Obsah (8)

§ 422§ 424§ 73§ 65§ 2§ 3§ 32§ 56

KOHT U O T SU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. mai 2017. a Haapsalu kohtumaja Kohtuistungi toimumise aeg 8. mai 2017. a Kriminaalas ja number 1-17-3572 (162

§ 422

lg 1 ja P.U süüdistus

§ 422

lg 1 järgi lühimenetluses Prokurör Marelle Ulla MIKK TIKERPUU - elukoht *, telefon *, isikukood 38907300218, * kodanik, *haridus, emakeel * keel, töökoht *, kriminaalkorr as karistatud 11.07.2013 Harju Maakohtu poolt

§ 424

alusel vangistusega 1 kuu 28 päeva tingimisi

§ 73alusel 3 aastase katseajaga, väärteokorras *.

Kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. P.U - elukoht *, telefon *, isikukood XXX, * kodanik, *haridus, emakeel * keel, töökoht *, kriminaalkorras karistamata, väärteokorras *. Kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. Süüdistatavad Kaitsjad Mikk Tikerpuu kaitsja Alar Salu, P.U kaitsja advokaat Kristjan Nõges Advokaat Indrek Sirk Kannatanu esindaja RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista Mikk Tikerpuu

§ 422lg 1 järgi ja karistada vangistusega 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada Mikk Tikerpuu’le mõistetud karistust 1/3 s.o 10 kuu vangistuse võrra ning karistuseks lugeda vangistus 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud. 1 3.

§ 65

lg 2 alusel, suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud 1 aasta 8 kuulist vangis tust Harju Maakohtu 11.07.2013.a kohtuotsusega mõistetud ärakandmata 1 kuu 28 päeva vangistuse võrra, mõista Mikk Tikerpuu’le liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

1. Lugeda 1 aasta 9 kuu 28 päeva vangistuse kandmise alguseks Mikk Tikerpuu poolt vangistuse kandmisele asumine peale kohtuotsuse jõustumist.
2. Tühistada Mikk Tikerpuu suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld peale jõustunud kohtuotsuse järgi vangistuse kandmisele asumist.
3. Süüdi mõista P.U

§ 422lg 1 järgi ja karistada vangistusega 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud. 7. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada P.U’ile mõistetud karistust 1/3 s.o 10 kuu vangistuse võrra ning karistuseks lugeda vangistus 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud. 8.

§ 73

lg 2 alusel määrata, et mõistetud vangistusest tuleb P.U koheselt ära kanda 3 (kolm) kuud vangistust. 9. 3-kuulise vangistuse kandmise alguseks lugeda P.U poolt vangistuse kandmisele asumine peale kohtuotsuse jõustumist. 10.

§ 73

lg 1 alusel jätta mõistetud vangistusest 1 aasta 5 kuud P.U suhtes tingimuslik ult kohaldamata ning määrata, et vangistust 1 aasta 5 kuud ei pöörata täitmisele kui P.U 3 (kolme) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

1. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev s.o 24.05.
3. Tühistada P.U suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld peale jõustunud kohtuotsuse järgi kohesele ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmisele asumist.
4. Välja mõista Mikk Tikerpuu’lt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulud /tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, a/a nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is, a/a nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
5. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-17-3572, menetluskulu, M.Tikerpuu/: - sundraha 705 (seitsesada viis) eurot; - ekspertiisitasud 442 (nelisada nelikümmend kaks) eurot; - sõiduki teisaldamiskulu 62 (kuuskümmend kaks) eurot 64 senti. Nõuded loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse lahend täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile. Lisandub täituritasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse. 14.Välja mõista P.U ’ilt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulud /tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, a/a nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is, a/a nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
6. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-17-3572, menetluskulu, P.U/: - sundraha 705 (seitsesada viis) eurot; - ekspertiisitasud 365 (kolmsada kuuskümmend viis) eurot; - sõiduki teisaldamiskulu 62 (kuuskümmend kaks) eurot 64 senti. Ajatada välja mõistetud kriminaalmenetluse kulu tasumise tähtaeg 6 kuu peale - määrata menetluskulud kogusummas 1132,64 eurot tasumisele osade kaupa 6 kuu jooksul alljärgnevalt esimene osamakse summas 188,64 eurot tasuda kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu 5.kuupäevaks, järgnevad 5 osamakset summas 188,80 eurot järgnevate kuude 5.kuupäevaks. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. 2
7. Välja mõista kannatanul tekkinud õigusabi tasu ja kulud kulud 2538 (kaks tuhat viissada kolmkümmend kaheksa) eurot M K /arve */ kasuks - Mikk Tikerpuu`lt ja P.U-lt kummaltki 1269 (üks tuhat kakssada kuuskümmend üheksa) eurot. 16.Võtta vastu kannatanu M K avaldus Mikk Tikerpuu ja P.U vastu esitatud tsiviilha gist loobumise kohta nõudes A K matusekulude hüvitamiseks summas 1775,50 eurot ja lõpetada tsiviilhagi menetlus. 17.Asitõendid – 4 CD plaati, milledel telefonide salvestused, jätta kriminaalasja materjalide juurde. 18.Asitõend – sõiduauto Audi S8 reg.nr * * (omanik P.U), mis asub Haapsalu PJ asitõendite hoiuplatsil * Haapsalu ja süütevõti koos puldiga, mis asub Haapsalu PJ asitõendite hoiuruumis, anda peale kohtuotsuse jõustumist üle P.U-le. 15.Asitõendid – jalats ja pakendites 1-4 olevad DNA-proovid, mis asuvad Haapsalu PJ asitõendite hoiuruumis, hävitada peale kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Süüdistatavate l, kannatanul on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioo n. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Prokuratuuril KrMS § 318 lg 3 p 2 alusel apellatsiooniõigus puudub. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. KOHTU SEISUKOHT

