← Eesti

4-23-254/27

Obsah (6)§ 29§ 132§ 108§ 2§ 38§ 23

4-23-254 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. märts 2023, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-23-254 (2403,22,000779) Kohtunik Regiina Lebedeva Sekretä

) §-dest 132 p 3, 133, 135, § 155-156, maakohus otsustas:

  1. Rahuldada Irina Cherednikova kaebus.
  2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri
  3. jaanuari
  4. a üldmenetluse otsus väärteoasjas 2403,22,000779 Irina Cherednikova suhtes ja lõpetada väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel.

  1. Rahuldada Irina Cherednikova taotlus ja hüvitada Irina Cherednikovale riigieelarve vahenditest 250 eurot lepingulisele kaitsjale makstud tasu.
  2. Asitõendid kummimatt ja Georgi lint – peale kohtuotsuse jõustumist tagastada 1

(6)4-23-254 esemete seaduslikule valdajale või omanikule, s.o Irina Cherednikovale. Asitõendite vastuvõtmisest keeldumise või tagastamise võimatuse korral need hävitada.
  1. Edastada kohtuotsus Irina Cherednikovale, kaitsjale ja Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuurile. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Narva kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 17.04.
  2. Kassatsioonkaebus tuleb esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENTLUSES TOIMUNU
  3. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna menetlusgrupi III uurija Aljona Platonova 04.01.
  4. a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2403,22,000779 karistati Irina Cherednikovat KarS § 1511 lg 1 alusel 100 trahviühiku ulatuses, s.o summas 400 eurot. Rahatrahv kuulus tasumisele hiljemalt 21.04.
  6. I. Cherednikova ei nõustunud tema suhtes tehtud otsusega ning esitas 19.01.2023 Viru Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja 04.01.
  7. a otsusele. I. Cherednikova selgitas, et karistamise aluseks olev kummimatt on lapselapse kingitus, kummimatil on Venemaa Föderatsioon vanades piirides, s.o ilma Krimmita. Lisaks ei ole keelatud kummimatil kujutatud nimetus Venemaa ning Venemaa Föderatsiooni lipu värvid ja vapi kujutis sümbolid. Tuginedes Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 12 palub kaebuse esitaja tühistada täies mahus otsus väärteoasjas 2403,22,000779 ning tagastada konfiskeeritud kummimatt. Poolte seisukohad kohtus
  8. Kohtumenetluses jäid kaebuse esitaja ja tema kaitsja Aleksandr Gamazin kaebuse juurde. I. Cherednikova palus rahatrahv 400 eurot tühistada ja kui võimaik tagastada matt, nad on valmis selle lihtsalt ära värvima. Samuti palus I. Cherednikova hüvitada tema õigusabi kulud.
  9. Kaitsja leidis, et konkreetsel juhul sõidukis sees sõiduki armatuurlaual olev kummimatt ei ole kõikide jaoks mingi eseme eksponeerimine. Seda kummimatti võib näha siis, kui vaadata sisse autosalongi siis, kui auto seisab paigal. Auto ees seda näha ei saa, kuna armatuurlaud on kaldu. Vaid spetsiaalsel või tähelepanulikul autosalongi ülevaatusel on kumminatt näha. I. Cherednikova kell 4 hommikul pimedal, detsembriööl mitte vaid ei tahtnud, vaid isegi füüsiliselt ei saanud midagi eksponeerida väljas seisvatele inimestele. Ta muidugi teadis selle kummimatti olemasolust abikaasa sõidukis, kuna palju aastad tagasi