KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Kohtujurist Lii Zerel Otsuse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2023, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-18548 Tsiviilasi

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

1. Jätta menetluskulud J Gi kanda.
2. Määrata kindlaks menetluskulud ning mõista J Gilt M Ku kasuks välja menetluskulud summas 1 610 eurot.
3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 2-22-18548 ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD Hageja nõude aluseks olevad asjaolud
4. M K (hageja) esitas 09.12.2022 Harju Maakohtule hagi J Gi (kostja) vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes kohtu õiglasel äranägemisel seoses hageja kohta au teotavate kommentaaride avaldamisega.
5. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja Õhtulehe võrguväljaandes artikli „xxx?“ kommenteerimise alal xxx kell 12:43 pseudonüümi „Xxx“ alt kommentaari: „Arvan, et naine on nii pehmeks pekstud (kahel korral isegi käeluu murtud) sisi ta lihtsalt ei julge enda eest seista. Millegipärast on kõik, kes selle imeministri kohta rääkisid, nii ära hirmutatud, et enda nime all ei julge piiksugi teha. Mis see on? Maffia?“.
6. Samuti avaldas kostja Õhtulehe võrguväljaandes artikli „xxx“ kommenteerimise alal xxx kell 13:43 pseudonüümi „Xxx“ alt kommentaari: „Arvan, et tuleks lihtsalt trellide taha panna ning vähemalt kümneaastane lähenemiskeeld abikaasale. Mina ei usu, et need käeluud niisama, iseenesest murdusid. Klaverimängijal. Kui see sa.dist nüüd õigust saab, siis keerake Eesti õigu.sriik kohtuni.kele p.e.r.se ja sada korda ning iga kord isemoodi. Mode - käpad kommentaarist eemale! Eestis on sõnavabadus.“
7. Hageja esitas kohtusse avalduse kostja isikuandmete tuvastamiseks. Kohus tuvastas tsiviilasjas nr 2-19-10169 välja nõutud andmetega, et eelkirjeldatud kommentaarid kirjutas kostja.
8. Hageja peab avaldatud kommentaare ebakohasteks, sest kostja on avaldanud väärtushinnangu hageja vägivaldseks olemisest meelevaldselt ja arvestamata faktiliste asjaolude puudumist. Kostjal ei saanud olla teadmisi asjaoludest hageja kohta. Kostja ei tunne hagejat isiklikult ja seega ei olnud kostjal teadmisi hageja peresuhete kohta, kostja ei ole teo toimepanemisel tuginenud objektiivsetele tõenditele ja tegeliku elu faktidele.
9. Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja leiab, et talle tekitatud mainekahju ning kostja süü asjas on suur. Ükski isik, kaasa arvatud avaliku elu tegelane või avalikus sektoris kõrgel kohal töötav inimene, ei pea taluma tema isiku kohta avaldatud ebaõigeid andmeid ning selle tõttu tekkivat negatiivset kuvandit. Kellegi au teotamisel ei saa olla legitiimset eesmärki, mida saaks põhjendada ükskõik missuguse vabaduse teostamisega. Hageja osundab ka kostja suhtumisele, mille kohaselt on kostja lepingueelsetel läbirääkimistel olnud arvamusel, et tema kirjutatud kommentaarid ei ole solvavad ega mainet kahjustavad. Kostja leidis vastuses kompromissettepanekule, et tegu ei ole „mingi tõsiseltvõetava probleemiga.“
10. Hageja osundab, et on oluline, et kohtute väljamõistetavate hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad. Arvestades kokkuvõtvalt üldise elukalliduse tõusu, kostja hoolimatust ja ükskõiksust hageja au teotamise suhtes, hageja maine kahjustamises osalemist ning kostja ükskõiksust pärast temaga kontakteerumist, peab hageja õiglaseks hüvitiseks vähemalt 600 eurot. Samuti avaldas hageja, et hageja ei ole vastu, kui kohus arvestab kostja majanduslikku olukorda. Kostja vastuväited
11. Kostja vaidleb hagile vastu ega tunnista tema vastu esitatud nõuet.
12. Kostja ei vaidle vastu faktile, et tema kirjutas vaidlusalused kommentaarid, kuid selgitab, et ta on kirjutanud kommentaarid hetkeemotsiooni ajel. Kostja märgib, et tema kahes kommentaaris ei olnud teo plaane ega tahtlust. Kirjutamist põhjendab kostja sellega, et tal olid vastavad andmed hageja kohta, kuivõrd samasisulist teavet kirjutas Eesti Ekspress. Kostja leiab, et tal ei ole võimalust kontrollida, kas meedias avaldatud artiklid on õiged või valed. 2