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 3

lg 1 kohaselt on süütegu Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. Süüdistused Mikk Tikerpuu`d süüdistatakse selles, et tema, omamata vastava kategooria mootorsõiduk i juhtimisõigust ja isikuna, kelle veres oli Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisiaktist nr 66I nähtuvalt etanooli 0,42 mg/g+- 0,05 mg/g, juhtis 14.05.2016 kella 18.30-18.34 paiku Lääne maakonnas Ridala vallas Kiltsi külas asuval Kiltsi lennuvälja esimesel rajal OÜ-le Mogo kuuluvat ja tema kasutuses olevat sõiduautot Audi S8 registreerimisnumbriga * *, millisega kiirendas lubatud suurimat sõidukiirust ületades kiirusega suurusjärgus 190 km/h kõrvuti sõiduautoga Audi S8 registreerimisnumbriga * * AXP, millist juhtis P.U , millise tegevuse tagajärjel kaotasid mõlemad sõidukid suure kiiruse tõttu juhitavuse, põrkusid külgpuutesse ning Mikk Tikerpuu poolt juhitav sõiduauto Audi S8 paiskus paremale teeserva, kus sõitis otsa pealtvaataja A K.le, kes suri saadud tervisekahjustuste tõttu sündmuskohal. Oma tegevusega rikkus Mikk Tikerpuu Liiklussead use § 14 lg 2 nõudeid, mille kohaselt iga liikleja peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu ja kahju tekitamist, § 16 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkond a, § 33 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist, § 50 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi ületada LS § 15 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust, § 69 lg 1 ,3 nõudeid, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida alkoholi piirmäära ületades, § 90 lg 1 p 1nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellise tegevusega pani P.U toime

§ 422lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o.

sõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise, millega ettevaatamatusest põhjustati inimese surm. 3 P.U süüdistatakse selles, et tema, omamata vastava kategooria mootorsõiduk i juhtimisõigust, juhtis 14.05.2016 kella 18.30-18.34 paiku Lääne maakonnas Ridala vallas Kiltsi külas asuval Kiltsi lennuvälja esimesel rajal isiklikku sõiduautot Audi S8 registreerimisnumbriga * *, millisega kiirendas lubatud suurimat sõidukiirust ületades kiirusega suurusjärgus 190 km/h kõrvuti sõiduautoga Audi S8 registreerimisnumbriga * *, millist juhtis Mikk Tikerpuu, millise tegevuse tagajärjel kaotasid mõlemad sõidukid suure kiiruse tõttu juhitavuse, põrkusid külgpuutesse ning Mikk Tikerpuu poolt juhitav sõiduauto Audi S8 paiskus paremale teeserva, kus sõitis otsa pealtvaataja A K.le, kes suri saadud tervisekahjustuste tõttu sündmuskohal. Oma tegevusega rikkus P.U Liiklusseaduse § 14 lg 2 nõudeid, mille kohaselt iga liikleja peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu ja kahju tekitamist, § 16 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda, § 33 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist, § 50 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi ületada LS § 15 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust, ja § 90 lg 1 p 1 nõudeid, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellise tegevusega pani P.U toime

§ 422lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o.

sõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise, millega ettevaatamatusest põhjustati inimese surm. Kohtus uuritud tõendid ja kohtu seisukoht. Mõlemad süüdistavad tunnistasid end kuriteo toimepanemises kohtus süüdi. Süüdistatav Mikk Tikerpuu on rääkinud /tl 124-128 I kd/, et oli 14.05 2016 Audi A8 klubi ürituse raames Haapsalus Kiltsi lennuväljal. Kinnitas, et hankis S J.lt telefoni teel loa üritusega seoses Kiltsi lennuväljale sisenemiseks. Ssisenesid lennuväljale 14.05.2016 kella 16 - paiku. Sõitis kohe esimesele rajale, parkisid autod angaaride juurde, sõid ja ajasid juttu. Osa inimesi lahkus vahepeal. Tunnistaja S.J on rääkinud /tl 138-141 I kd/, et töötab Kaitseliidu Lääne malevas tagalajuhatajana ja tema tööülesannete hulka kuulub ka Kiltsi lennuvälja broneerimine. Temaga suhtles telefoni teel Mikk Tikerpuu ja tema avalduse alusel tegi 14.maiks 2016 Audi S8 ja A8 klubile broneeringu esimese ruleerimisraja kasutamiseks. Üritus oli fikseeritud läbisõiduna, sest lennuväljal pidi toimuma autode kogunemine, õhtusöök või grillimine, seejärel pidi klubi lennuväljalt lahkuma. M.Tikerpuu helistas talle ka 14.05.2016 kell 16.33, kui nende autod olid hakanud lennuväljale sisenema. Sõnagi ei rääkinud M.Tikerpuu talle, et lennuväljal võiks toimuda kiirendusvõistlus. Pealegi on esimese raja seisukord tunduvalt halvem kui põhiraja seisukord. Liiklusõnnetusest sai teada kui talle kell 19.30 paiku helistati. P.U on rääkinud /tl 79-84 II kd/, et sõitsid Haapsalus lennuväljale ja seal paremal asuvale rajale. Raja seisukord oli rahuldav, ühes kohas olid rajal paremal pool risti rajaga rehvid, rehvirea pikkus oli natuke üle poole raja. Peale seda olid vasakul pool rada üksikud rehvid. Angaaride juures oli toitlustamise telk, autod parkisid sinna platsi äärde. Tunnistajad M.T /tl 83-85, 215-219 I kd/, A.P /tl 132-137 I kd/, M.J /tl 142-148 I kd/, K.P /tl 159163 I kd/, K.P /tl 199-203 I kd/, T.P /tl 209-210 I kd/, M.I, J.K /tl 285-287 I kd/, I.K /tl 298-300 I kd/, S.R /tl 319-323 I kd/, J.T /tl 337-340 I kd/, - on rääkinud, et 14.05.2016 oli Kiltsi lennuväljal Audi A8 ja S8 klubi kokkutulek, kohale jõudsid kella 17 - ajal, sõitsid paremale lennurajale. Mingit kiirendusvõistlust kavas ei olnud. Kohapeal söödi ja joodi. Lennurajal olid paremal pool risti rajaga kasutatud rehvid, umbes poole raja laiuselt. See rehvirida oli umbes 100 m enne seda platsi kus toitlustustelk oli. Tunnistaja N.K /tl 189-193 I kd/ rääkis, et sõitis 14.05.2016 Kiltsi lennuväljale koos Miku vanematega, et aidata neil toitlustust korraldada. Sõitsid mööda rada angaaride juurde. Rada oli hooldamata, rajal oli igasugust sodi, vanad autokummid, mullahunnikud. Mingil ajal saabusid kolonnis sõiduautod Audi S8 ja A