lapsed kinkisid temale koos abikaasaga Sankt-Peterburis selle aksessuaari auto jaoks. Tal ei tulnud aga isegi pähe sellel ööl, et keegi võiks vaadelda seda olmeeset. Järelikult seda eset ei saa eksponeeritud ümbritsevate inimeste jaoks, liiklusosaliste jaoks või jalakäijate jaoks, see oli vaid autosalongis juhi ja kaasreisija vajaduste jaoks. Sümboli eksponeerimine alati eeldab väljakutsuvat ettenäitamise soovi provotseerida mingit reaktsiooni. Ehk siis peab olema tahtlus rikkuda keeldu näidata keelatud sümbolit. Mistahes riigi piirid ehk siis topograafilise piiri kuju, sh ka 2
(6)4-23-254 selle riigi piirid, kes on agressiivsed või terroristlikud, ei või olla agressiooni või genotsiidi sümboliks Ukrainas. Kuna vaadeldaval olmeesemel on vaid üldteadaolev ja üldtunnustatud Venemaa Föderatsiooni kujutis, ja siis Venemaa topograafiline kujutus ei või olla õigusvastane. Seda Venemaa kartograafilist kujutist eksponeeritakse ka Eesti televisioonis, nt ka sõjaekspertide kommentaaridest. Seda säilitatakse ka geograafia õpikutes ja raamatukogu atlastes ja ka Eesti poodides olevatel raamatutel. See Venemaa kujutus kahtlemata tekitab ärritust ja võib-olla ka isegi tugevamaid tundeid, kuid KarS § 1511 lg 1 ei reguleeri ametnike tundeid, vaid eraisikute, juriidiliste isikute tegusid, kes tahtlikult eksponeerivad sümboleid, mis on seotud konkreetsete tegudega ja just nimelt Venemaa agressiooniga ja genotsiidiga. Seega vaadeldav olmeese ehk siis sõiduki matt, ei ole sümbol, mis oleks seotud Venemaa Föderatsiooni kuritegeliku tegevusega Ukrainas. Kui selline sümbol oleks selgelt seotud genotsiidi või sõja kuritegudega, siis KarS § 1511 lg 1 koosseisu täitmiseks on vaja, et selle eseme eksponeerimine toimuks selliselt, et see ese toetaks või õigustaks agressiooni, genotsiidi või sõja kuritegevust. Selle eseme autos olemine ei olnud kuidagi suunatud mõjutama, kutsuma kedagi üles, või näitama oma suhtumist Venemaa ja Ukraina vahelises sõjas. Seega vaidlustatud PPA 4.01.
  1. a otsus ei toetu materiaalsele seadusele ja ei vasta põhimõttele ega eesmärgile, mis on toodud KarS § 1511 lg
  2. Seega palus kaitsja tühistada antud PPA otsust ja lõpetada väärteomenetlust seoses I. Cherednikova teos väärteotunnuste puudumisega. Samuti palus kaitsja hüvitada I. Cherednikovale õigusabi kulud 250 eurot.
  3. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta otsus jõusse. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et süüteo koosseis on täidetud. Väärtegu on kaebaja poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusalune isiku süü on tõendatud nii tunnistaja ütlusega, vaatluse protokolliga koos fotodega, kui ma menetlusaluse isiku enda ütlustega. Taunitavate sümbolite avalik eksponeerimine iseenesest on kolmandate isikute poolt avalik nägemine, seda ei pea agressiivselt või mitte agressiivselt demonstreerima. