Obsah (7)

§ 121§ 45§ 44§ 43§ 158§ 27§ 28

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-17-422 Määruse kuupäev 5. mai 2017 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi M.M. kaebus Viru Vangla kodukorra osalise tühistamise ning Justiitsmini

) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kohtupraktika põhjal tuleb taotluse tagastamise all mõista õigusvastast tagastamist. Kui taotlus tagastati kinnipeetavale õiguspäraselt, siis kinnipeetaval kohtu poole pöördumise õigust ei ole. VangS § 11 lg 41 alusel vaatab vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaided läbi Justiitsministeerium. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 73 lg 1 kohaselt esitatakse vaie haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani kaudu. HMS § 76 lg 2 p 4 kohaselt märgitakse vaides põhjused, miks vaide esitaja leiab, et haldusakt või toiming rikub tema õigusi. HMS § 80 lg 1 alusel edastab haldusorgan vaide seda lahendavale organile, kui vaie vastab haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuetele ning HMS § 79 lg 1 p 2 lubab vaide tagastada, kui vaide esitaja ei ole määratud tähtajaks vaide puudusi kõrvaldanud.

1. Viru Vangla jättis kaebaja vaided Justiitsministeeriumile edastamata ja tagastas need põhjendusega, et kaebaja ei põhjendanud, kuidas vaidlustatud kodukorra sätted reaalselt kaebaja õigustele mõju avaldavad. Vangla kodukord on üldkorraldus HMS § 51 lg 2 tähenduses ning on suunatud väga mitmesuguste olukordade reguleerimisele. Kohus nõustub sellega, et isik saab vangla kodukorra sätet vaidlustada juhul, kui tal on sellega isiklik puutumus, mis väljendub tema õiguste riives. Vangla kohustas kaebajat selgitama, mil moel vaidlustatud kodukorra sätted on konkreetselt tema õigusi rikkunud. Kaebaja ühtegi sellist konkreetset juhtu välja ei toonud. Kaebaja on üksnes üldsõnaliselt kirjeldanud, mida kodukord kinnipeetavatel teha ei luba, kuid kuidas või millal see temale reaalset mõju avaldanud on, kaebaja välja toonud ei ole. Kohus nõustub vastustajaga, et kinnipeetav ei saa vangla kodukorda vaidlustada abstraktselt, põhistamata seda, kuidas vaidlustatud säte reaalselt tema olukorda mõjutab. Ühe vaide jättis vangla edastamata põhjusel, et kaebajal ei ole esemeid, mille lubamist ta taotleb. Kohus nõustub, et ka sel juhul on tegemist abstraktse vaidlusega eseme kui sellise lubatuse või keelatuse üle.
2. Kohus märgib, et kodukorra punktide 1.12.20, 1.12.19, 7.1.39, 7.1.4 ja 7.1.49 osas saanuks vaided tagastada ka põhjusel, et need on esitatud korduvalt. Kui kinnipeetav on vanglale vaide esitanud ja vangla on selle lahendanud, siis on menetlus selles asjas lõppenud HMS § 43 lg 1 p 1 alusel vaideotsuse teatavaks tegemisega. Lõppenud haldusmenetlust on võimalik uuendada HMS § 44 lg 1 sätestatud aluste esinemisel, sh uute oluliste tõendite ilmnemisel. 3 Kaebaja ei ole vastu vaielnud vangla väitele, et vaided olid selles osas korduvad. Kaebaja on küll väitnud, et vaide uuesti esitamist õigustas uute asjaolude ilmnemine, kuid ei ole selgitanud, milles need uued asjaolud seisnesid.
3. Kokkuvõttes leiab kohus, et Viru Vangla jättis kaebaja vaided Justiitsministeeriumile edastamata ja tagastas need õiguspäraselt. See tähendab, et kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Tuvastamisnõuete tagastamine
4. Kohus tagastab kaebaja tuvastamisnõuded

§ 121

lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.

§ 45

lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebust ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.

§ 44

lg 1 ja 2 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul.