§ 1047mõttes.

Avaldamine

§ 1047

tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine (Riigikohtu 09.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-12, p 13).

1. Kommentaarid on hinnatavad osaliselt faktiväidetena ja osaliselt on tegemist väärtushinnangutega. Nii on kostja esitanud väite, et hageja on oma abikaasa pehmeks peksnud ja murdnud kahel korral abikaasa käeluu (väide 1). Kostja on samuti esitanud teises kommentaaris kaudse faktiväite, et hageja murdis oma abikaasa käeluud (väide 2) ja väärtushinnangu, et hageja on sadist.
2. Väited 1 ja 2 on hinnatavad faktiväitena. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav (Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p-d 10-11). Iga faktiväite puhul on võimalik kontrollida selle tõesust või väärust.
3. Väite 1 ja 2 puhul tekib mõistlikul isikul arusaam, et hageja peksis oma abikaasat ja murdis tema käeluud.
4. Kostja küll väidab, et ta ei ole oma kommentaarides valetanud ega ise midagi välja mõelnud (dtl 108), kuid kostja ei ole tõendanud, et nimetatud väited tõele vastaks. Kostja väidab ka seda, et on kogu info võtnud Eesti Ekspressi artiklist „xxx“, kuid ise ta hageja elust midagi ei tea ega teadnud. Kostja tunnistab ka seda, et artiklid, kust ta info võttis, olid laimavad. 19.

§ 1047

lg 2 kohaselt teise isiku au teotava asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Kostja ei ole tõendanud väidete 1 ja 2 tegelikkusele vastavust. 20. Lisaks faktiväidetele on kostja avaldanud hageja kohta väärtushinnangu, et hageja on sadist. Eesti Keele Seletava Sõnaraamatu kohaselt on sadist sadismi kalduv isik, teise kannatuste ja piinade nautija. Seega tekib väärtushinnangu puhul mõistlikul isikul arusaam, et hageja näol on tegemist isikuga, kes naudib teiste isikute piina ja kannatusi. Kommentaari konteksti panduna saab selleks teiseks isikuks pidada hageja abikaasat. 3

§ 1046

lg 1 kohaselt isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Isiku au teotamine väärtushinnanguga on

§ 1046lg 1 järgi õigusvastane, kui väärtushinnang on ebakohane.

Väärtushinnang, et isik on sadist, on ebakohane.

1. Kuna hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitist ebaõigete faktiväidete ja ebakohase väärtushinnangu tõttu, kontrollib kohus järgnevalt ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasust ja kostja süüd.
2. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on avaldanud hageja mainet kahjustavaid faktiväiteid ja ebakohase väärtushinnangu. Oma käitumisega on kostja tekitanud hagejale eelduslikult õigusvastase kahju

§ 1043, § 1045 lg 1 p 4 alusel.

Isikuõigusi rikkuvate ebaõigete faktiväidete avaldamise õigusvastasust kontrollitakse

§ 1047

lg-te 1–3 ja § 1046 alusel (Riigikohtu 18.02.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 11). Lisaks tuleb arvestada

§ 1045lg-t 2.

24. Kostja ei ole väitnud, veel vähem tõendanud faktiväidete õigsust, mistõttu puudub õigusvastasust välistav alus

§ 1047lg 2 järgi.

Samuti puudub väärtushinnangu puhul õigusvastasust välistav asjaolu

§ 1046järgi, sest väärtushinnang on ebakohane.

25. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest ega pidanudki sellest teadma. Seega puuduvad

§ 1047lg 1 järgsed alused, mis välistaksid kostja tegevuse õigusvastasuse.

Kostja väide, et kostja taasavaldas varem meedias avaldatut, ei välista samuti kostja teo õigusvastasust. Riigikohus on lahendis 2-20-12495 selgitanud, et enne teise isiku varem avaldatud pressiteate avaldamist pidi kostja hindama selles pressiteates sisalduvate väärtushinnangute kohasust, mh seda, kas sellise hinnangu andmise aluseks esinesid kohased faktilised asjaolud. Seega ei muuda kostja tegu õiguspäraseks see, et ta võis faktiväiteid ja/või väärtushinnangut esitades tugineda muult isikult saadud infole. 26. Kostja ei ole näidanud, milles seisnes tema õigustatud huvi vaidlusaluste andmete avaldamise vastu. Kostja ei ole tõendanud ka seda, et ta on täitnud käibekohustust kontrollida andmeid põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Seega puuduvad

§ 1047lg 3 järgsed alused, mis välistaksid kostja tegevuse õigusvastasuse.

27. Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt puuduvad ka

§-s 1046 sätestatud alused, mis välistaksid kostja tegevuse õigusvastasuse. Kostja on andmete avaldamisega kahjustanud hageja mainet. Kostja ei ole selgitanud, miks oli vaja avaldada hageja au teotavaid andmeid ja millist eesmärki soovis ta sellega saavutada. Kostja selgitused, et kostja oli kommentaaride kirjutamise ajal emotsionaalne, ei õigusta samuti kostja tegevust. Kohtu hinnangul puuduvad õigusvastasust välistavad alused

§ 1046lg 1 alusel.

Andmete avaldamisega on kostja realiseerinud enda õiguse sõnavabadusele. Sellega konkureerib aga hageja õigus maine kaitsele. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, et kostja õigus avaldada oma arvamust kaalus üle hageja õiguse maine kaitsele. 28. Asjas ei oma tähtsust ka asjaolu, et hageja on avaliku elu tegelane. Kuigi

§ 1046

lg 1 teise lause järgi tuleb kostja teo võimaliku õigusvastasuse hindamisel mh arvestada, kas hageja oli avaliku elu tegelane ja peab seetõttu taluma avalikku kriitikat teistest isikutest rohkem, ei pea ka avaliku elu tegelane taluma niivõrd intensiivset õiguste riivet, veel enam olukorras, kus avaldatu ei seondu isiku avaliku tegevusega. 29. Kostja ei ole tõendanud

§ 1045

lg-s 2 nimetatud õigusvastasust välistavate asjaolude olemasolu ning kohtu ette toodud asjaoludel ei nähtu, et sellised asjaolusid saanuksid ka objektiivselt esineda. 30. Järgnevalt hindab kohus kostja süüd

§ 1050alusel.

Kohtu ette toodud asjaolude alusel ei tekitanud kostja hagejale kahju tahtlikult (

§ 104lg 5). Kohtu hinnangul ei tegutsenud 4

§ 104lg 3).

Kostjal lasus hoolsuskohustus kontrollida avaldatavaid andmeid (

§ 1047lg 3).

Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja ei ole viidatud kohustust täitnud. Õiguskirjanduses tuuakse välja, et

§ 1047

lg 3 sisaldab nõutava hoolsuse standardit juba õigusvastasuse tunnusena, mistõttu sellisel juhul ei kohaldata

§ 1050lg-t 1 (Võlaõigusseadus IV.

Kommenteeritud väljaanne, P. Varul jt, Juura, 2020, lk 805). Tuvastades, et kostja ei täitnud

§ 1047

lg-s 3 sätestatud hoolsuskohustust ja olles seega hooletu, ei kontrolli kohus täiendavalt kostja välist hooletust

§ 1050lg 1 järgi.

Kohtu hinnangul oli kostja sisemiselt hooletu

§ 1050lg 2 järgi.

