lg 1 ja U.T süüdistuses
mai 2017 aasta otsus lühimenetluses Süüdistatavad Süüdistatav Mikk Tikerpuu - elukoht XXX, isikukood 38907300218, EV kodanik, XXX, emakeel eesti keel, töökoht O OÜ, kriminaalkorras karistatud 11.07.2013 Harju Maakohtu poolt
alusel vangistusega 1 kuu 28 päeva tingimisi
Kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. Süüdistatav U.T - elukoht XXX, isikukood XXX, EV kodanik, XXX, emakeel eesti keel, töökoht J, kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 01.04.2016 PPA Põhja prefektuuri poolt LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 200 eurot ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks kuni 26.06.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o sõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise, millega ettevaatamatusest põhjustati inimese surm. 1.1 U.T süüdistatakse selles, et tema, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis 14.05.2016 kella 18.30-18.34 paiku Lääne maakonnas Ridala vallas Kiltsi külas asuval Kiltsi lennuvälja esimesel rajal isiklikku sõiduautot Audi S8 registreerimisnumbriga XXXXXX, millisega kiirendas lubatud suurimat sõidukiirust ületades kiirusega suurusjärgus 190 km/h kõrvuti sõiduautoga Audi S8 registreerimisnumbriga XXXXXX, millist juhtis Mikk Tikerpuu, millise tegevuse tagajärjel kaotasid mõlemad sõidukid suure kiiruse tõttu juhitavuse, põrkusid külgpuutesse ning Mikk Tikerpuu poolt juhitav sõiduauto Audi S8 paiskus paremale teeserva, kus sõitis otsa pealtvaataja AK-le, kes suri saadud tervisekahjustuste tõttu sündmuskohal. Oma tegevusega rikkus U.T Liiklusseaduse § 14 lg 2, § 16 lg 1, § 33 lg 1, § 50 lg 1 § 90 lg 1 p 1 nõudeid. Sellise tegevusega pani U.T toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o sõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise, millega ettevaatamatusest põhjustati inimese surm. MAAKOHTU OTSUS: 2. Pärnu Maakohus tunnistas Mikk Tikerpuu süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 8 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 11.07.2013.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 1 kuu 28 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta, 9 kuud 28 päeva vangistust. Vangistuse kandmise alguseks loeti Mikk Tikerpuu poolt vangistuse kandmisele asumine peale kohtuotsuse jõustumist. Mikk Tikerpuu suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada peale jõustunud kohtuotsuse järgi vangistuse kandmisele asumist. 2 2.1 U.T tunnistati süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 8 kuud vangistust.
lg 2 alusel määrati, et mõistetud vangistusest tuleb U.T koheselt ära kanda 3 kuud vangistust ning vangistuse kandmise alguseks lugeda U.T poolt vangistuse kandmisele asumine peale kohtuotsuse jõustumist.
lg 1 alusel jäeti mõistetud vangistusest 1 aasta 5 kuud U.T suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrati, et vangistust 1 aasta 5 kuud ei pöörata täitmisele kui U.T 3 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev s.o 24.05.
