← Eesti

1-17-3572/18

Obsah (8)§ 422§ 424§ 73§ 65§ 69§ 56§ 57§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. juunil 2017.a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-17-3572 Kohtukoosseis Kohtunikud Orvi Tali, Ivi Kesküla ja U

§ 422

lg 1 ja U.T süüdistuses

§ 422lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 24.

mai 2017 aasta otsus lühimenetluses Süüdistatavad Süüdistatav Mikk Tikerpuu - elukoht XXX, isikukood 38907300218, EV kodanik, XXX, emakeel eesti keel, töökoht O OÜ, kriminaalkorras karistatud 11.07.2013 Harju Maakohtu poolt

§ 424

alusel vangistusega 1 kuu 28 päeva tingimisi

§ 73alusel 3 aastase katseajaga, väärteokorras karistatud.

Kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. Süüdistatav U.T - elukoht XXX, isikukood XXX, EV kodanik, XXX, emakeel eesti keel, töökoht J, kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 01.04.2016 PPA Põhja prefektuuri poolt LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 200 eurot ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks kuni 26.06.

  1. Kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. Apellatsioonide esitajad Süüdistatava Mikk Tikerpuu kaitsja Alar Süüdistatav U.T ja tema kaitsja Kristjan Nõges Salu, RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Mikk Tikerpuu kaitsja Alar Salu ning süüdistatava U.T ja tema kaitsja Kristjan Nõgese apellatsioonid kui ilmselt põhjendamatud läbi vaatamata. Välja mõista kannatanu MK kasuks apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulu 1 summas 240 (kakssada nelikümmend) eurot, st Mikk Tikerpuult ja U.T-lt kummaltki 120 (ükssada kakskümmend) eurot. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. SÜÜDISTUS:
  2. Mikk Tikerpuud süüdistatakse selles, et tema, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja isikuna, kelle veres oli Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisiaktist nr 66I nähtuvalt etanooli 0,42 mg/g+- 0,05 mg/g, juhtis 14.05.2016 kella 18.30-18.34 paiku Lääne maakonnas Ridala vallas Kiltsi külas asuval Kiltsi lennuvälja esimesel rajal OÜ-le M kuuluvat ja tema kasutuses olevat sõiduautot Audi S8 registreerimisnumbriga XXXXXX, millisega kiirendas lubatud suurimat sõidukiirust ületades kiirusega suurusjärgus 190 km/h kõrvuti sõiduautoga Audi S8 registreerimisnumbriga XXXXXX, millist juhtis U.T , millise tegevuse tagajärjel kaotasid mõlemad sõidukid suure kiiruse tõttu juhitavuse, põrkusid külgpuutesse ning Mikk Tikerpuu poolt juhitav sõiduauto Audi S8 paiskus paremale teeserva, kus sõitis otsa pealtvaataja AK-le, kes suri saadud tervisekahjustuste tõttu sündmuskohal. Oma tegevusega rikkus Mikk Tikerpuu Liiklusseaduse § 14 lg 2, § 16 lg 1, § 33 lg 1, § 50 lg 1, § 69 lg 1, 3, § 90 lg 1 p 1 nõudeid. Sellise tegevusega pani U.T toime

§ 422

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o sõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise, millega ettevaatamatusest põhjustati inimese surm. 1.1 U.T süüdistatakse selles, et tema, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis 14.05.2016 kella 18.30-18.34 paiku Lääne maakonnas Ridala vallas Kiltsi külas asuval Kiltsi lennuvälja esimesel rajal isiklikku sõiduautot Audi S8 registreerimisnumbriga XXXXXX, millisega kiirendas lubatud suurimat sõidukiirust ületades kiirusega suurusjärgus 190 km/h kõrvuti sõiduautoga Audi S8 registreerimisnumbriga XXXXXX, millist juhtis Mikk Tikerpuu, millise tegevuse tagajärjel kaotasid mõlemad sõidukid suure kiiruse tõttu juhitavuse, põrkusid külgpuutesse ning Mikk Tikerpuu poolt juhitav sõiduauto Audi S8 paiskus paremale teeserva, kus sõitis otsa pealtvaataja AK-le, kes suri saadud tervisekahjustuste tõttu sündmuskohal. Oma tegevusega rikkus U.T Liiklusseaduse § 14 lg 2, § 16 lg 1, § 33 lg 1, § 50 lg 1 § 90 lg 1 p 1 nõudeid. Sellise tegevusega pani U.T toime

