Obsah (7)

§ 432§ 430§ 645§ 431§ 168§ 661§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 21.12.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-21-10575 Kohtu

§ 432

järgi on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 16. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada, vaidlustatud Harju Maakohtu 22.08.2022 otsus tühistada ning tsiviilasja nr 2-2110575 menetlus lõpetada. 17.

§ 430

kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel.

§ 430

lg 1 tulenevalt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, 4 2-21-10575 millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 18.

§ 645

lg 1 kohaselt kuulub kompromissi kinnitamise korral maakohtu otsus tühistamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele.

§ 431

lg 2 kohaselt, kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta määrusega ühtlasi alama astme kohtu lahendi. Kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi. 19. Hageja ja kostja on palunud kinnitada nende poolt kohtule 14.12.2022 esitatud kompromiss ja tühistada maakohtu otsus. Pooli esindasid menetluses advokaadid ja lisaks kinnitasid pooled kompromissi esitamisel, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh

§-des 430 ja 432 sätestatust. Ringkonnakohus on pooltele selgitanud menetluse kompromissiga lõpetamise tagajärgi ka kaebuse menetlusse võtmise määruses. 20. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine

§ 430lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks kompromissi kinnitamist.

Kompromiss ei ole kinnitatavas osas vastuolus heade kommete ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromissilepingut võimalik täita. 21. Kuna pooled on 14.11.2022 taotluses märkinud, et paluvad kohtul kompromiss kinnitada juhul, kui see on õiguspärane RHS § 123 lg 1 p 1 kohaselt – eelkõige, mis puudutab lepingu üldise olemuse muutmist –, siis selgitab ringkonnakohus järgmist. 21.1. RHS § 123 lg 1 p 1 kohaselt on hankijal õigus sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata, kui (