lgt 2 kohaldades palub apellant kohaldada samuti
3.2 Apellandid U.T ja tema kaitsja Kristjan Nõges taotlevad tühistada Pärnu Maakohtu 24. mai 2017. a kohtuotsus U.T süüdimõistmises
lg 1 järgi osas, millega U.T-le mõistetud vangistusest tuleb U.T koheselt ära kanda 3 kuud vangistust, ning teha uus otsus, millega jätta mõistetud vangistus U.T suhtes koos katseajaga täielikult tingimisi kohaldamata. Alternatiivselt tühistada Pärnu Maakohtu 24. mai 2017. a kohtuotsus U.T süüdimõistmises
lg 1 järgi osas, millega U.T karistati vangistusega 2 aastat 6 kuud, ning teha uus otsus, millega vähendada U.T-le mõistetud vangistust niivõrd, et oleks võimalik see asendada üldkasuliku tööga, ning asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga. 4. Apellant Alar Salu asub seisukohale, et Mikk Tikerpuu süü suurust hinnates on kohus sedastanud, et teoga põhjustatud tagajärg on
lg 1 sätestatutest raskeim, millise grammatilise tõlgenduse üle apellant ei vaidle. Eelnimetatud koosseisuga kaitstav õigushüve on inimese elu ja tervis mõlemad ning apellandi hinnangul ei saa õigushüve rikkumise suurust käesoleval juhul hinnata sedavõrd, mis omakorda lubab selle hindamise tulemusega määrata süü suurus. Siinkohal tuleb tõdeda kahjuks, et ka raske tervisekahjustus iseenesest võib olla oma iseloomult samaväärne surma tagajärjega. Samuti ei saa eelkirjeldatud asjaolu olla raskendav asjaolu. Maakohus on leidnud, et karistuse mõistmisel omab tähtsust ka karistuse üldpreventiivne eesmärk, sest liiklusreeglite tuleb tagada kõigi liiklejate turvalisus. Apellandi hinnangul on sellise kohtu käsitlusega üldpreventiivne eesmärk täidetud kooskõlastamata kiirendusvõistluste puhul, mitte tavaliikluse puhul. Apellandi hinnangul tuleb ka Mikk Tikerpuu osas arvestada karistuse eripreventiivset eesmärki. Arvestades asjaolu, et Mikk Tikerpuu pani kuriteo toime katseajal, saab kohaldada tema suhtes
Kaitsjale teadaolevalt on Mikk Tikerpuu oma sellekohased nõusolekud kohtule edastanud. Süüdistatavale ei ole arusaadav ega üheselt ja selgelt jälgitav, mil moel on kohus arvestanud süü suurust karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, karistuse eri- ja üldpreventiivset eesmärki. Eelkõige pole asjas kohus tuvastanud raskendavaid asjaolusid, kuid 3 vähemalt Mikk Tikerpuu osas on kohus tuvastanud kergendavate asjaoludena süü tunnistamise ja kahetsuse ning kannatanule kahju hüvitamise. Õigusmõistmisel lähtutakse üldreeglina karistuse mõistmisel printsiibist, kus sanktsioonimäära keskmisest lahutatakse/liidetakse kergendavad/raskendavad asjaolud. Käesolevas asjas pole kohus raskendavaid asjaolusid tuvastanud, on tuvastanud mitmed kergendavad asjaolud, kuid ikkagi on rakendanud sanktsiooni keskmist määra. Apellant on seisukohal, et eelkirjeldatud situatsioonis tuleb kohaldada karistust alla sanktsiooni keskmise määra ning tulenevalt mitmest kergendavast asjaolust, siis oluliselt alla keskmise määra. 5. Apellant ei vaidlusta U.T süüdimõistmist, kuid leiavad, et mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ega U.T isikule. Käesoleva juhtumi asjaolusid igakülgselt arvestades on põhjendatud U.T-le mõistetud vangistuse täielikult täitmisele pööramata jätmine
Alternatiivselt leiab Apellant, et U.T tuleks karistada määras, millist on võimalik ja milline tuleks asendada üldkasuliku tööga
5.1 Maakohus on jätnud U.T süü suuruse tuvastamisel ja U.T karistamisel arvestamata kannatanu rolli süüteo tagajärje saabumises. Kannatanu käitumist tuleks arvesse võtta ka juhul, kui kohus peaks ühel või teisel põhjusel leidma, et tegemist polnud siiski ka eneseohustamisega, vaid üksnes ettevaatamatusega. Riigikohus kriminaalasjas nr 3-1-1-87-15, p 14 on leidnud, et kuigi kannatanu ettevaatamatu käitumine ei pruugi vabastada liiklusnõudeid rikkunud isikut vastutusest, on ikkagi põhjendatud, et seesama ettevaatamatu käitumine võetakse ikkagi arvesse süüdistatavale karistuse mõistmisel ja sellest vabastamisel. 5.2 Maakohus on jätnud U.T süü suuruse tuvastamisel ja U.T karistamisel arvestamata, et U.T ja Mikk Tikerpuu ei olnud pealtvaatajate olemasolust teadlikud. Samuti on jätnud maakohus U.T süü suuruse tuvastamisel ja U.T karistamisel arvestamata süüteo toimepanemise asukoha eripära. 5.3 Maakohus on kaalunud U.T isikust tulenevaid karistamise eripreventiivseid vajadusi valikuliselt. U.T on avaldanud kahetsust ka selles osas, et tegi CO-le ettepaneku võtta süü enda peale. Seda nii kohtueelses menetluses kui ka enda viimases sõnas. Apellandi hinnangul ei tohiks U.T täiendavalt karistada oma käitumise parandamise eest. Samuti pole õige väita, just kui suhtuks U.T temalt juhtimisõiguse äravõtmisesse ükskõikselt.