§ 422

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o sõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise, millega ettevaatamatusest põhjustati inimese surm. MAAKOHTU OTSUS: 2. Pärnu Maakohus tunnistas Mikk Tikerpuu süüdi

§ 422lg 1 järgi ja mõistis karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 8 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 11.07.2013.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 1 kuu 28 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta, 9 kuud 28 päeva vangistust. Vangistuse kandmise alguseks loeti Mikk Tikerpuu poolt vangistuse kandmisele asumine peale kohtuotsuse jõustumist. Mikk Tikerpuu suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada peale jõustunud kohtuotsuse järgi vangistuse kandmisele asumist. 2 2.1 U.T tunnistati süüdi

§ 422lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 8 kuud vangistust.

§ 73

lg 2 alusel määrati, et mõistetud vangistusest tuleb U.T koheselt ära kanda 3 kuud vangistust ning vangistuse kandmise alguseks lugeda U.T poolt vangistuse kandmisele asumine peale kohtuotsuse jõustumist.

§ 73

lg 1 alusel jäeti mõistetud vangistusest 1 aasta 5 kuud U.T suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrati, et vangistust 1 aasta 5 kuud ei pöörata täitmisele kui U.T 3 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev s.o 24.05.

  1. U.T suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada peale jõustunud kohtuotsuse järgi kohesele ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmisele asumist. APELLATSIOONID:
  2. Apellatsioonid esitas süüdistatava Mikk Tikerpuu kaitsja Alar S alu ning süüdistatav U.T ja tema kaitsja Kristjan Nõges. 3.1 Apellant Alar Salu taotleb tühistada Pärnu Maakohtu Haapsalu
  3. mai 2017.a. kohtuotsus osas, millega mõisteti Mikk Tikerpuule karistuseks vangistus 2 aastat 6 kuud ning vähendada Mikk Tikerpuu karistust kohtu sellekohase seisukoha ulatuses. Mikk Tikerpuule

§ 65

lgt 2 kohaldades palub apellant kohaldada samuti

§ 73lg-t 4, jättes mõistetud vangistuse täitmisele pööramata.

3.2 Apellandid U.T ja tema kaitsja Kristjan Nõges taotlevad tühistada Pärnu Maakohtu 24. mai 2017. a kohtuotsus U.T süüdimõistmises

§ 422

lg 1 järgi osas, millega U.T-le mõistetud vangistusest tuleb U.T koheselt ära kanda 3 kuud vangistust, ning teha uus otsus, millega jätta mõistetud vangistus U.T suhtes koos katseajaga täielikult tingimisi kohaldamata. Alternatiivselt tühistada Pärnu Maakohtu 24. mai 2017. a kohtuotsus U.T süüdimõistmises

§ 422

lg 1 järgi osas, millega U.T karistati vangistusega 2 aastat 6 kuud, ning teha uus otsus, millega vähendada U.T-le mõistetud vangistust niivõrd, et oleks võimalik see asendada üldkasuliku tööga, ning asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga. 4. Apellant Alar Salu asub seisukohale, et Mikk Tikerpuu süü suurust hinnates on kohus sedastanud, et teoga põhjustatud tagajärg on

lg 1 sätestatutest raskeim, millise grammatilise tõlgenduse üle apellant ei vaidle. Eelnimetatud koosseisuga kaitstav õigushüve on inimese elu ja tervis mõlemad ning apellandi hinnangul ei saa õigushüve rikkumise suurust käesoleval juhul hinnata sedavõrd, mis omakorda lubab selle hindamise tulemusega määrata süü suurus. Siinkohal tuleb tõdeda kahjuks, et ka raske tervisekahjustus iseenesest võib olla oma iseloomult samaväärne surma tagajärjega. Samuti ei saa eelkirjeldatud asjaolu olla raskendav asjaolu. Maakohus on leidnud, et karistuse mõistmisel omab tähtsust ka karistuse üldpreventiivne eesmärk, sest liiklusreeglite tuleb tagada kõigi liiklejate turvalisus. Apellandi hinnangul on sellise kohtu käsitlusega üldpreventiivne eesmärk täidetud kooskõlastamata kiirendusvõistluste puhul, mitte tavaliikluse puhul. Apellandi hinnangul tuleb ka Mikk Tikerpuu osas arvestada karistuse eripreventiivset eesmärki. Arvestades asjaolu, et Mikk Tikerpuu pani kuriteo toime katseajal, saab kohaldada tema suhtes

§ 73lg-4 sätestatut.

