KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. 8.

§ 175

lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 9. Kohus leiab, et käesolevas asjas esineb

§ 175

lõikes 5 ning § 175 lõikes 2 punktis 2 esinev asjaolu ning võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning keelduda võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 10.

§ 173

lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Tartu Maakohtu 22.07.2021 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi võlgnikule (võlgnik usaldusisiku ülesannetes) kohustus esitada kohtule perioodilisi aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Esimene aruanne tuli esitada 01.02.2022, järgmine 01.08.2022 jne. Käesolevaks ajaks peaks olema menetluses esitatud kolm korrektset aruannet – tähtaegadega 01.02.2022, 01.08.2022 ja 01.02.2023. Võlgnik on kõikidel kordadel esitanud puudulikud aruanded ning kohtu palvele esitada puuduolevad konto väljavõtted vastanud üleolevalt ning jätnud kohustuse kas osaliselt või täies mahus täitmata. Konto väljavõteteta ei ole võimalik kohtul teostada järelevalvet võlgniku vara ja sissetulekute üle. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud

§ 173

lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta.

1. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Võlgnik ei ole kohtule esitanud korrektseid aruandeid oma tegevuse kohta. Kohtul ei ole olnud võimalik teostada kontrolli võlgniku vara ja sissetulekute üle. Võlgnik on kohtule ka avaldanud, et ta ei soovi oma kohustusi menetluses täita ning palub, et teda rahule jäetakse. Kohustustest vabastamise menetluse näol on tegemist vabatahtliku menetlusega, milles osaemiseks peab olema võlgniku enda soov ja huvi. Antud juhul on võlgnik väljendanud, et see tal puudub. Kohus on seiskohal, et võlgnik on oma käitumisega rikkunud ka võlausaldajate huve. Võlgniku kohustuste täitmisest sõltub aga võlausaldajate nõuete rahuldamine. 3
2. Rikkudes oma kohustusi on võlgnik käitunud võlausaldajate huve kahjustavalt. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 määruse p-s 11 märkinud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ja et lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab aga võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas esitama kohtule tõeseid andmeid oma sissetulekute ja vara kohta (

§ 173lg 2).

13. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Exxx Rxxxx kohustustest vabastamise menetluses on enne viie aasta möödumist ilmnenud

§ 175

lg 2 p 2 sätestatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks, so võlgnik on rikkunud vähemalt olles hooletu oma

§ 173lõigetes 2-5 sätestatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Vastavalt

§ 175

lõikele 5 tuleb keelduda võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 14. Kohus ei ole küsinud kohustustest vabastamise kohta võlausaldajate seisukohti, kuna võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega võlausaldajate õigusi ei rikuta. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 15.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda Exxx Rxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka Exxxxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 16.

§ 172

lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab Exxx Rxxxx kohustustest vabastamise menetluse, tuleb ExxxxRxxxx vabastada ka usaldusisiku kohustustest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 4