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. KarS § 17 lg 1 kohaselt isik, kes tegu toime pannes ei tea asjaolu, mis vastab süüteo koosseisule, ei pane tegu toime tahtlikult. Sellisel juhul vastutab isiku seaduses sätestatud juhtudel ettevaatmatusest toimepandud süüteo eest. Menetlusalune isik ise selgitas, et piirikontrolli käigus ta mõistis, et armatuurlaual autoklaasi alla paigutatud taunitava Vene Föderatsiooni sümboolikaga matiga on midagi viltu, ta niimoodi selgitas. Seega ta andis aru ja mõistis, et tegemist on taunitava sümboolikaga. LS § 33 lg 2 p 2 kohaselt juht on kohustatud enne sõidu algust veenduma sõiduki korrasolekust ja jälgima seda teel olles. Sellest tulenevalt vastutab juht ka kõige eest, mis on sõidukis seestpoolt, väljastpoolt nähtav. Politseiametniku ettepanek toimepandud süüteos esemeks oleva objekti eemaldamiseks ei olnud tol hetkel aktuaalne. Eesti Vabariigi riigikogu on Vene Föderatsiooni tegevuse agressiooniks kuulutanud eelmise aasta aprillis. Siseministeeriumi kodulehel on vabalt kättesaadav informatsioon taunitava sümboolika kasutamise kohta. Samas ei saa jätta mainimata, et loetletud sümbolid ei ole käsitletavad ammendatava loeteluna. Eesti Vabariigis ei ole keelatud nende asjade omamine, vaid nende avalik eksponeerimine. Seega süüteo toimepanemisest hoidumiseks piisanuks vaid selle taunitava sümboli objekti eemaldamiseks avalikult nähtavast kohast. Samuti selle eseme eemaldamine avalikult nähtavast kohast ei oleks takistanud sõiduki kasutamist. Eesti Vabariigis ei ole keelatud ka nende taunitavate sümbolitega seonduvalt hoidmine ja mälestamine jne. Samas on sümbolid ka ajas muutuvad. Ja selliste sümbolite avalik eksponeerimine vähemalt kaudselt näitab inimese poolehoidu. Pärast 24.02.2022 on Vene Föderatsiooniga seonduvate sümbolite tähtsus muutunud ja praeguses olukorras ei ole võimalik vahet teha, kas sellise sümboli eksponeerija tahaks avaldada sellega üksnes austust või siis on see mingil määral mälestusmärk või talle mingil muul moel kallis ese. 3
(6)4-23-254 KOHTU SEISUKOHT 6. KarS § 1511 kohaselt on väärteona karistatav agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboli avalik eksponeerimine neid tegusid toetaval või õigustaval viisil. Osutatud sätte objektiivne koosseis eeldab seega järgmiste tunnuste olemasolu:
  1. a)agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümbolit;
  2. b)sellise sümboli avalikku eksponeerimist;
  3. c)agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toetamist või õigustamist (RKKKo nr 4-22-3610). 7. 6.12.2022 koostatud väärteoprotokolli kohaselt eksponeeris I. Cherednikova 6.12.2022 kell 4.15 Narvas Peterburi mnt 1 Narva piiripunkti alal avalikult Vene Föderatsiooni agressiooniakti ja genotsiidi toimepanemisega Ukrainas seotud sümbolit (kummimatt Vene Föderatsiooni kujuga nimedes „Rossija“) neid tegusid toetaval või õigustaval viisil. Kummimatt oli sõiduki armatuurlaual kõrvalistuja poolel esiklaasi all (tl 19-20). Nimetatud kummimatti on vaadeldud 6.12.2022 (tl 24-25). Vaatlusega on tuvastatud, et tegemist on sinise äärega ja sinise põhjaga kummist matiga Venemaa Födreatsiooni riigi kujuga. Mati ääred on sinise värviga ja kõrgemad kui mati keskkoht. Mati keskkoht on Venemaa Föderatsiooni lipu värvides kollase kirjaga „Россия“. Mõõdud pikemast kohast 30 cm ja laiemast kohast 17,5 cm, ääred kõrgusega 0,7 mm. Vaidlust ei ole selles, et nimetatud kummimatt tõepoolest oli väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas I. Cherednikova kasutuses olnud sõidukis, seda tõendavad nii tunnistaja J G kui ka menetlusaluse isiku I. Cherednikova enda ütlused, samuti viitavad sellele tunnistaja A C ütlused (tl 58-65). Kaebuse kohaselt oli aga tegemist tarbeesemega ning sellega ei soovitud avaldada mingit toetust sõjakuritegudele Ukrainas. 