1. 4 Tunnistaja K.P on rääkinud, et rada, mida mööda sõitsid, ei olnud korras, oli auklik, seal olid rehvid. Seal ei oleks saanud korraldada autode kiirendamisi. M.I on kirjeldanud, et rada oli ikka kehv, auklik. J.K on kirjeldanud, et see rada oli halvas seisukorras – ebatasane, isegi auklik, juba vaikse hoo pealt auto rappus. Tunnistaja J.T sõnade kohaselt lennuväljal rada, mida mööda sõitsid, oli väga kehvavõitu, auto kogu aeg hüppas. Eelkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud, et 14.05.2016 toimus Kiltsi lennuväljal Audi A8 ja S8 kokkutulek, lennuväljale sise ne miseks oli luba olemas. Lennuväljal toimus toitlustamine , mingit kiirendusvõistlust planeeritud ei olnud. Rada, mida oli lubatud kasutada, ei olnud väga heas seisukorras ja rajal asetsesid risti rajaga umbes poole raja ulatuses rehvid. M.Tikerpuu on rääkinud, et tema autot lennuväljale ei juhtinud, tal pole juhiluba, pole kunagi olnud. Tunnistaja A.S on avaldanud /tl 234-236 I kd/, et 14.05.2016 oli Audi reg.nr * * omanikuks OÜ Mogo. Auto oli registreeritud OÜ * nimele. Teadis, et 14.05.2016 toimub Kiltsi lennuväljal üritus ja et Mikk sõidab sinna selle Audiga. Tl 113 I kd näitab, et sõiduauto Audi S8 reg.nr * * kuulub Mogo OÜ-le. Tunnistaja M.I on rääkinud /tl 244-248 I kd/, et tema oli 14.05.2016 Miku auto juht kui Tallinnast sõitma hakati. Tl 114 I kd olev õiend näitab, et Mikk Tikerpuul puudub kehtiv mootorsõiduki juhtimisõigust tõendav dokument. Seega on tõendamist leidnud, et M.Tikerpuu k asutuses oli 14.05.2016 OÜ-le Mogo kuuluv Audi reg.nr * *. Samuti asjaolu, et M.Tikerpuul puudus mootorsõiduki juhtimise õigus. Tl 64-65 II kd on P.U poolt prokuratuurile 17.01.2017 esitatud avaldus, et 14.05.2016 ei juhtinud tema sõiduautot Audi S8 (* *) C O, vaid tema ise. Tl 112 I kd näitab, et sõiduauto Audi S8 reg.nr * * kuulub P.U-le. P.U on rääkinud et kohe kui peale õnnetust autost välja tulid, küsis C.O. lt, kas tal on autoga seoses varasemaid karistusi ja kas ta on nõus tema asemel süü enda peale võtma. Chris oli nõus süü enda peale võtma, ise ei tahtnud süüd enda peale võtta, kuna just oli juhiluba ära võetud, ei tahtnud saada raskemat karistust. Tunnistaja C O on rääkinud /tl 67 - 69 II kd/, et õnnetuse toimumise ajal istus tema P.U auto kõrvalistmel, autot juhtis P.U. Peale õnnetust palus P.U, et ta ütleks, et juhtis autot ja oli nõus, Arvo lubas kõik trahvid kinni maksta. Peale õnnetust läksid teise auto juurde, mis oli rajalt välja võssa sõitnud. M.Tikerpuu oli autos juhiistmel teadvusetu. Kui politsei saabus, ütles, et tema juhtis autot. Tunnistaja K.J, politseiametnik, on rääkinud /tl 306-308 I kd/, et C O tunnistas talle kohapeal, et oli teise auto roolis. Tunnistaja R.M on rääkinud /tl 182-185 I kd/, et osales koos oma elukaaslase P.U ja lapsega 14.05.2016 Audi klubi kokkutulekul, kus jõudsid ka Haapsalu lennuväljale. Arvo autot juhtis Haapsallu C O. Kui peale õnnetust Arvo autoni jõudis, seisid C ja Arvo juba väljas, Arvo ütles talle, et autot juhtis C. P.U sõnade kohaselt tal 14.05.2106 juhtimisõigus puudus, kuid juhtis Kiltsi lennuväljal oma autot Audi S8 reg.nr * *, C.O oli õnnetuse toimimise hetkel kõrvalistmel. Tl 72-73 II kd on Põhja prefektuuri 01.04.2016 väärteootsus, mis näitab, et P.U-lt oli lisakaristusena juhtimisõigus ära võetud 2 kuuks. Karistusregistri teatise /tl 71 I kd/ kohaselt otsus jõustus 27.04.2016, seega P.U oli karistusena juhtimisõigus ära võetud 27.04.-26.06.
