KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 4. mai 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-14-8672 Tsiviilasi Artur

§ 175lg 1 kohaldamise eeldused.

Kohustustest vabastamise menetlus on kestnud üle viie aasta. Maakohtu hinnangul ei esine kohustustest vabastamata jätmise eeldusi, kuivõrd võlgnikku ei ole mõistetud süüdi pankrotikuriteos ning ta ei ole süüliselt rikkunud

§-s 173 nimetatud kohustusi ja sellega võlausaldajate huve kahjustanud. Võlgniku Swedbank AS-i konto väljavõtte järgi on võlgnik üle kandnud usaldusisikule

1. oktoobril 2021 74 eurot,
2. oktoobril 2021 74 eurot,
3. novembril 2021 74 eurot,
4. novembril 2022 74 eurot,
5. detsembril 2022 74 eurot ja
6. jaanuaril 2023 74 eurot.
7. jaanuaril 2023 toimunud ärakuulamisel teatas võlgnik, et tegelikult on ta alates augustist 2021 usaldusisikule üle kandnud 1250 eurot. Usaldusisik on
8. jaanuaril 2023 toimunud ärakuulamisel selle summa laekumist kinnitanud. Kuivõrd võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, ei ole kahjustanud võlausaldaja huve ega rikkunud

§-s 173 loetletud kohustusi raske hooletuse või tahtluse tõttu, tuleb võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ning võlgnik tuleb vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 172lg 4 alusel vabastas maakohus Anti Kesamaa usaldusisiku kohustustest.

MÄÄRUSKAEBUS 4. Anti Kesamaa esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Anti Kesamaa palub jätta menetluskulud võlgniku kanda ning mõista võlgnikult välja Anti Kesamaa kasuks menetluskulud 430 eurot ning viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras. Võlgnik ei ole enda kohustusi kohaselt nõuetekohaselt täitnud ning seetõttu oleks tulnud ta jätta

§ 175lg 2 p 2 alusel kohustustest vabastamata.

Võlgnik on rahalisi kohustusi täitnud ebamõistlikult vähe ning on rikkunud sellega

§ 173lg-t 1.

Võlgnik on

1. a augustist alates kandnud usaldusisikule 1250 eurot. Seega peab usaldusisik vastavalt jaotusettepanekule kandma kohtutäitur Kaire Põltsile 104,73 eurot (1250 eurot / 100 x 8,3787%) ning Anti Kesamaale ja Külli Karistele 1145,27 eurot (1250 eurot / 100 x 91,6213%). Võlgnik on jätnud algatamata menetluse pärandi vastuvõtmiseks, mis kahjustas võlausaldajate huve. 3 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusnormide olulise rikkumise tõttu tühistada, ringkonnakohus teeb uue määruse, millega keeldub Artur Andropovi pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest ja lõpetab kohustustest vabastamise menetluse. Ringkonnakohus avaldab teate kohustustest vabastamisest keeldumise ja kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruskaebus rahuldatakse. Määruskaebemenetluse menetluskulud jäävad võlgniku kanda.
3. Alates 1.juulist 2022 kehtiva füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 järgi kohaldatakse enne füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumist esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni
4. juunini
5. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algas 2017, mistõttu tuleb praeguses asjas kohaldada kuni 30.juunini 2022 kehtinud pankrotiseadust.

2022 § 175 lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg-tes 2 ja 4 on sätestatud absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (vt Riigikohtu 20. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-149-16, p 15).

§ 175

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on võlgnik rikkunud süüliselt

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et käesoleval juhul on täidetud võlgniku kohustustest vabastamise tingimused. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas tuleb keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.

1. Asja materjalide kohaselt algatas kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas
2. detsembri 2017 määrusega usaldusisikuks Anti Kesamaa. Usaldusisiku esitatud aruannete kohaselt ei esitanud võlgnik perioodil 2017 kuni 2019 töö otsimise, täiendõppe vm tulu saamisele suunatud tegevuse kohta andmeid, võlgnikul puudus tulu ja ta ei asunud kohustusi täitma. 2020 aasta augustis registreeris võlgnik end töötuks, tulu ta ei teeninud ja kohustusi täitma ei asunud.
3. aastal laekus võlgnikult kohustuste täitmiseks 148 eurot.
4. aasta oktoobriks oli võlgnik kokku tasunud 1 036 eurot. Arvestades kohustustest vabastamise viie aastast perioodi, tuleb võlgniku igakuise arvestusliku makse suuruseks 17 eurot.

§ 173

lg 1 sätestab võlgniku kohustuse menetluse ajal tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Selle sätte mõtte kohaselt peab võlgnik ise olema aktiivne ja otsima tööd, mille eest saadav sissetulek võimaldaks lisaks enda igapäevavajaduste katmisele tasuda ka võlausaldajate nõudeid. Ringkonnakohus leiab, et vaatamata võlgnikule edastatud usaldusisiku korduvatele järelpärimistele ja maakohtu teabe esitamise ettepanekutele, on võlgnik tegevuse kohta esitatud andmed puudulikud ning täielikult puuduvad andmed, et võlgnik oleks astunud reaalseid samme, et kohustusi täita.