Kaitsjale teadaolevalt on Mikk Tikerpuu oma sellekohased nõusolekud kohtule edastanud. Süüdistatavale ei ole arusaadav ega üheselt ja selgelt jälgitav, mil moel on kohus arvestanud süü suurust karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, karistuse eri- ja üldpreventiivset eesmärki. Eelkõige pole asjas kohus tuvastanud raskendavaid asjaolusid, kuid 3 vähemalt Mikk Tikerpuu osas on kohus tuvastanud kergendavate asjaoludena süü tunnistamise ja kahetsuse ning kannatanule kahju hüvitamise. Õigusmõistmisel lähtutakse üldreeglina karistuse mõistmisel printsiibist, kus sanktsioonimäära keskmisest lahutatakse/liidetakse kergendavad/raskendavad asjaolud. Käesolevas asjas pole kohus raskendavaid asjaolusid tuvastanud, on tuvastanud mitmed kergendavad asjaolud, kuid ikkagi on rakendanud sanktsiooni keskmist määra. Apellant on seisukohal, et eelkirjeldatud situatsioonis tuleb kohaldada karistust alla sanktsiooni keskmise määra ning tulenevalt mitmest kergendavast asjaolust, siis oluliselt alla keskmise määra. 5. Apellant ei vaidlusta U.T süüdimõistmist, kuid leiavad, et mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ega U.T isikule. Käesoleva juhtumi asjaolusid igakülgselt arvestades on põhjendatud U.T-le mõistetud vangistuse täielikult täitmisele pööramata jätmine

§ 73lg 1 alusel.

Alternatiivselt leiab Apellant, et U.T tuleks karistada määras, millist on võimalik ja milline tuleks asendada üldkasuliku tööga

§ 69lg 1 alusel.

5.1 Maakohus on jätnud U.T süü suuruse tuvastamisel ja U.T karistamisel arvestamata kannatanu rolli süüteo tagajärje saabumises. Kannatanu käitumist tuleks arvesse võtta ka juhul, kui kohus peaks ühel või teisel põhjusel leidma, et tegemist polnud siiski ka eneseohustamisega, vaid üksnes ettevaatamatusega. Riigikohus kriminaalasjas nr 3-1-1-87-15, p 14 on leidnud, et kuigi kannatanu ettevaatamatu käitumine ei pruugi vabastada liiklusnõudeid rikkunud isikut vastutusest, on ikkagi põhjendatud, et seesama ettevaatamatu käitumine võetakse ikkagi arvesse süüdistatavale karistuse mõistmisel ja sellest vabastamisel. 5.2 Maakohus on jätnud U.T süü suuruse tuvastamisel ja U.T karistamisel arvestamata, et U.T ja Mikk Tikerpuu ei olnud pealtvaatajate olemasolust teadlikud. Samuti on jätnud maakohus U.T süü suuruse tuvastamisel ja U.T karistamisel arvestamata süüteo toimepanemise asukoha eripära. 5.3 Maakohus on kaalunud U.T isikust tulenevaid karistamise eripreventiivseid vajadusi valikuliselt. U.T on avaldanud kahetsust ka selles osas, et tegi CO-le ettepaneku võtta süü enda peale. Seda nii kohtueelses menetluses kui ka enda viimases sõnas. Apellandi hinnangul ei tohiks U.T täiendavalt karistada oma käitumise parandamise eest. Samuti pole õige väita, just kui suhtuks U.T temalt juhtimisõiguse äravõtmisesse ükskõikselt.