puudutavas kohtupraktikas on leitud ka käesolevast juhtumist raskemate asjaolude puhul, et karistusest tingimisi vabastamine täidab karistuse eesmärke piisavalt. Apellandi hinnangul on U.T süü väiksem kui viidatud kohtulahendite alusel süüdi mõistetud isikutel, sest U.T ei olnud joobes, süütegu pandi toime tavaliikluseks suletud territooriumil ning süüteo tagajärje saabumisel etendas olulist rolli ka kanntanu enda käitumine. Seetõttu leiab Apellant, et U.T karistamise eesmärgid on saavutatavad ka U.T vangistusest tingimisi vabastamisega. 5.4 U.T karistamise eesmärgid on saavutatavad ka vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga. U.T on varem kriminaalkorras karistamata isik, keda on ka väärteokorras karistatud ainult ühel korral. Seetõttu pole Apellandi hinnangul liiga hilja proovida U.T ühiskonnast isoleerimise vältimist, mille jaoks ongi vangistuse asendamine üldkasuliku tööga kui ultima ratio abinõu ette nähtud. Selline asenduskaristus ei mõjuks ka U.T lähedastele niivõrd rusuvalt kui reaalne vanglakaristus. Apellant palub arvestada, et U.T on kaheaastase väikelapse isa ning lapse ema jaoks on lapse 4 iseseisev ülalpidamine raskendatud. Üldkasuliku töö kõrvalt on U.T vähemasti võimalik neid abistada igapäevatoimetustes ning teenida mingilgi määral perele sissetulekut. KANNATANU ESINDAJA SEISUKOHT JA VASTUVÄITED KrMS § 322 lg 3 ALUSEL:
sätestatuga ning ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis annaks aluse otsuse tühistamiseks ning Mikk Tikerpuule ja U.T-le uue karistuse mõistmiseks. 8.1 Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonides toodud argumendid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega Mikk Tikerpuule ja U.T-le lühemaajalise vangistuse mõistmiseks.
lg 1 sanktsioon näeb kuni viieaastase vangistuse, seega sanktsiooni keskmine määr on 2 aastat 6 kuud vangistust. Maakohus on Mikk Tikerpuud ja U.T karistanud 2 aastase 6 kuulise vangistusega, mida on vähendatud 1/3 võrra. Käesoleval juhul ei ole maakohus karistusmäära valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud karistusmäära valiku aluseks olevaid asjaolusid. Nii on maakohus arvestanud karistust kergendavaid asjaolusid ja raskendavate asjaolude puudumist, süüdlase iseloomustavaid andmeid, samuti üld- kui ka eripreventiivseid eesmärke (kd 3 lk 28-28 pöördel). Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud
loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud. 8.2 Kolleegiumil tuleb märkida, et isiku süü suurus sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest. Nõustuda ei saa apellantidega, et Mikk Tikerpuule ja U.T-le mõistetud karistus ületaks nende süü suurust. Kolleegium asub seisukohale, et süü suuruse arvestamisel tuleb arvestada ka objektiivseid asjaolusid, s.o tegu ja tagajärge ning subjektiivseid asjaolusid, s.o motiivi ja eesmärki. Maakohus on õigustatult arvestanud süü suuruse vaagimisel tahtluse liiki, kuivõrd süü suurus sõltub ka sellest millise tahtluse liigiga on tegu toime pandud. Kolleegium ei tuvastanud asjaolusid, mis oleks seotud isikuga või süüteo toimepanemisega ja mida kolleegium saaks lugeda süüd oluliselt vähendavaks asjaoluks. Ka juhib kolleegium tähelepanu sellele, et õiguslikke piire arvestav konkreetse karistusmäära valik on kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-79-03, p 11). Seejuures ei ole kohus karistuse mõistmisel seotud prokuröri ega kaitsja seisukohtadega, vaid kohus lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Kohtumenetluse poolte karistustaotlustega on kohus seotud vaid üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut ning ka üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 9.1 Kaitsja Alar Salu apellatsioonis toodule vabastada Mikk Tikerpuu tingimisi mõistetud liitkaristuse kandmiselt
lg 4 kohaselt allutamisega elektroonilisele valvele
lg 2 p 9 sätestatud korras, märgib kohtukolleegium järgmist.