1. Kaebaja ei saa tuvastamiskaebust esitada teiste kinnipeetavate huvides. Reeglina ei ole see lubatud ning seadusest tulenev erand praeguse asja puhul puudub. Kaebajal ei ole otsest puutumust Justiitsministeeriumi haldustegevusega. Õiguskantsleri märgukirja järgimata jätmine või järelevalve kohustuse täitmata jätmine ei saa rikkuda kaebaja õigusi. Kaebaja õiguste riive peab olema konkreetne ning selle otsene mõju väljenduma tema kohta antud haldusaktides või tema suhtes tehtud toimingutes. Ministeeriumi üldine haldustegevus ei saa alandada kaebaja väärikust. Justiitsministeeriumi suhtes esitatud nõuete osas ei ole kaebaja pöördunud kohtusse oma õiguste kaitseks.
2. Viru Vangla suhtes esitatud tuvastamisnõude osas puudub kaebajal selle nõude esitamiseks põhjendatud huvi. Kaebaja on kaebuses üldsõnaliselt märkinud, et kaebuse esitamise eesmärk on tulevikus erinevates menetlustes tuvastatud rikkumiste alusel esitatav kahju hüvitamise nõue, samuti jätkuva rikkumise tuvastamine ja lõpetamine, preventiivne huvi ning soov tühistada põhiseadusega vastuolus olevad õigusaktid või nende osad. Kohus leiab, et jätkuva rikkumise tuvastamise ja lõpetamise eesmärgiga põhjendab kaebaja pigem tühistamisnõuet ning soov tühistada põhiseadusega vastuolus olevad õigusaktid või nende osad puudutab menetluslikku taotlust tuvastada nende sätete vastuolu põhiseadusega. Seega on tuvastamisnõuete esitamise põhjendustena välja toodud hilisem hüvitisnõude esitamise kavatsus ja preventiivne huvi.
3. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt saab füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja väitel on vangla alandanud tema väärikust. 4 Kodukorra vaidlustatud sätete kehtestamine ja vaiete menetlemine ei saanud põhjustada kaebajale sellise intensiivsusega kannatusi, mis oleksid käsitletavad väärikuse alandamisena RVastS § 9 lg 1 tähenduses. Vaidlustatud sätetega keelatud esemeteks olid rohkem kui 5 raamatut, hoiukarbid ja –kotid, isevalmistatud ja vangla poolt pakutavate esemetega sarnased esemed, silmaklapid ja kõrvatropid, samuti puudutasid vaidlustatud sätted kinnipeetavate õigust teha omavahel tehinguid. Erimeelsused vaidluste lahendamisel on elu loomulik osa nii vanglas kui väljaspool seda. Tegemist ei ole ka ühegi teise RVastS § 9 lg 1 sätestatud põhiõiguse riivega. Isegi kui tegemist oleks mõne RVastS § 9 lg 1 toodud põhiõiguse riivega, ei saanud riive intensiivsus olla selline, mis tooks kaasa rahalise hüvitise määramise kaebajale. Tuvastamiskaebuse esitamiseks preventiivsel eesmärgil peab olema reaalne oht sarnase olukorra kordumiseks tulevikus. Sellist ohtu kaebaja välja toonud ei ole ning kohtule ei ole see äratuntav.
4. Kohus selgitab kaebajale, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kaebaja taotluste lahendamine 14. Põhiseadusega vastuolus oleva akti kohaldamata jätmine on

§ 158lg 4 alusel võimalik asja sisulisel lahendamisel.

Seetõttu jätab kohus kaebaja taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks läbi vaatamata. 15. Kaebuse tagastamise tõttu ei võta kohus seisukohta kaebaja menetlusabi taotluse osas. 16.

§ 27

lg 1 p 1 ja § 88 näevad küll ette menetlusosalise õiguse saada toimikust ärakirju, kuid

§ 28

lg 1 ja 2 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ja kohus ei luba menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada. Kohtupraktikas mõistetakse neid kaht sätet koosmõjus nii, et menetlusosalisel ei ole õigust saada menetlusdokumentidest ärakirju, kui vajadus selleks puudub või on sedavõrd väike, et taotlust võib ilmselgelt pidada pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Menetlusosalisel puudub üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist. Praeguses asjas taotleb kaebaja ärakirja kaebusest, mille kaebaja ise koostas ja kohtule edastas, mille sisu on kaebajale teada ning millest kaebajal oli endal võimalik teha ärakirju (sh käsikirjalist ärakirja). Seetõttu puudub kaebajal ilmselgelt vajadus kaebuse ärakirja saamiseks ja kohus jätab kaebaja taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Karin Jõks kohtunik 5