§ 422

puudutavas kohtupraktikas on leitud ka käesolevast juhtumist raskemate asjaolude puhul, et karistusest tingimisi vabastamine täidab karistuse eesmärke piisavalt. Apellandi hinnangul on U.T süü väiksem kui viidatud kohtulahendite alusel süüdi mõistetud isikutel, sest U.T ei olnud joobes, süütegu pandi toime tavaliikluseks suletud territooriumil ning süüteo tagajärje saabumisel etendas olulist rolli ka kanntanu enda käitumine. Seetõttu leiab Apellant, et U.T karistamise eesmärgid on saavutatavad ka U.T vangistusest tingimisi vabastamisega. 5.4 U.T karistamise eesmärgid on saavutatavad ka vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga. U.T on varem kriminaalkorras karistamata isik, keda on ka väärteokorras karistatud ainult ühel korral. Seetõttu pole Apellandi hinnangul liiga hilja proovida U.T ühiskonnast isoleerimise vältimist, mille jaoks ongi vangistuse asendamine üldkasuliku tööga kui ultima ratio abinõu ette nähtud. Selline asenduskaristus ei mõjuks ka U.T lähedastele niivõrd rusuvalt kui reaalne vanglakaristus. Apellant palub arvestada, et U.T on kaheaastase väikelapse isa ning lapse ema jaoks on lapse 4 iseseisev ülalpidamine raskendatud. Üldkasuliku töö kõrvalt on U.T vähemasti võimalik neid abistada igapäevatoimetustes ning teenida mingilgi määral perele sissetulekut. KANNATANU ESINDAJA SEISUKOHT JA VASTUVÄITED KrMS § 322 lg 3 ALUSEL:

  1. Kannatanu esindaja palub jätta esitatud apellatsioonid rahuldamata ja Pärnu Maakohtu
  2. mai 2017 aasta otsus muutmata. KRIMINAALKOLLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
  3. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsioonidega leiab üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud, perspektiivitud ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud ( nt määrused nr 3-1-1-64-11; 3-11-43-11; 3-1-1-86-11 ja 3-1-1-6-13 p 6), et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse vaid otsuse muutmist karistuse määra, karistusest osaliselt vabastamise, täpsemalt mõistetud vangistuse individualiseerimise ning asendamise osas. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsioonide sisust lähtudes on tegemist perspektiivitute apellatsioonidega, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti. Kolleegium peab vajalikuks osundada, et süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus on lubatav, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt mõistetud karistuse muutmiseks puudub alus ning maakohtu poolt mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast. 7.1 Kuigi süüdistatava kaitsja Alar Salu osundab, et maakohus on tõendeid vääralt hinnanud, millest omakorda tulenes materiaalõiguse ehk karistuse ebaõige kohaldamine, leiab ringkonnakohus, et see väide on täielikult paljasõnaline. Maakohus on enda järeldusi karistuse, samuti selle individualiseerimise osas põhjalikult motiveerinud ning kohtu siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale ringkonnakohtu hinnangul täiesti jälgitav. Seda argumenti ei pea ringkonnakohus seega absoluutselt asjakohaseks ning jätab selle edasiselt tähelepanu alt välja.
  4. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt 5 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  5. oktoobri
  6. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11, p 11 ja
  7. mai
  8. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-52-13, p 19). Maakohus on põhjendanud süüdlastele mõistetavat vangistust kooskõlas

§ 56

sätestatuga ning ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis annaks aluse otsuse tühistamiseks ning Mikk Tikerpuule ja U.T-le uue karistuse mõistmiseks. 8.1 Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonides toodud argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega Mikk Tikerpuule ja U.T-le lühemaajalise vangistuse mõistmiseks.

§ 422

lg 1 sanktsioon näeb kuni viieaastase vangistuse, seega sanktsiooni keskmine määr on 2 aastat 6 kuud vangistust. Maakohus on Mikk Tikerpuud ja U.T karistanud 2 aastase 6 kuulise vangistusega, mida on vähendatud 1/3 võrra. Käesoleval juhul ei ole maakohus karistusmäära valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud karistusmäära valiku aluseks olevaid asjaolusid. Nii on maakohus arvestanud karistust kergendavaid asjaolusid ja raskendavate asjaolude puudumist, süüdlase iseloomustavaid andmeid, samuti üld- kui ka eripreventiivseid eesmärke (kd 3 lk 28-28 pöördel). Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud

§ 57

loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud. 8.2 Kolleegiumil tuleb märkida, et isiku süü suurus sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest. Nõustuda ei saa apellantidega, et Mikk Tikerpuule ja U.T-le mõistetud karistus ületaks nende süü suurust. Kolleegium asub seisukohale, et süü suuruse arvestamisel tuleb arvestada ka objektiivseid asjaolusid, s.o tegu ja tagajärge ning subjektiivseid asjaolusid, s.o motiivi ja eesmärki. Maakohus on õigustatult arvestanud süü suuruse vaagimisel tahtluse liiki, kuivõrd süü suurus sõltub ka sellest millise tahtluse liigiga on tegu toime pandud. Kolleegium ei tuvastanud asjaolusid, mis oleks seotud isikuga või süüteo toimepanemisega ja mida kolleegium saaks lugeda süüd oluliselt vähendavaks asjaoluks. Ka juhib kolleegium tähelepanu sellele, et õiguslikke piire arvestav konkreetse karistusmäära valik on kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-79-03, p 11). Seejuures ei ole kohus karistuse mõistmisel seotud prokuröri ega kaitsja seisukohtadega, vaid kohus lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Kohtumenetluse poolte karistustaotlustega on kohus seotud vaid üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. detsembri
  2. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-113-12, p 10; Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. veebruari
  4. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-91-07, p 6.6). Käesoleval juhul on maakohus neid põhimõtteid järginud. 8.3 Kolleegium märgib, et muud süü suurust määravateks asjaoludeks on nii süüdistatava teojärgne käitumine kui ka kannatanu käitumine jms. Kolleegium asub seisukohale, et maakohus ei ole jätnud tähelepanuta ka kannatanu enda käitumist (kd 3 lk 27) ning maakohus on võtnud seda arvesse U.T-le karistuse mõistmisel ning sellest vabastamisel. Samuti on maakohus võtnud arvesse ka U.T enda käitumist peale teo toimepanemist (palumine sõbral süü enda peale võtta). Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-12-06 märkinud, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud, otsuses nr 3-1-1-99-06 on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole (otsuse p 14). Tähendust omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimis -ebaõigus), kusjuures tähelepanu 6 pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks kategooriaks. Maakohus on neid karistuse mõistmisel arusaadavalt ka arvestanud. Seega leidis maakohus õigesti, et süüdistatavate süü on keskmisest oluliselt suurem. Saadud süüle vastava karistuse ülemmäära on maakohus korrigeerinud eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. Kokkuvõtvalt leiab kolleegium, et maakohus on vangistuse määra mõistmisel kõike olulisi asjaolusid, mis võiksid mõjutada vangistuse määra juba arvesse võtnud ning karistusmäära veelgi lühendamiseks seaduslikud alused puuduvad. Süüdistatava isik ning teda iseloomustavad andmed kuuluvad tõepoolest karistuse mõistmise temaatikasse, kuid seejuures ei saa unustada, et karistuse mõistmise aluseks olev isiku süü suurus on lahutamatult seotud ka toimepandud kuriteoga ehk siis õiguslikult etteheidetava käitumisega.
  5. Tulenevalt

§ 56

lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut ning ka üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 9.1 Kaitsja Alar Salu apellatsioonis toodule vabastada Mikk Tikerpuu tingimisi mõistetud liitkaristuse kandmiselt

§ 73

lg 4 kohaselt allutamisega elektroonilisele valvele

§ 75

lg 2 p 9 sätestatud korras, märgib kohtukolleegium järgmist.

§ 73

lg 4 sätestab üheselt, et kui isik paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt

§ 65lg 2 sätestatule.

Kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele

§ 75

lg 2 p 9 sätestatud korras.

§ 75

lg 2 p 9 sätestab üheselt, et süüdlane on käitumiskontrolli ajal kohustatud alluma elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Käesolevas asjas on süüdistatav Mikk Tikerpuu sisuliselt andnud nõusoleku rakendada elektroonilist valvet, märkides, et kinnitab valmisolekut alluda elektroonsele valvele (kd 3 lk 18). Seega on olemas nimetatud sätte kohaldamise formaalsed eeldused. 9.2 Kolleegium peab vajalikus märkida, et karistusseadustiku muutmise eelnõu seletuskirjas on seadusandja üheselt selgitanud, et uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele

§ 75

lg 2 p 9 sätestatud korras võib kõne alla tulla siis, kui isiku reaalselt vangi saatmine ei ole otstarbekas – nt kui tegemist on sisult eriliigiliste kuritegudega või kui kuritegude toimepanemisest on kaua aega möödas jms. Käesoleval juhul puudub kolleegiumil igasugune usk, et Mikk Tikerpuu suudaks vabaduses viibides hoiduda uute (sh uute liiklussüütegude) süütegude toimepanemisest. Mikk Tikerpuu käitumine näitab üheselt, et süüdistatav ei ole aru saanud temale varasemalt mõistetud karistuste tähendusest ning konkreetsel juhul ka ohtlikkusest, mida endas kätkeb sõiduauto juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt ning seisundis (taas alkoholijoobes), milles ei tohi autot juhtida. Kuigi Mikk Tikerpuu pani toime uue kuriteo katseaja lõpus, ei saa jätta tähelepanuta, et Mikk Tikerpuud iseloomustab asjaolu, et olles mõistetud varasemalt süüdi

§ 424

järgi ning vabastatud täielikult mõistetud karistuse kandmiselt, pani Mikk Tikerpuu toime uue liiklussüüteo, millega seekord põhjustati juba raske tagajärg. Sellises käitumises väljendub kolleegiumi hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale. Süüdistatav Mikk Tikerpuu ei suuda isegi mõistetud karistuse võimaliku täitmisele pööramise teadmise juures käituda õiguskuulekalt ega pidada lugu ühiskonnas omaksvõetud põhiväärtustest. Eelnev karistus ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. 7 9.3 Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-2-98 märkinud üheselt, et süüdlase isik ja tema käitumine pärast kuriteo toimepanemist (nt vanus, puhtsüdamlik kahetsus, varasem karistamatus, varalise kahju vabatahtlik hüvitamine jne) iseenesest ei anna veel alust isiku tingimisi karistusest vabastamiseks, kui kuriteo asjaoludest tulenevalt on tegemist raske tagajärje põhjustamisega. Sellised andmed ei ole märkimisväärsed erisused, mis tingivad karistusest vabastamise. Lisaks tuleb silmas pidada, et karistuse individualiseerimisel tuleb samaaegselt arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine saab toimuda siiski vaid tingimusel, et selline vabastamine on põhjendatav samaaegselt nii kuriteo toimepanemise asjaolusid kui ka süüdlase isikut iseloomustavatest erandlikest asjaoludest lähtuvalt. Kolleegium märgib, et kõnealuses asjas puuduvad erisused, mis teeks karistuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks. Kokkuvõtvalt leiab kolleegium, et kuna eelnev põhikaristuse võimalikest individualiseerimise viisidest ei ole mõjutanud süüdistatavat edaspidi käituma õiguskuulekalt, on maakohus õigustatult leidnud, et Mikk Tikerpuule tuleb mõista reaalne vangistus.

