Kostja on e-kirja saatnud e-posti aadressilt, mis on märgitud ka lepingusse kostja kontaktaadressina. Kohus arvestab kostja allkirjastamata vastusega ja seetõttu ei ole põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine.
lg 1 järgi peab kumbki pool esitama tõendid asjaolude kohta, millele ta menetluses tugineb ja vastaspoolel on õigus esitada oma vastuväited hagile
Kostja vastuväiteid ega tõendeid ei ole esitanud. Kohus järeldab sellest, et kostjal ei ole vastuväiteid hageja poolt esitatud faktilistele asjaoludele ega tõenditele. Kohtule esitatud järelmaksulepingust nr. xxx nähtub, et kostja, xxx ja xxx AS on 23.11.2020 sõlminud lepingu, mille alusel kostja pidi tasuma kauba eest osamaksetena alates 15.02.2021 kuni 15.01.2025 ja osamakse suuruseks oli 42,34 eurot ning intressiks 11,90% aastas. xxx AS on 01.04.2022 teinud kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ja lepingu 18.04.2022 üles öelnud, mis 2 nähtub 01.04.2022 teatest ja 18.04.2022 teatest ning loovutanud 17.05.2022 hagejale, mis nähtub lepingu loovutamise teatest. Hageja on saatnud kostjale kolm võlateatist 18.05.2022, 15.08.2022, 17.10.2022. Võlateatistest nähtub, et kostjal on tasumata võla põhiosa alates 15.01.2022 kuni lepingu ülesütlemiseni 17.04.2022 kokku 1091,80 eurot ja sama perioodi eest sissenõutavaks muutunud intress 75,32 eurot ning lepingus kokku lepitud haldustasu 11,60 eurot. Alates loovutuslepingu sõlmimisest on VÕS § 164 lg 1 järgi kostja kohustatud täitma kohustust hagejale. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi tuleb kostjal täita lepingus ette nähtud kohustus ning seega tuleb kostjalt välja mõista põhivõlg 1091,80 eurot, tasumata intress 75,32 eurot ja haldustasu 11,60 eurot. VÕS § 113 2 lg 2 p-st 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot. VÕS § 113 lg 1 järgi on hageja õigustatud nõudma viivist kohustuse täitmisega viivitamiselt alates nõud sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. Kostjal tuleb välja mõista viivis alates 18.04.2022 kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 128,86 eurot (1091,80 eurot * 11,90% * 362 päeva) ja sealt edasi
Tsiviilasja hinna määramine
lg 1 ja 133 lg 1 järgi arvutatakse hagihinda põhi ja kõrvalnõuete järgi vastavalt hagetava rahasumma suurusele.
§-s 367 sätestatud kõrvalnõuded liidetakse hagihinna arvutamisel hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summas, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Järelikult on hagi hind 1431,21 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks tehti kohtulahend.
Hageja on esitanud kohtule menetluskulud nimekirja, mille järgi on hageja tasunud riigilõivu 280 eurot ja kandnud lepingusse esindaja kulusid summas 420 eurot. Hageja palub kostjal välja mõista ka viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohtu hinnangul on menetluskulud mõistlikud ja põhjendatud riigilõivu osas täies mahus ning esindaja kulude osas pooles mahus, arvestades menetlus keerukust ja kohtuasjas tehtud menetlustoimingute mahtu. Tegemist ei ole keerulise vaidlusega, hageja on esitanud kohtule standardse hagiavalduse teksti. Menetluskulude suurus peab olema proportsioonis esitatud nõudega. Kostjalt tuleb välja mõista menetluskulu 510 eurot (riigilõiv 280 eurot, maksekäsu menetluse tasu 20 eurot ja esindaja kulu 210 eurot). Menetluskuludelt tuleb
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.