lg 4 sätestab üheselt, et kui isik paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt
Kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele
lg 2 p 9 sätestatud korras.
lg 2 p 9 sätestab üheselt, et süüdlane on käitumiskontrolli ajal kohustatud alluma elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Käesolevas asjas on süüdistatav Mikk Tikerpuu sisuliselt andnud nõusoleku rakendada elektroonilist valvet, märkides, et kinnitab valmisolekut alluda elektroonsele valvele (kd 3 lk 18). Seega on olemas nimetatud sätte kohaldamise formaalsed eeldused. 9.2 Kolleegium peab vajalikus märkida, et karistusseadustiku muutmise eelnõu seletuskirjas on seadusandja üheselt selgitanud, et uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele
lg 2 p 9 sätestatud korras võib kõne alla tulla siis, kui isiku reaalselt vangi saatmine ei ole otstarbekas – nt kui tegemist on sisult eriliigiliste kuritegudega või kui kuritegude toimepanemisest on kaua aega möödas jms. Käesoleval juhul puudub kolleegiumil igasugune usk, et Mikk Tikerpuu suudaks vabaduses viibides hoiduda uute (sh uute liiklussüütegude) süütegude toimepanemisest. Mikk Tikerpuu käitumine näitab üheselt, et süüdistatav ei ole aru saanud temale varasemalt mõistetud karistuste tähendusest ning konkreetsel juhul ka ohtlikkusest, mida endas kätkeb sõiduauto juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt ning seisundis (taas alkoholijoobes), milles ei tohi autot juhtida. Kuigi Mikk Tikerpuu pani toime uue kuriteo katseaja lõpus, ei saa jätta tähelepanuta, et Mikk Tikerpuud iseloomustab asjaolu, et olles mõistetud varasemalt süüdi
järgi ning vabastatud täielikult mõistetud karistuse kandmiselt, pani Mikk Tikerpuu toime uue liiklussüüteo, millega seekord põhjustati juba raske tagajärg. Sellises käitumises väljendub kolleegiumi hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale. Süüdistatav Mikk Tikerpuu ei suuda isegi mõistetud karistuse võimaliku täitmisele pööramise teadmise juures käituda õiguskuulekalt ega pidada lugu ühiskonnas omaksvõetud põhiväärtustest. Eelnev karistus ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. 7 9.3 Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-2-98 märkinud üheselt, et süüdlase isik ja tema käitumine pärast kuriteo toimepanemist (nt vanus, puhtsüdamlik kahetsus, varasem karistamatus, varalise kahju vabatahtlik hüvitamine jne) iseenesest ei anna veel alust isiku tingimisi karistusest vabastamiseks, kui kuriteo asjaoludest tulenevalt on tegemist raske tagajärje põhjustamisega. Sellised andmed ei ole märkimisväärsed erisused, mis tingivad karistusest vabastamise. Lisaks tuleb silmas pidada, et karistuse individualiseerimisel tuleb samaaegselt arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine saab toimuda siiski vaid tingimusel, et selline vabastamine on põhjendatav samaaegselt nii kuriteo toimepanemise asjaolusid kui ka süüdlase isikut iseloomustavatest erandlikest asjaoludest lähtuvalt. Kolleegium märgib, et kõnealuses asjas puuduvad erisused, mis teeks karistuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks. Kokkuvõtvalt leiab kolleegium, et kuna eelnev põhikaristuse võimalikest individualiseerimise viisidest ei ole mõjutanud süüdistatavat edaspidi käituma õiguskuulekalt, on maakohus õigustatult leidnud, et Mikk Tikerpuule tuleb mõista reaalne vangistus.
Seejuures
lg 4 sätestab samas, et sarnases olukorras mõistetakse isikule küll liitkaristus, kuid kohus võib uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist või vabastamist koos käitumiskontrolliga ning vangistuse täitmise pööramise korral võib
Selline regulatsioon kinnitab üheselt arusaama, et sisuliselt taotleb süüdistatav ja tema kaitsja süüdistatava U.T olukorra raskendamist, mitte aga kergendamist.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.