1. i)hankelepingu üldist olemust, näiteks hankelepingu eset, ei muudeta ja (
2. ii)muudatuse väärtus ei ületa RHS § 14 lg-s 3 või 4 sätestatud piirmäära ning (iii) muudatuste väärtus kokku ei ületa 10 % asjade või teenuste või 15 % ehitustööde hankelepingu algsest maksumusest. Selle sättega on võetud Euroopa Liidu õigusest (direktiivi 2014/23/EL art 43 lg-st 2, direktiivi 2014/24/EL art 72 lg-st 2 ja direktiivi 2014/25/EL art 89 lg-st 2) üle nn de minimis-reegel, mis annab õiguse sõlmitud hankelepingut muuta. 21.2. Riigikohus on asunud seisukohale, et RHS § 123 lg 1 p 1 ei sea absoluutset keeldu muuta lepingutingimusi, mis sisaldusid riigihanke alusdokumentides. Ka see, et muudeti algselt alusdokumentides sisaldunud lepingutingimust ning et hankemenetluses oleks muudetud tingimuste korral võinud laekuda teistsugused pakkumused, näitab, et muudatus on sisu poolest oluline, kuid see ei takista RHS § 123 lg 1 p-s 1 sätestatud de minimis erandi kohaldamist (Riigikohtu 30.05.2022 otsus haldusasjas nr 3-20-1150/47, p 20). 21.3. Riigikohus on lisaks märkinud (3-20-1150/47, p 18), et RHS § 123 lg 1 p-ga 1 üle võetud hankedirektiivi (2014/24/EL) art 72 lg 2 teises lauses kasutatud termin „lepingu üldine olemus“ on teistes keeltes sõnastatud hoopis kui the overall nature of the contract, der Gesamtcharakter des Auftrags, la nature globale du marché. Sellest nähtub, et lepingu olemuse oluline muutmine ei tähenda tingimata lepingu üldise olemuse muutmist. Lepingu „üldise olemuse“ muutmise all peetakse RHS § 123 lg 1 p 1 tähenduses seega silmas lepingu olemuse märksa ulatuslikumaid, läbivaid ja terviklikke, mitte mistahes muid sisulisi või lihtsalt silmatorkavaid muudatusi. Riigikohus on möönnud (p 21), et on selge, et lepingu hilisem muutmine võib riivata läbipaistvust ja võrdset kohtlemist. Arvestades 5 2-21-10575 lepingu muutmise väikest väärtust, on EL ja Eesti seadusandjad hankedirektiivi art 72 lgs 2 ja RHS § 123 lg 1 p-s 1 teadlikult lubanud neist üldpõhimõtetest mõõdukal määral kõrvale kalduda. 21.4. Õiguskirjanduses on hankelepingu üldist olemust muutvana kirjeldatud selliseid muudatusi, mille puhul võib eeldada hüpoteetilist mõju esialgse hankemenetluse tulemusele – nt riigihanke eseme asendamine või riigihanke liigi muutmine (vt direktiivi 2014/24/EL põhjendus 109; M.A. Simovart, M. Parind, Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne, 2019; § 123 kommentaar p 13). Euroopa Kohus on toonud välja, et olulised on sellised muudatused, millega (
3. i)lisatakse hankelepingusse tingimusi, mida ei olnud seatud algses riigihanke menetluses ja mis oleksid juhul, kui nad oleksid olnud seatud esialgses menetluses, võimaldanud seal osaleda teistel pakkujatel või tunnistada edukaks mõne muu pakkumuse; või (
4. ii)laiendatakse riigihanke eseme ulatust olulisel määral; või (iii) kallutatakse hankelepingu majanduslikku tasakaalu hankija kahjuks (EK 19.06.2008 otsus asjas C-454/06, pressetext Nachrichtenagentur, p-d 35–37). 21.5. Käesoleval juhul on küsimuse all 2 730 000 euro suuruse kogumaksumusega hankelepingu ühe osa tööde vastuvõtmine kokkulepitust erinevalt. Kõnealused tööd lõpetati 2020. aasta novembri alguses. Kohtule esitatud kokkuleppe kohaselt on kostja valmis võtma vaidlusaluse töö vastu alates kompromissi kinnitamisest, kui hagejale makstavat tasu alandatakse 30 000 euro võrra ning kui hageja annab kostjale lisaks töövõtulepingust tulenevale 5-aastasele töövõtugarantiile täiendava 3 aasta pikkuse töövõtugarantii teekatte nakkega seonduvatele probleemidele, st kokku 8 aasta pikkuse töövõtugarantii alates tööde vastuvõtmisest. 21.6. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kohtule esitatud kompromissis pakutud muudatused sellised, mida saaks käsitada hankelepingu üldist olemust muutvana. Tööd on faktiliselt lõpetatud üle 2 aasta tagasi. Täiendava töövõtugarantii andmine tagab, et kui teekattes ilmnevad puudused, siis peab hageja need parandama pikema perioodil vältel. Seega ei ole muudatusega kallutatud ka hankelepingu majanduslikku tasakaalu hageja kasuks, kuna hageja vastutab 3 aastat kauem selle eest, kui tehtud töö ei vasta tegelikult nõutule ning peab puudused oma kulul parandama. Samuti alandab kostja kompromissiga tööde hinda. 21.7. Mis puudutab RHS § 123 lg 1 p-s 1 nimetatud väärtuste muutmist, siis ei nähtu kohtule asjaolusid, ja pooled ei ole neid käesolevas tsiviilmenetluses esile toonud, mis võiksid tekitada kahtlust, et muudatus ületaks RHS § 123 lg 1 p-s 1 lubatud piirmäärasid. 21.8. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole seega seadusest tulenevaid takistusi kompromissi määrusega kinnitamiseks. Ringkonnakohus lisab, et õiguskirjanduses on leitud, et ei ole välistatud, et riik sõlmib kompromissi vaidluses, kus võib tekkida küsimus avalikõiguslike protseduurireeglite (nt riigihanke või riigi vara käsutamise reeglid, riigiabi reeglid) ranges järgimises või et kohus neid alati detailselt kontrollima peaks (V. Kõve jt, Tsiviilkohtumenetluse seadustik II, § 430 kommentaar 3.6.2.2 p c, lk 969). 22.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromissist nähtuvalt on pooled kokku leppinud, et kummagi poole menetluskulud jäävad tema enda kanda. 6 2-21-10575 23.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kuivõrd hageja ja kostja loobusid edasikaebeõigusest, ei ole määrust võimalik vaidlustada. 24. Hageja palus tagastada pool apellatsioonkaebustelt tasutud riigilõivust ehk 2500 eurot. Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse

§ 150lg 2 p 1 ja § 150 lg 3 alusel.

Kaebuselt tasuti lõivu 5000 eurot, seega kuulub tagastamisele 2500 eurot. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav summa kanda samale arveldusarvele, millelt lõiv tasuti (Nordecon AS-i arveldusarvele nr EE112200221001112637). (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt 7