8. Esmalt leiab kohus, et Venemaa Föderatsiooni riigipiiri kujuga kummimatt Venemaa lipu värvide ja kirjaga „Россия“ on iseenesest käsitatav Venemaa Föderatsiooni sümbolina, kuid vaieldav on see, kas tegemist on just agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboliga. Oluline on siinjuures märkida seda, et kummimatt kujutab Venemaa Föderatsiooni piire ilma Krimmi ja hiljem annekteeritud Ukraina oblastiteta. Kuigi kummimatt kehastab Venemaa Föderatsiooni sümboolikat, siis kohtu hinnangul ei saa sellisel kujul seda üheselt arusaadavalt seostada Venemaa Föderatsiooni sõjalise sissetungimisega Ukrainasse ega seal toime pandud sõjakuritegude ja genotsiidiga Ukraina rahva vastu (erinevalt nt Z-tähest ja Georgi lindist, Nõukogude Liidu sümboolikast või ka Venemaa Foderatsiooni riigipiiri kujutisest koos Krimmi ja annekteeritud Ukraina oblastitega). Kaebuses on asjakohaselt viidatud sellele, et Venemaa Föderatsiooni riigipiire, vappi ja lippu on kujutatud erinevates avalikes kohtades, kuid nende avalik eksponeerimine ei ole seetõttu automaatselt käsitatav rahu- ja inimsusevastaste kuritegude õigustamisena. Olukorras, kus sümbol pole üheselt arusaadavalt seostatav rahvusvahelise kuriteo toimepanemisega, tuleb sümboli eksponeerimist hinnates arvesse võtta sümboli enese tähendust, sümboli eksponeerimise aega, kohta ja viisi. 9. Kohus leiab, et arvestades vaatlusega tuvastatud kummimati mõõtmeid ja selle paiknemise asukohta sõiduki armatuurlaual kõrvalistuja poolel esiklaasi all, oli see avalikus linnaruumis teistele liiklejatele nähtav. Seega oli sümbol iseenesest nähtavaks tehtud avalikult ning potsentsiaalselt tajutav määramatule hulgale isikutele. Arvestamata ei saa aga jätta seda, et nii I. Cherednikova kui ka A. C on kinnitanud, et kõnealuse sõidukiga sõitis I. Cherednikova pigem harva või üldse mitte. Tema seekordne sõiduki kasutamine oli tingitud sellest, et tema enda autole oli vaja kiiremas korras teha tehnoülevaatus. I. Cherednikova ütlustest nähtub, et ta sõitis 6. detsembril Peterburi, et õnnitleda oma lapselast ja see oli kell 4 hommikul, kuna ta tahtis lapselast õnnitleda enne, kui viimane kooli läheb. Sellisel kellaajal detsembrikuus on avalikus linnaruumis üldteadaolevalt väga vähe liiklejaid ning pimedas ei ole sõiduki sisemuses 4
(6)4-23-254 olevad esemed kõrvalistele isikutele ka kergelt nähtavad. Seega võimalus, et seda sümbolit keegi lisaks valgustatud piiripunkti töötajatele nägi, on praktiliselt olematu.
  1. Ka ei ole I. Cherednikova kõnealust sümbolit eksponeerinud viisil, mis annaks aluse järeldada, et ta toetab või õigustab agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastaseid kuritegusid või sõjakuritegu. Esmalt ei ole kummimati soetamise aeg seostatav Venemaa Föderatsiooni sisstungiga Ukrainasse. Nii I. Cherednikova kui A. C ütlused kninnitavad, et kummimatt kigiti neile 7-10 aastat tagasi tütre ja tema abikaasa poolt Sankt-Peterburis. Kummimatt oli kingitud seetõttu, et A. C pani koguaeg