2. Tunnistaja T P on äratundmiseks esitamisel /tl 211-213 I kd/ näidanud P.U fotole ja selgita nud, et see on isik, kes platsil istus Audi S8 juhiistmele ja sõitis kiirendama, peale avariid lahkus see mees raja vasakus ääres olevast autost ja ütles, et miks ta mulle külje pealt sisse keeras. Tunnistaja näitas C.O fotole ja selgitas, et C.O oli sellel üritusel ja tema vist kandis prille. Tundus, et C.O ja P.U olid omavahel tuttavad. 5 Tunnistaja K.S on äratundmiseks esitamisel /tl 241 - 243 I kd/ näidanud P.U fotole ja selgita nud, et tema arvates on see isik, kelle kohta väideti, et ta juhtis avarii ajal teist autot, sama mees hoidis kinni ribidest, soovitas tal kiirabisse minna. Tunnistajad M.J, M.I /tl 149-153, tl 250-255 I kd/, on äratundmiseks esitamisel näidanud C.O ja P.U fotodele ja kinnitanud, et 14.05.2016 viibisid nad Kiltsi lennuväljal. Tunnistajad M.T, I.K, S.R, J.T on nimetanud äratundmiseks esitamisel /tl 220-223, 302-305, 324-326, 341-343 I kd/, et fotol olev isik (P.U), nime ei tea, viibis lennuväljal üritusel. S.R on lisanud, et see oli üks neist kahest Tartu poisist. Tunnistaja K.P äratundmiseks esitamisel /t l204 - 208 I kd/ ei ole avaldanud infot, mis omaks käesolevas asjas tähtsust. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõendid kinnitavad kokkulangevalt, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas juhtis P.U-le mootorsõidukit Audi S8 reg.nr * * juhtimisõiguseta P.U. Süüdistatav M.Tikerpuu on kirjeldanud, et siis toimuski see kiirendus, ei mäleta, kuidas see alguse sai, ei tea, kust see mõte tuli, eks huvi seisnes selles, et kumb auto on kiirem. Ju siis sõitis ise sinna raja algusesse stardijoonele oma autoga Audi S8 * *. Oli autos üksinda. P.U autos oli kaks inimest, see auto sõitis tema auto kõrvale. Kui vaadata raja algusest raja lõppu, siis tema auto oli paremal pool ja teine vaasakul pool. Stardini jäänud aega loeti sõrmede peal, eeldab, et teises autos kõrvalistmel olnud isik loetles seda. Autoga starti sõites vaatas raja üle, tema rajapool olid risti rajaga rehvid, ei mäleta, et rohkem takistusi oleks olnud. Rehve rajalt ei eemaldanud, arvas, et enne rehvideni jõudmist on katse läbi. Süüdistatav P.U sõnade kohaselt oli p latsil tavaline jutuajamine Audi S8 käigukastid est. Mingisugust autodega kiirendamise juttu ei olnud ja lihtsalt istus autosse, sõitis platsilt raja algusesse, ei tea, mis põhjusel. Alles siis kui jõudis raja algusesse ja auto ümber pööras, nägi, et tema auto kõrvale sõitis M.Tikerpuu auto, kes keeras samuti oma auto platsi suunas. Tema auto oli vasakpoolne ja Miku oma parempoolne. Nägi, kuidas Mikul oli käsi üles tõstetud, loendas sõrmede peal kolmeni, see sõrmede tõstmine tähendas, et kolmanda sõrme tõstmisel on autodel start. Selleks hetkeks oli selge, et Mikk tahab autodega kiirendada. S.R on rääkinud, et platsil läks jutt Audi S8 käigukastide peale, et kumb, kas manuaal- või automaatkast on äkilisem. Kõik teevad automaatkäigukasti maha, et see on nii uimane. Siis mindigi kahe Audi S8 proovima. Automaatkäigukastiga Audi S8 sõitis Mikk, manuaalkäigukastiga auto rooli istus Tartust pärit poiss (nime ei tea), neid oli kaks, kumb roolis oli, ei mäleta, aga vist mõlemad istusid autosse. Sõitis nende kahe auto ees lennuraja algusesse, et filmida. Keeras auto ringi ja ka need kaks Audit olid ringi pööranud, ühel hetkel hakkasid nad liikuma. Filmida ei saanud, sest ei jõudnud telefoni käima panna. A.P sõnade kohaselt M.Tikerpuul ja ühe talle võõra poisi vahel tekkis vaidlus, kas kiirem on automaatvõi manuaalkäigukastiga auto, kummal on parem kiirendus. Mõlemal olid võimsad autod. A.P teada oli P.U see, kes vaidles Mikuga autode teemal. Ka M.I kuulis, et seltskonnas oli teemaks, et platsil on kaks ühesuguse võimsusega autot – M.Tikerpuu Audi S8 ja P.U Audi S8, Miku autol oli automaatkäigukast ja Arvo autol manuaal. Tekkis mõte proovida, et kumma auto on kiirem. Nägi, kuidas autod platsilt ära sõitsid, suundusid raja algusesse. M.T on rääkinud, et mingil ajal nägi kui Miku auto sõitis platsilt minema, kes roolis oli, ei näinud. Kohe Miku auto järgi sõitis teine samasugune auto, ei näinud, palju seal rahvast oli. Autod suundus id raja algusesse. Raja äärde kogunes rahvas. Talle öeldi, et „panevad joonele“, mille alla mõeldakse, et kumb auto kiiremini liigub, tema läks üle raja teisele poole, kus oli üksi, teisel pool rada oli rohkem rahvast. N.K on rääkis, et mingil hetkel nägi, et platsilt sõidavad ära kaks autot, alustasid sõitu raja alguse suunas. Üks oli Miku auto, kes roolis oli, ei tea, mitu isikut teises autos oli, ei tea. Kuulis, et keegi ütles, et „panevad joonele“, rahvas hakkas raja poole liikuma. 