakohtu hinnangul asus maakohus põhjendatult seisukohale, et praeguses asjas puudub alus PKTS § 39 lg 5 analoogia korras kohaldamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
4. Üksnes see, et varasemas kohtupraktikas on kohus sarnases asjas PKTS § 39 lg-t 5 analoogia korras kohaldanud ja vastava loa andnud, ei kohustanud maakohut avaldust menetlema. Maakohus kontrollib avalduse menetlusse võtmise otsustamisel, kas avaldus on esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks ja kas avaldusega on võimalik taotletavat eesmärki saavutada.
5. TsMS § 475 loetleb, milliseid asju maakohus hagita asjadena lahendab ning nende hulgas ei ole nimetatud

elulepingu sõlmimiseks loa andmist. TsMS § 475 p-s 8 nimetatud hagita perekonnaasjad on täpsustatud TsMS §-s 550. TsMS § 550 lg 1 p 7 kohaselt lahendatakse hagita menetluses ka muud seadusega kohtu pädevusse antud perekonnaasjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses. TsMS § 475 p 152 kohaselt lahendab maakohus hagita menetluses ka notari ametitoimingu tegemise taotlusi. Praegusel juhul ei esitanud avaldaja kaebust notari poolt tõestamistoimingust keeldumisele, vaid taotleb luba. Eelnevast tulenevalt peaks muu seadus nägema ette, et

elulepingu sõlmimiseks loa andmine ilma abieluvõimetõendita on maakohtu pädevuses.

eluseadus sellist luba ega selle kohtult taotlemist ette ei näe. 13. PKTS § 39 lg-st 3 tulenevalt peab abieluvõimetõendi esitama isik, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist. Sama sätte lg 1 kohaselt on abieluvõimetõend abielluja elukoha- või kodakondsusriigi väljastatud dokument, millega antud riigi pädev asutus kinnitab, et isikul puuduvad takistused abielu sõlmimiseks tema elukoha- või kodakondsusriigi õiguse järgi.

elulepingu sõlmimist reguleeriv

eluseadus ei sätesta PKTS § 39 lg-ga 3 sarnast tingimust.

§ 3

lg 1 kohaselt sõlmitakse

eluleping notariaalselt tõestatud vormis. Notar kontrollib

elulepingu sõlmimise eeldusi. Notar ei või toimingut teha, kui on alust eeldada, et esineb

elulepingu kehtetuks tunnistamise või tühistamise alus (

§ 3

lg 3).

§-d 1 ja 2 sätestavad

elulepingu sõlmimise eeldused ja välistavad asjaolud. Üheks

elulepingu sõlmimise välistuseks on, et üks pooltest on abielus või tal on juba kellegi teisega kehtiv

eluleping. Seega peab notar muuhulgas kontrollima ega kumbki pooltest pole juba abielus ega oma kehtivat

elulepingut. 14. Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene

eluseadusest

elulepingu tõestamise eeldusena abieluvõimetõendi esitamist, nii nagu see sätestatud PKTS § 39 lg-s 3. 3 2-23-1997

eluseaduses sätestatud

elulepingu sõlmimiste eelduste kontrollimine on seadusest tulenevalt notari pädevuses. PKTS 39 lg-t 5 ei saa kohaldada analoogia korras, sest

eluseaduses ega perekonnaseisutoimingute seaduses ei esine selles osas lünka, s.t

elulepingu sõlmimise eelduste kontrollimine on seadusest tulenevalt võimalik. 15. Seega nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et kohtul puudub seadusest tulenev alus

elulepingu sõlmimiseks loa andmiseks. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. 16. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) 4