telefoni, võtmed ja talismani /armatuurlauale/ ning et need esemed kõik laiali ei kukuks, siis see kummist matt oli silikoonist, see hoidis neid asju kohapeal, tal olid ääred. I. Cherednikova jaoks ei olnud sellel kummimatil mingit tähendust, see oli lihtsalt mugav (tl 59). I. Cherednikova on selgesõnaliselt ka avaldanud, et Venemaa agressiooniakte Ukrainas ta ei toeta, nad on täielikult selle vastu ja ei olnud isegi mingisugust mõtet eksponeerida seda /matti/ (tl 59, 60). Samuti on I. Cherednikova selgitanud, et kui piirivalvur auto juurde tuli, siis ta nägi seda matti ning kuna I. Cherednikova alles sel hetkel sai aru, et sellega on midagi valesti, siis korjas selle mati ära (tl 58, 59). Seega ei ole I. Cherednikova enda tegu õigustanud ega väljendanud muul viisil meelsust, mis annaks aluse järeldada, et ta õigustab või toetab Venemaa Föderatsiooni sõda Ukraina vastu ning Venemaa Föderatsiooni sümboolika eksponeerimisega seda toetust avaldada sooviks.
  2. Kaitsja leiab iseenesest ekslikult, et KarS § 1511 lg 1 koosseisule vastava teo toimepanijal peab esinema tahtlus. Riigikohus on lahendis nr 4-22-3610 selgitanud, et sätte sõnastus ei sea mingeid erilisi tingimusi subjektiivse külje osas ning kuivõrd tegemist on väärteoga, piisab KarS § 15 lg 3 kohaselt süüteo realiseerimiseks ka ettevaatamatusest. Samas leiab kohus siiski, et ettevaatamatusest saab rahvusvahelise kuriteo toimepanemist toetada või õigustada siis, kui seos sümboli eksponeerimise ja koosseisus nimetatud kuriteo toetamise või õigustamise vahel tekib ilma eriteadmisteta ja maailma (poliitilistest) sündmustest keskmiselt informeeritud kõrvaltvaatajal. Selline seos tekib ilmselgelt siis, kui eksponeeritakse sümboleid, mis on üheselt arusaadavalt seotud just Venemaa Föderatsiooni sõjaga Ukraina vastu (nt Z-täht, Georgi lint, Nõukogude Liidu sümboolika). Kohtuväline menetleja viitas küll sellele, et Siseministeeriumi kodulehel on vabalt kättesaadav informatsioon taunitava sümboolika kasutamise kohta, kuid ka avalikult kättesaadavatest allikatest ei ole võmalik leida artikleid, mis viitaks sellele, et Venemaa Föderatsiooni lippu, vappi, riigipiiri kujutist või kirjet „Россия“ peetakse juba iseenesest vastuolulisteks sümboliteks, mille avalik eksponeerimine toetab või õigustab keskmise mõistliku inimese arusaama kohaselt Venemaa Föderatsiooni poolt Ukrainas algatatud sõda. Tegemist on üldiste riiklike sümbolitega, mille puhul kuriteo koosseisule vastava teo tuvastamine sõltub suurel määral teo ajast, kohast ja viisist (nt avalikul meeleavaldusel; mingil konkreetsel kuupäeval; koos sõjalist agressiooni toetava loosungiga vms).
  3. Arutatatavas asjas ei viita I. Cherednikovale etteheidetava teo aeg, koht ega viis üheselt arusaadavalt ei agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümbolile ega I. Cherednikova poolt selliste tegude toetamisle ja/või õigustamisele. Kohtu hinnangul oleks tõlgendus, et ükskõik milline viide Venemaa Föderatsiooni riiklikele sümbolitele, olenemata kontekstist, automaatselt seondub hetkel toimuvaga agressiooniga Ukraina vastu, oleks ülemäära laiendatud ja põhjendamata. Seega puudub I. Cherednikova teos KarS § 1511 lg 1 sätestatud väärteo koosseis. 13.