6 Tunnistaja T.P sõnade kohaselt mingil ajal kuulis, et keegi ütles, no lähme teeme selle siis ära, nägi, et kahte Audi S8 istusid juhikohale meesterahvad, oli meestest 10 meetri kaugusel, tema meelest kumbki ei kandnud prille. Mõlemad autod suundusid raja algusesse. R.M sõnade kohaselt enamus aega tegeles lennuväljal lapsega. Mingil hetkel nägi, et osa autosid sõitis raja alguse poole, nende seas oli ka Arvo auto ja osa inimesi jooksis raja äärde. Kohus leiab, et eelkirjeldatud ütlused kinnitavad üheselt, et tekkis vaidlus automaat- ja manuaalkäigukastiga Audi S8 kiirenduse ja võimsuse osas. P.U ja M.Tikerpuu, kellel vastavad autod olid, otsustasid selle praktikas järgi proovida, istusid autodes se ja sõitsid lennuraja, kust nad olid lennuväljale sisenenud, algusesse. Süüdistatav M.Tikerpuu on kirjeldanud, et kui tuli stardimärguanne, hakkasid kaks autot kõrvuti liikuma, eeldab, et kiirendas kuni 150-170 km/h, spidomeetrit ei vaadanud, vaatas teed. Teine auto oli temast 1-2 m tagapool ja enne rehvideni jõudmist pani suunatule sisse, andes märku, et soovib sõita raja vasakule poolele, et rehvidest mööduda. Sai rehvidest mööda, hakkas oma rajapoolele sõitma, võttis vaikselt juba hoogu maha, kui teine auto sõitis temast poole kerega mööda ja selle käigus sõitis teine auto millelegi otsa, paiskus talle juhipoolse külje pealt sisse. Auto hakkas vibama, üritas hoogu maha võtta, oli tükk tegemist auto vaos hoidmisega. Muud ei mäleta, järgmisena mäletab kui oli Tallinnas kiirabihaiglas. Tema auto oli tehniliselt korras. Süüdistatav P.U on rääkinud, et ei tea, miks selle kiirendamise mõttega kaasa läks, kõik toimus nii kiiresti ja valesti. Kui Miku kolmas sõrm tõusis, siis alustas autoga sõitu platsi suunas. Autod sõitsid rajal kõrvuti, spidomeetrit ei vaadanud, kiirused võisid tõusta 170 - 180 km/h. Enne rehvireani jõudmist tõmbas oma auto nii vasakule kui sai, et mõlemad autod pääseksid rajaga risti olevast rehvireast mööda, sõitis heinamaa peale. Miku auto oli tema autost tagapool, Miku auto esiuks oli kohakuti tema auto kõrvalistuja uksega. Tema auto paremat külge käis nagu mingi müks. Siis oli raja vasakus ääres midagi heina sees, millest üle sõitis ja autol läksid kõik turvapadjad lahti. Mis edasi sai, ei mäleta, mäletab, et tema auto oli peatunud raja vasakus ääres, esiotsaga heina peal. Kui autost välja tuli, nägi, et Miku auto oli umbes paarkümmend meetrit eemal puude vahel. Edasist ei mäleta, oli šokk äkki. Tunnistajad kirjeldavad sündmust järgnevalt. S.R on selgitanud, et sõitis kahele autole järgi ja ühel hetkel nägi tolmupilve. Kui jõudis toitlustuspla ts i lähedale, nägi, et üks Audi oli paremal puude vahel ja teine oli vasakul pool teepeenral. A.P ja K.P on rääkinud, et sõitsid S.R autoga raja algusesse ja kui sinna jõudsid, siis olid neile järele sõitnud M.Tikerpuu auto ja auto, mis kuulus P.U-le. K.P nägi, et ühe auto roolis oli M.Tikerpuu. Autod alustasid sõitu raja algusest, autode sõidukiirus kasvas kiiresti. M.Tikerpuu auto oli parmapoolne ja P.U auto vasakpoolne. Mõlema auto kiirused olid samad, sõitsid rajal kõrvuti. Hakkasid umbes 100 km tunnikiirusega autodele järgi sõitma, kuid see kiirus oli eessõitjatega pea olematu, eessõitvad kaks autot lausa lendasid. Mingil hetkel olid autod juba kaugel ja siis nägid tolmupilve, millesse autod kadusid. Tolmupilv kerkis kohas, kus rehvid olid risti rajaga ja tolmpilv oli vasakul pool rada. Kui tolmupilveni jõudsid, keerles üks auto rajal. Järgmine hetk nägi paremal pool võsas autot. Eemal nägid P.U autot, juhipoolne uks oli lahti, kedagi autos ei olnud. M.T, kes seisis raja ääres, hakkas filmima. Autod startisid ja kui autod hakkasid rajal oleva rehvirea ni jõudma, siis parempoolne auto sõitis rohkem raja äärde, et teha teisele autole ruumi rehvidest möödumiseks. Raja äärde võttes sõitis parempoolne