  1. Süüdistatava U.T ja tema kaitsja Kristjan Nõgese apellatsioonis toodule jätta U.T-le mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, märgib kohtukolleegium järgmist. Karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest ja kohus ei pea karistusest vabastamise ebaotstarbekust põhjendama. Piisab, kui kohtuotsuses on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja -määra valiku aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. veebruari
  3. a otsus asjas nr 3-1-1-99-06, p 16-17, samuti
  4. mai
  5. a otsus asjas nr 3-1-1-40-04, p 8,
  6. märtsi
  7. a otsus asjas nr 3-1-1-11-10, p 6.1 ja
  8. aprilli
  9. a otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p-d 8.1-8.2). Kolleegium leiab, et maakohus on ülalnimetatud põhimõtteid järginud ja Riigikohtu praktika valguses ei olnud maakohus kohustatud põhistama, miks ta U.T mõistetud osalisest vangistusest vabastamata jätab. 10.1 Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-99-06 p 21 märkinud, et lühivangistuse määramine võib kõne alla tulla siis, kui kohus pärast seda, kui on kirja pannud veenvad põhjendused isiku tingimuslikult karistusest vabastamiseks, leiab siiski, et katseaja toime võiks sellele konkreetsele isikule mõjuda oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast ja milliste tegelike vabadusepiirangutega on vangistus seotud. Kolleegium on veendunud, et karistuse osalisel täitmisele pööramisel U.T suhtes on taotletav eripreventiivne eesmärk. Kolleegium nõustub täielikult maakohtuga, et U.T täielik karistuse kandmisest vabastamine pole tema teost lähtuva süü suuruse tõttu põhjendatud ning nn šokivangistusega antakse isikule tõsine hoiatus. 10.2 Karistuse kandmisest osalise vabastamise instituudi eesmärk on üksnes nn šokivangistus, mida tuleb sisustada eripreventiivselt kui isiku tõsist hoiatamist lühiajalise - s.o mõnekuulise vangistusega (vt RKKKo nr 3-1-1-41-04 ja nr 3-1-1-21-05). Osalisel karistusest tingimuslikul vabastamisel tuleb kohesele ärakandmisele määratavat karistust käsitada igal juhul vaid kuudes vältava lühivangistusena. Tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest avaldub sellise sanktsiooni preventiivne toime vangistuse lühiajalisuses ning ka selles osas ei ole maakohus eksinud, kuivõrd koheselt tuleb ära kanda 3 kuud vangistust. Ainuüksi U.T varasem karistamatus, ei anna alust teda täielikult karistusest tingimisi vabastada ning kaitsja arusaam, et nimetatud asjaolu tingib automaatselt karistusest täielikult tingimisi vabastamise on ekslik. Apellatsioonis puuduvad veenvad põhjendused isiku täielikult tingimuslikult karistusest vabastamiseks. Süüdistatava isik ning teda iseloomustavad andmed on määravad karistuse 8 eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks, kuid seejuures ei saa unustada, et karistuse mõistmise aluseks olev isiku süü suurus on lahutamatult seotud ka toimepandud kuriteoga ehk siis õiguslikult etteheidetava käitumisega. 10.3 Kolleegium ei nõustunud süüdistatava U.T ja tema kaitsja Kristjan Nõgese alternatiivsele taotlusele vähendada U.T-le mõistetud vangistuse määra, kuid kolleegium peab vajalikuks märkida alternatiivse taotluse osas järgmist. Asendada U.T vangistus üldkasuliku tööga, taotleb süüdistatav ja tema kaitsja sisuliselt U.T olukorra raskendamist. Nimelt on kohtupraktika asunud seisukohale, et üldkasulik töö on karistuse reaalse ärakandmise vältimise nn viimaseks võimaluseks. Sellele eelneb isiku tingimisi vabastamine käitumiskontrollile allutamisega. Seda kinnitab ka

§ 69lg 7 sõnastus.

Seejuures

§ 73

lg 4 sätestab samas, et sarnases olukorras mõistetakse isikule küll liitkaristus, kuid kohus võib uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist või vabastamist koos käitumiskontrolliga ning vangistuse täitmise pööramise korral võib

§ 69alusel jätta taaskord vangistus täitmisele pööramata.

Selline regulatsioon kinnitab üheselt arusaama, et sisuliselt taotleb süüdistatav ja tema kaitsja süüdistatava U.T olukorra raskendamist, mitte aga kergendamist.

  1. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, peab kolleegium Mikk Tikerpuule ja U.T-le mõistetud karistusi ja selle individualiseerimise aluseid ja viisi täielikult seaduslikuks ning põhjendatuks. Apellatsioonides puuduvad igasugused veenvad argumendid, mis võimaldaks jõuda kolleegiumil vastupidisele järeldusele ning revideerida mõistetud karistusmäära väiksemaks või muuta valitud karistuse individualiseerimisviisi. Ka ei anna eri- ega üldpreventiivsed karistuse mõistmise eesmärgid alust maakohtu otsuse muutmiseks.
  2. Kannatanu esindaja vandeadvokaat Indrek Sirk esitas ringkonnakohtule taotluse hüvitada kannatanule seoses apellatsioonimenetlusega tekkinud kulu kokku summas 240 eurot. Taotluse kohaselt kulutas esindaja apellatsioonide analüüsiks, selgitamiseke kannatanule ja apellatsioonivastuse koostamiseks kokku 2 tundi. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka ka valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. Kolleegiumi hinnangul on esindaja tehtud toimingud kannatanu esindamiseks vajalikud ja nendeks kulunud aeg põhjendatud. Samuti on taotletud summa mõistliku suurusega. Seega tuleb välja mõista kannatanu MK kasuks apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulu summas 240 eurot, st Mikk Tikerpuult ja U.T-lt kummaltki 120 eurot.
  3. Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselgelt põhjendamatud ja perspektiivitud ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.