“) § 2 lg 1 kohaselt on välismaalasel keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Selline isik kuulub Eestist väljasaatmisele. Käesoleval juhul ei ole puudutatud isikul seaduslikku alust Eestis viibimiseks, talle on 04.04.2023 tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks (nr 1052266582), mille vabatahtliku täitmise tähtaeg on lõppenud. Puudutatud isiku kohene väljasaatmine ei ole võimalik, kuna tal puudub vajalik reisidokument ning tema saatmine Usbekistani eeldab ka korralduslikku laadi ettevalmistuste tegemist, mis võtavad aega. Puudutatud isik väitis küll kohtuistungil, et tal on pass olemas, ent politseile ta seda esitanud ei ole ning passi asukoht on seega teadmata. 4.
lõikest 11 ja § 15 lõikest 1 ja lõike 2 punktist 1 tuleneb, et väljasaatmist ootava välismaalase võib paigutada kinnipidamiskeskusesse, kui esineb tema põgenemise oht ning muid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. 5. Nõustun, et puudutatud isiku puhul esineb põgenemise oht.
punktist 1 tuleneb, et põgenemise oht esineb, kui välismaalane ei ole Eestist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega. Puudutatud isikule anti 04.04.2023 ettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks tähtaeg kuni 18.04.2023, ent ta ei täitnud ettekirjutust. Nõustun ka PPA seisukohaga, et leebemate järelevalvemeetmete rakendamine ei oleks antud juhul tõhus. Muude meetmete rakendamine eeldab isiku usaldamist, ent puudutatud isiku usaldamiseks ei ole põhjust. Nimelt nähtub taotlusest, et pärast lahkumisettekirjutuse saamist ei täitnud puudutatud isik kohustust ilmuda politseisse. Seega on usutav, et ka sel korral ei hakka puudutatud isik leebemate järelevalvemeetmetega seotud kohustusi täitma, vaid asub enda väljasaatmist takistama ja end varjama kas Eestis või lahkuda Eestist mõnesse teise Schengeni ala riiki. PPA on põhjendatult viidanud ka sellele, et puudutatud isik on seni andnud ebausaldusväärseid ütlusi, väites, et tal pole üldse raha, samas on ta kasutanud rendisõidukit. Samuti on puudutatud isik alguses väitnud, et ta on kaotanud oma passi, hiljem siiski, et pass on tal alles, ent ta on keeldunud selle esitamisest. Ka kohtuistungil märkis puudtatud isik, et tal on pass olemas, ent ei vastanud küsimusele, kus pass on. Taotluses ja sellele lisatud dokumentides esile toodud asjaolude pinnalt on usutav, et puudutatud isik on Eestis töötanud toidukulleri ja/või taksojuhina sellekohaseid õigusakte rikkudes. Eeltoodud asjaolusid arvestades on puudutatud isiku väljasaatmise tagamiseks vältimatu tema paigutamine kinnipidamiskeskusesse. Kinnipidamiskeskuses on tagatud puudutatud isiku julgeolek, toitlustamine ja vajadusel arstiabi. Puudutatud isikul on võimalik kinni pidamise aega lühendada, asudes PPAga tegema koostööd oma väljasaatmisele kaasa aitamiseks – eelkõige peaks puudutatud isik politseile avaldama, kus on tema pass. 6.
lõigetest 1 ja 11 tuleneb, et kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul isiku kinnipidamisest, paigutatakse väljasaadetav halduskohtu loal kinnipidamiskeskusesse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Isiku väljasaatmise võimaluse tekkimisel või kinni pidamise aluse ära langemisel (sh. juhul kui ilmnevad täiendavad asjaolud või tõendid, mis õigustavad leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist), tuleb ta kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.