auto üle mullahunniku, nii et mulda lendas laiali ja seejärel kaotas auto täielikult juhitavuse. See auto paiskus kõrvalistuja poolse esirattaga vastu vasakpoolse auto juhipoolset tagumist nurka, peale mida mõlemad autod kaotasid juhitavuse. Edasi ei näinud, sest hüppas kõrvale, põgenes metsa poole. Kui püsti tõusis, nägi, et üks Audi oli juhipoo lse küljega tema rajapoolel rajaga risti poolenisti nii rajal kui ka murul. Autol oli juhiuks lahti ja juht seisis auto kõrval, sai aru, et temaga on kõik korras. Miku auto oli sõitnud teisel pool rada asuvasse võssa. N.K selgitas, et läks ka raja äärde, seisis raja vasakus ääres otse raja ääres, tahtis autosid filmida. Ümberringi oli seal veel inimesi. Vaatas läbi telefoni ja nägi, et kaks autot sõidab tema suunas. Talle tundus, et rehvidest said autod mööda ja peale seda parempoolne auto sõitis üle raja ääres oleva 7 mullahunniku, mullapilv lõi üles ja peale seda sõitis parempoolne auto vasakpoolsele sisse, autod läksid külgepidi kokku. Autod said kuidagi lahti ja siis põrkusid uuesti, vaatas üle telefoni ja sai aru, et vasakpoolne auto on juba külglibisemises, oli jõudnud asfaldiga rajalt murule, sööstis otse tema suunas ja hakkas jooksma tagasi platis suunas. Järgmisena mäletab, et raja ääres oli üks auto murul, sellest väljus üks meesterahvas, hakkas Miku autot otsima, mille leidis paremalt võsast. M.I läks raja äärde ja raja äärde tuli ka teisi inimesi. Tahtis näha, kumb auto on kiirem. Inimesed seisid seal vasakpoolses ääres rivis ja A oli kõige viimane. Autod sõitsid nende poole ja enne rehvi rinda tundus vasakpoolne auto olevat umbes poole auto pikkuse võrra ees. Siis rehvirea juures hakkas parempoolse auto rataste alt lendama rohu ja mulla tükke. Siis tuli vist parempoolsele autole mingi mätas või kõrgem koht ette, auto sõitis sinna otsa ja kaldus teisele autole kuhugi taha otsa või küljele natuke sisse. Peale seda tegi vähemalt üks auto pirueti ja peale seda nad põrkusid veel kokku, siis hakkas ise platsi poole jooksma, sest tundus, et autod tulevad otse nende suunas. M.J ja K.P on rääkinud, et nägid, et platsilt sõitis ära Audi Q7 ja selle järgi kaks autot, mis hiljem avariisse sattusid. Autod kadusid vaateväljast ja umbes 1 - 2 minuti möödudes nägid neid autosid raja alguse suunast kõrvuti nende poole sõitmas. M.J võttis mobiili ja filmis. Seisid raja vasakul poolel. Siis oli juba näha seda rehviseina ja sealtmaalt läks asi käest ära. M.J tundus, et vasakpoolne auto, milleks oli M.Tikerpuu auto, läks parempoolsele autole esinurgaga vastu tagumist ust. Peale seda oli näha, et vasakpoolne auto tuleb külg ees raja vasakus ääres seisjate poole. M.J haaras oma tüdrukul käest kinni, et ära joosta, see vasakpoolne auto möödus K.P.st väga lähedalt. M.J läks selle auto juurde, mis oli raja parempoolses ääres olevasse metsa sõitnud, see oli M.Tikerpuu auto. Teine auto oli jäänud seisma kaugemale raja vasakusse äärde. J.K nägi, et kaks sõiduautot liikus selle raja otsa, kust nad sisenesid ning hakkasid sealt söögikoha poole kiirendama. Autode kiirus paistis suur, liikusid praktiliselt kõrvuti, autode külgede vahe oli äärmiselt väike. Autod möödusid rehvide virnast külg- külje kõrval paremalt, küljed puutusid kokku, parempoolne auto liikus otse ja vaskpoolne auto liikus söögikoha poole, sattus külglibisemisse, lähenes suurel kiirusel, jooksis kokkupõrke vältimiseks minema. J.T nägi, et platsilt sõitsid minema kaks Audi S8, suundusid sinna, kust olid algul tulnud. Läks raja äärde ja varsti nägi enda poole sõitmas kahte kõrvuti sõitvat autot. Enne rehvihunnikuni jõudmist hakkas vasakpoolne auto suruma end parempoolse auto külje alla, et rehvireast mööda sõita. Parempoolne auto sõitis murule, kus sõitis üle mullahunniku ja siis põrkasid autot külgepidi kokku, autod kaotasid juhitavuse. Parempoolnne auto jätkas sõitu paralleelselt rajaga, olles vahepeal külglibisemises, vasakpoolne auto hakkas libisema rajalt välja ja sõitis otse raja ääres seisjate