1. Maakohus tegi võlgnikule korduvaid päringuid, milles palus edastada andmed saadud tulu suuruse ja tulutoova tegevuse otsimise kohta. Asjas puuduvad andmed selle kohta, et võlgnikul oleks objektiivsetel põhjustel olnud tulu teenimine võimatu või takistatud. Võlgnik on sündinud 1971 aastal, tervisest tingitud töövõime puudumist ta esile toonud ei ole, võlgnikul on kesk4 eriharidus (mehanisaator), võlgnik on deklareerinud, et töötab ehituse valdkonnas. Võlgnikul oli menetluse alguses üks alaealine laps A.A., kes
2. aasta mais sai täisealiseks.
3. Võlgnik ei esitanud tõendeid selle kohta, et ta otsis tööd või tegevust, mis oleks tulu toonud. Asja materjalidest nähtub, et
4. aasta oktoobrist kuni
5. aasta märtsini töötas võlgnik haldus ja hooldusspetsialistina X OÜ-s. Alates
6. augustist 2021 töötas võlgnik ehituse abitöölisena X OÜ-s. Töötasu maksti sularahas, 2021 septembris oli töötasu 417.70 eurot, seejärel kuni detsembrini 2022 oli töötasu suurus 550.40 eurot kuus.
7. jaanuaril 2023 toimunud võlgniku ärakuulamisel avaldas võlgnik, et töötab X OÜ-s 0,7 kohaga ehitaja abilisena (dtl 1808). Asja materjalidest nähtub, et võlgnik oli OÜ X juhatuse liige alates
8. detsembrist 2006 ja võlgnikule kuulus äriühingu osalus nimiväärtusega 42 000 krooni. Võlgnik võõrandas osaluse
9. aprillil 2009 Arvo Antropovile ja seejärel võõrandati see korduvalt edasi. Käesoleva menetluse ajal on X OÜ 100 %-ne osanik võlgniku tütar A.A.. X OÜ 2020 aasta käive oli 122 695 eurot ja kasum 24 371 eurot, omakapital 947 589 eurot, juhatuse ainus liige oli võlgniku abikaasa Annely Andropov. X OÜ majandusaastaaruannetel on ettevõtte kontaktandmeteks märgitud Artur Antropovi e-posti aadress XXXXXXXXXXX. Maakohtule edastatud selgitustes märkis võlgnik, et X OÜ on pereettevõte. Võlgnik ei ole selgitanud, miks tema tööalane tegevus piirdub tütrele kuuluvas ettevõttes 0,7 koormusega töötamisega.
10. Võlgniku väide, et ta ei teostanud võlausaldajatele rahalisi ülekandeid, kuna oli 2017-2020 OÜ Xis tööl miinimumpalgaga ja toetas alaealist tütart, ei ole usutavad ja on vastuolus asjas esitatud tõenditega. Ülalpidamist vajav tütar oli tegelikult võlgniku ainus tööandja, sealjuures maksis ta võlgnikule samaväärse töö eest sektori keskmisega võrreldes madalamat palka ja mingil põhjusel teostati maksed sularahas. Arvestades võlgniku tütre ainuosaluses oleva äriühingu majandustulemusi, saab tuvastada, et tütar ei vajanud täiendavat ülalpidamist tema enda poolt võlgnikule makstavast töötasust.
11. Võlgniku väide, et ta ei leidnud lisaks muud tööd, on tõendamata ja ei ole usutav. Ringkonnakohtu hinnangul on võlgnik rikkunud süüliselt

§ 173lg-s 1 sätestatud kohustust ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Maakohus on kohustustest vabastamise perioodil korduvalt selgitanud võlgnikule tema kohustusi menetluse kestel, sh

§ 173lg-s 1 sätestatud kohustust tegeleda tulutoova tegevusega.

Võlgnik oli oma kohustustest teadlik, kuid ei täitnud neid mõistliku hoolsusega. Ainsa töö otsimist puuduva tõendina esitas võlgnik teatise, et ta võttis end 2020 aastal töötuna arvele, kuid sealjuures väärib tähelepanu, et võlgnik kandis töötukassalt saadud abiraha 200 eurot üle Andrus Niitepõllu kontole. Võlgniku väitel aitas ta 2017 aastal luua väliskapitali baasil OÜ-d Lindvere, mille tegevus oleks olnud puitmaterjali ümbertöötlemine Eestis. Asja materjalidest nähtub, et Linverde OÜ

§ 172lg 4 vabastab kohus Anti Kesamaa usaldusisiku kohustustest.

13. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel võlgniku kanda. Määruskaebuse esitaja menetluskulu 430 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu ning tuleb võlgnikult välja mõista. Lisaks tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel võlgnikult määruskaebuse esitaja taotlusel tema kasuks välja mõista hüvitatavatelt menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi alates ringkonnakohtu määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. /digitaalselt allkirjastatud/ 6