Kohtu ette toodud andmetest ei nähtu asjaolud, mis välistaksid kostja sisemise hooletuse. Kohtule ei ole esitatud andmed, mis välistaksid kostja süüd

§ 1052alusel.

1. Järgnevalt lahendab kohus hageja nõude mõista kostjalt välja õiglane mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel.
2. Kohus on tuvastanud, et kostja on avaldanud ebaõiged ja hageja mainet kahjustavad faktiväited ja ebakohase väärtushinnangu. Kostja on oma tegevusega põhjustanud kostjale õigusvastase kahju

§ 1043ja § 1045 lg 1 p 4 alusel.

Kostja rikutud sätte eesmärgiks oli kaitsta hagejat mittevaralise kahju tekkimise eest (

§ 127lg 2).

Hagejal tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostja rikkumisega (

§ 127lg 4).

Hagejal on õigus nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitist

§ 128ja § 134 alusel.

1. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmiseks piisab sellest, kui on kindlaks tehtud, et kostja vastutab hageja isikliku õiguse rikkumise eest, st mittevaralise kahju olemasolu ei pea hageja tõendama (Riigikohtu 23.03.2023 otsus tsiviilasjas 2-21-5449 p 15).
2. Mittevaralise kahju tekkimise korral määrab kohus hüvitise

§ 127lg 6 ja Ts

MS § 366 järgi kindlaks kõiki asjaolusid arvestades õiglase äranägemise järgi.

§ 128

lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.

§ 134

lg 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma.

§ 134

lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Sama sätte lg-st 6 tuleneb, et isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks eeltoodud lg-s 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. 35. Kohtupraktikas tuuakse välja, et

§ 134

lg 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral alati maksta kahjustatud isikule mõistlik rahasumma (Riigikohtu 04.10.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-16007, p 18 ja 25.10.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-18-15284, p 14). 36. Kuna mittevaralise kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta, määrab kohus hüvitise suuruse

§ 127lg 6, § 134 lg-te 2, 5 ja 6 ning Ts

MS § 233 lg 1 alusel diskretsiooniotsusega asjaolude alusel, arvestades mh rikkumise intensiivsust, kestust jms asjaolusid (Riigikohtu 25.09.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p-d 19 ja 20). Praegu on hageja taotlenud TsMS § 366 järgi õiglast rahalist hüvitist kohtu äranägemisel. Sellisel juhul ei tohi kohtu väljamõistetud hüvitis olla sümboolse suurusega (Riigikohtu 26.06.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p-d 21 ja 21). Riigikohus on samuti selgitanud, et see, et kostja ei ole vabatahtlikult hageja nõuet täitnud ning on sellega põhjustanud kohtuvaidluse, kahjustab hagejat mittevaraliselt veelgi rohkem võrreldes sellega, kui kostja oleks hageja nõude vabatahtlikult täitnud (Riigikohtu 23.03.2023 otsus tsiviilasjas 2-21-5449 p 15). 5

§ 113lg 1 teises lauses sätestatuga. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 39. Ts

MS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

1. TsMS § 138 lg 2 alusel on kohtukuluks riigilõiv. Hageja on tasunud riigilõivu kokku summas 490 eurot. Tegemist on menetluskuluga, milline kuulub kostja poolt hüvitamisele.
2. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
3. Hageja 29.03.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusabi kokku 5 tunni ja 20 minuti ulatuses tunnitasuga 160 eurot ilma käibemaksuta (s.o 1 120 eurot koos käibemaksuga). Hageja on füüsiline isik ega saa menetluskuludelt tasutud käibemaksu tagasi arvestada. Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirjale sisulisi vastuväiteid esitanud.
4. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja kulud, sh nii osutatud õigusteenuse maht kui ka tunnitasu, on vaidluse ulatust ja keerukust arvestades kooskõlas turuolukorraga, põhjendatud ja vajalikud.
5. Hageja on kokku kandnud menetluskulu summas 1 610 eurot, milline kuulub kostjalt väljamõistmisele.
6. Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 6