suunas. Jooksis ära. Parempoolne auto oli peatunud raja ääres. Nende suunas sõitnud auto oli sõitnud võssa. T.P sõnade kohaselt inimesed läksid raja äärde vaatama, tema jäi laua taha istuma. Vaatas raja poole kui kuulis pauku ja nägi, et üks auto libiseb külg ees raja äärde paremat kätt jäävasse võssa. Selle auto eest jooksid inimesed platsi poole tagasi. Kui raja äärde jõudis, nägi ühte autot raja paremal pool võsas, teine oli peatunud vasakul pool raja servas umbes paarkümmend meetrit võsas olevast autost kaugemal. R. kirjeldas, et läks ka raja äärde vaatama, nägi rajalt lähenemas ühte autot, mis libises rajal parem külg ees, libises rajalt maha metsa. Siis nägi, et Arvo auto seisis raja vasakus ääres poolenisti viltu. I.K rääkis, et tema oli cateringi koha juures, rääkis telefoniga kui nägi, et kaks autot kiirelt möödus, põrkusid omavahel kokku, üks sõitis lennuvälja rajalt maha paremale metsa ja teine vasakule metsa. U.B on rääkinud /tl 6 - 8 II kd/, et õnnetust pealt ei näinud, oli toitlustusplatsil, sõidukid liikusid temast vasakult paremale ja kuulis tugevat mootori müra, siis käis pauk ja oli vaikus. M.Tikerpuu auto oli sõitnud rajalt välja sellele poole, kus asus toitlustus ja teine sõiduk oli teisel pool lennurada. K.R on rääkinud /tl 12- 14 II kd/, et tegeles sellel üritusel toitlustamisega, kuulis kummivilinat ja pauku, hakkas oma poega M.Tikerpuud otsima ja nägi lennuraja äärde liikudes, et Miku sõiduk on haljasalal. K.S on rääkinud /t l237 - 240 I kd/, et läks 14.05.2016 Kiltsi lennuväljale kuna oli vaja M.Tikerpuuga kokku saada. Jõudis sinna peale kella 18, nägi Mikku, kuid rääkis ise telefoniga ja Mikk ütles, et käib korra ära. Nägi, et rahvas hakkas raja äärde kogunema, ise ei läinud. Kuulis mootori hääli ja mõtles, et nüüd nad kiirendavad. Siis tekkis selline imelik rehvivilin, märkas, et kaks autot vuhisesid mööda, autod 8 olid kuidagi imelikult 45-kraadise nurga altee suhtes. Üks auto sõitis raja ääres mingi auto maha ja temapoolsem auto põrutas metsatukka sisse. Sõitis oma autoga raja äärde ja nägi, et metsa oligi sõitnud Miku auto. Teine auto oli peatunud tükk maad kaugemal raja vasakus servas. I L on rääkinud /t l186-188 I kd/, et oli 14.05.2016 Kiltsi lennuväljal seoses tööülesannete täitmise ga. Kuulis kella 18.30 paiku ka autode kiirendamise heli ja varsti peale seda sõitis tema juurde Audi Q7, mille juht teatas, et oli juhtunud avarii, palus tulekustutit, mille talle andis.10-15 minutit hiljem sõitis esimese raja lõppu ja nägi vasakus teeservas rajaga risti, osaliselt murul sõiduautot Audi, enne seda olid näha vasakul pool mitusada meetrit pikad lohisemisjäljed. Raja paremal pool olid samuti näha paremale minevaid lohisemisjälgi, aga autot paremal pool ei näinud, vaatevälja varjasid kiirabi ja päästeteenistuse auto. Teatas juhtunud avariist S.J.le. Tunnistajate M.J, N.K, M.T poolt on sündmust filmitud. Lindistusi on asitõendina vaadeldud /tl 154158, 195-198, 224-228 I kd/. Lindistustelt nähtub tunnistajate poolt kirjeldatu, et lähenevad kaks autot, mis jõuavad rajal oleva rehvireani ja kruusahunniku juures parempoolse auto vasak külg tõuseb õhku ja kaldub kõrval sõitva auto poole, tabab selle vasakut külge, sõidukid eemalduvad üksteisest. Sõidukid lähevad külglibisemisse ja põrkuvad uuesti, eemalduvad ja lähevad külglibisemisse. Vaadeldud on ka kannatanu A.K telefoniga filmitut /tl 263-269 I kd/. Lindistuselt on näha eelnev sündmus nagu teisteltki eelkirjeldatud lindistustelt. 14.05.2017 sündmuskoha vaatlusprotokollist /tl 2-42 I kd / nähtub, et Kiltsi lennuvälja esimene rada on betoonplaatidest rada pikkusega 2,5 km, laiusega 12 meetrit. Raja algusest 1,7 km kaugusel on rajal 6 m laiune rehvide rida, mis asub rajaga risti. 