§ 132

p 3 alusel kohus võib kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse

§-s 29 või 30 sätestatud alustel.

§ 29

lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Kuna kohtu arvates I. Cherednikova teos puudub KarS § 1511 lg 1 sätestatud 5

(6)4-23-254 väärteo koosseis, siis tema kaebus tuleb rahuldada, kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja menetlus lõpetada. 14. Kuna kohus tühistab väärteomenetleja otsuse tervikuna ja lõpetab väärteoasja, tuleb kohtul teha vastavalt

§ 108p-le 7 otsus küsimuses, kuidas toimida asitõendite ja äravõetud esemetega.

6.12.2022. a väärteoprotokolli kohaselt on kummimatt ja Georgi lint väärteoasja raames ära võetud ja neid seejärel samal päeval vaadeldud. Kohtuvälisel menetlejal puuduvad etteheited I. Cherednikovale Georgi lindi osas.

§ 2ja Kr

MS § 126 lg 3 p 4 kohaselt tagastatakse asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, omanikule või seaduslikule valdajale. Kohtule teadaolevalt on kõnealuste esemete omanik ja seaduslik valdaja I. Cherednikova. Kummimatt ja Georgi lint on esemed, mille omamine ei ole keelatud. I. Cherednikova on kaebuses ja kohtuistungil taotlenud kummimati tagastamist. Georgi lindi osas I. Cherednikova kohtuistungil seisukohta ei kujundanud, kuid väärteoasja materjalidest nähtuvana on I. Cherednikova kohtueelses menetluses avaldanud, et keeldub lindi tagasivõtmisest. Neil põhjustel määrab kohus, et kaks asitõendiks olevat ja I. Cherednikovale kuuluvat asitõendit tuleb kohtuotsuse jõustumisel tagastada I. Cherednikovale. Kohus peab vajalikuks määrata sedagi, et asitõendi(te) vastuvõtmisest keeldumise või tagastamise võimatuse korral tuleb see/need hävitada. 15.

§ 38kohaselt järgitakse kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Tulenevalt Kr

MS §-st 183 kannab kriminaalmenetluse lõpetamise korral menetluskulud riik, kui KrMS-s ei ole sätestatud teisiti.

§ 23

kohaselt hüvitatakse

§ 29

lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamisel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskuluks valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. I. Cherednikova kaitsja esitas maakohtule taotluse hüvitada I. Cherednikova valitud kaitsjale kaebemenetlusega tekkinud õigusabikulud summas 250 eurot (käibemaksu summale 250 eurot ei lisata ja käibemaksu hüvitamist taotluse esitaja ei taotle). Väärteoasja materjalidega tutvumise kulu kohta on kaitsja esitanud kviitungi nr 08 summas 50 eurot, s.o 31 minutit. Taotlusele lisatud kviitungist nr 09 ja kohtuistungi protokollist nähtuvalt kulutas kaitsja õigusabi osutamisele aega kohtuistungil osalemise eest 2 tundi 4 minutit. Kohtuistungil osalemise eest esitas kaitsja arve summale 200 eurot. Seega tema tunnitasu oli 96,77 eurot. Asja keerukust arvestades on esitatud ajakulu andmed igati mõistlikud. Kohus leiab, et taotluses näidatud ühe tööühiku hind on põhjendatud. Kaitsja õigusabi aitas saavutada kaebuse rahuldamise ja otsuse tühistamise. Seega olid kahel arvel märgitud toimingud ning nendele kulutatud aeg menetlusalusele isikule vajalikud. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja tööühiku hind mõistliku suurusega (vt nt RKKK 24.10.2022. a otsus nr 4-21-4828, p 10.). Tegemist on mõistliku suurusega kaitsjatasuga. Kohtuisutngil avaldatu kohaselt on I. Cherednikova menetluskulud summas 250 eurot kaitsjale tasunud.

§ 38lg 1 ja Kr

MS § 183 lg 1 alusel tuleb taotluses näidatud summa kaebemenetluse kuluna menetlusaluse isiku kasuks välja mõista riigilt. I. Cherednikova arvelduskonto andmeid kohtule ei edastanud. Seega peab menetlusalune isik pärast kohtuotsuse jõustumist teavitama Rahandusministeeriumi enda andmetest menetluskulude tasumiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Regiina Lebedeva kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.