← Eesti

2-22-140613/7

Obsah (5)§ 317§ 407§ 173§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 30. märts 2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-140613 Tsiv

) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Nõude aluseks on kostja ja Telia Eesti AS-i vahel 12.12.2019 sõlmitud Telia liitumisleping nr xxxxxxxx. Telia Eesti AS pakkus Telia kliendile paketi mobiilse elu kõnepaketi teenust telefoninumbrile xxxxxxxx ning kostja kohustus tasuma teenuse eest vastavalt Telia poolt väljastatud arvetele. Lepingu lisatingimusena sai klient enda kasutusse seadme Apple iPhone 11 Pro Max 64 GB, mille osas sõlmisid 12.12.2019 Telia Eesti AS ja kostja järelmaksu müügilepingu nr 1506291, mille alusel leppisid pooled kokku ostetavas kaubas, s.o mobiiltelefon Apple iPhone 11 Pro 512 GB, ning osamaksetega tasumise tingimustes. Kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi korrektselt. 30.04.2020 ütles Telia Eesti AS lepingu üles. 27.05.2022 loovutas Telia Eesti AS oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest on kostjat teavitatud. Hagimaterjalid edastati 30.01.2023 kostjale avalikult

§ 317lg 1 ja lg 3 kohaselt Ametlikes Teadaannetes avaldamisega.

Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

§ 407

kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu (420 eurot) ei ole põhjendatud. Tegemist ei ole keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Kohus arvestab ka, et rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega seetõttu, et kostja ei ole hagile tähtajaks vastanud. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu 120 eurot. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 595 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 735 eurot. Hageja on taotlenud

§ 177

lg 4 alusel kohustada kostjat 2 hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. Täiendavalt selgitab kohus, et

§ 317

lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.