30 m edasi on vasakul tee ääres kruusahunnik, mis ulatub rajale 0,5-1,7 meetrit, hunniku pikkus 7 meetrit, kõrgus 0,1- 0,5m. Fikseeritud on libisemisjäljed, mis algavad 189 m kaugusel rehvide reast, mis väljuvad rahalt 261 m kaugusel rehvidest, ületanud angaaride juurde viiva tee, mis asub rehvidest 307 meetri kaugusel. Jälgede juurest leitakse sõiduki registreerimismärk * * ja jälgede juurest leiti musta värvi jalats. Sõiduauto Audi S8 reg.nr * * asub rehvidest 366 m kaugusel puude juures. Rehvidest 223 m kaugusel on rehvide libisemisjäljed, mis liiguvad raja vasakusse serva, väljuvad rajalt pehmele pinnasele, liiguvad uuesti teele ja lõpevad 452,85 m kaugusel rehvide reast, kus seisab auto Audi S8 reg.nr * *. Sündmuskoha vaatlusprotokolli lisaks oleva liiklusõnnetuse skeemil näidatud autode paiknemine peale õnnetust /tl 41 I kd/ ning tunnistajate M.J /tl 163I kd/, K.P /tl 148 I kd/, N.K /tl 194 I kd/, M.I /tl 249 I kd/, I.K /tl 301 I kd/ poolt esitatud skeemidel on näidatud autode paiknemine peale õnnetust, millised tõendid näitavad kiirendamises osalenud autode paiknemist kokkulangevad. Liiklustehnilise ekspertiis akti /lk 43-47 II kd/punktides 2-4 on ekspert andnud arvamuse, et sündmusosaliste sõidukite kokkupõrge on toimunud pärast lennurajale ulatuvat kruusahunnikut ja risti teed lennuraja vasakpoolses osas.Sõiduautode Audi S8 reg.märk * * ja Audi S8 reg.märk * * esmane kokkupõrge toimus sõiduauto Audi S8 reg.märk * * juhitavuse kao tagajärjel. Sõiduauto Audi S8 reg.märk * * juhitavuse kadu ja paiskumine paremale vastu tema kõrval liikuvale sõiduautole Audi S8 reg.märk * * oli tingitud sõitmisest üle lennurajale ulatunud kruusahunniku. S ündmusosaliste sõidukite vastastikused asendid kokkupõrgete hetkel on ära toodud akti uurimuslikus osas olevatel skeemidel 1 ja
3. Kohus leiab, et süüdistatavate, tunnistajate ütlused, salvestised ja eksperdi arvamus kinnitavad sündmuse toimumist nii nagu see süüdistuses kirjeldatud on – P.U ja M.Tikerpuu kiirendasid, autod liikusid suurel kiirusel kõrvuti, autod kaotasid juhitavuse, põrkus id külgpuutesse, M.Tikerpuu juhitud auto paiskus rajalt välja paremale ja P.U auto peatus lõpuks raja ääres vasakul serval, osaliselt murul. N.K on kirjeldanud, et jõudis esimesena Miku auto juurde, Mikk ei olnud kontaktne, tegi turvavöö lahti, püüdis temaga suhelda. Kui tuli kiirabi, viidi Mikk kiirabiautosse. Siis keegi päästjatest avastas, et üks inimene on veel kas Miku auto alla või läheduses puude vahel. Vaatas Miku auto sõidusuuna läbi, vaatas auto sõidujälgi ja sai aru, et Miku auto oli läbi inimese sõitnud ning ühe inimese auto alla ajanud. See 9 isik pidi seisma temaga ühel raja poolele tema selja taga. Keegi käis hukkunut tuvastamas ja sai teada, et tema perekonnanimi oli K. M.T, A.P, M.J, K.P, K.P, T.P. K.S, J., I.K, R.K /tl 314-315 I kd/, S.R, U.B, K.R nägid, et Mikk oli rooli taga teadvuseta. M.T helistas kiirabisse. Nii teised tunnistajad kui M.I, R.M nägid, et tuli kiirabi, kes toimetas Miku kiirabiautosse ja siis küsisid päästjad, et miks te valetate, et auto all on veel üks inimene, said teada, et keegi on hukkunud. T.P läks hukkunut tuvastamas, tundis ära A.K ja ka teised said sellest teada. Tunnistajad H.J ja K.J on rääkinud /tl 229-232, 306-308 I kd/, et 14.05.2016 olid tööl politseinikena, said väljakutse Kiltsi lennuväljale. Sõitsid mööda esimest ruleerimisrada, nägid kiirabi ja päästeteenistuse autot, seal oli paremat kätt raja ääres võssa sõitnud Audi. Auto juht oli viidud kiirabiautosse ja siis päästja avastas, et auto paremal küljel on hukkunu. Surnukeha oli auto parempoolsest küljest u 1-1,5 m kaugusel. Sündmuskoha vaatlusel on fikseeritud, et kahe meetri kaugusel sõidukist Audi S8 reg.nr * * metsa pool on surnukeha. Tl 77 I kd on kiirabikaart, mille kohaselt 14.05.2016 kell 19.00 on Kiltsi lennuväljal konstanteeritud liiklusõnnetuse tagajärjel kannatanu surm (silmapilkne surm). Kannatanu M.K on rääkinud /tl 256 - 258 I kd/, et sai 14.05.2016 õhtul oma vanemalt pojalt teada, et tema poeg A K on hukkunud Kiltsi lennuväljal õnnetuses. S.K on rääkinud /tl 277-279 I kd/, et sai 14.05.2016 õhtul A.P.lt telefoni teel teada, et tema vend A.K on Kiltsi lennuväljal surma saanud, kui kaks Audi S8 kiirendasid, põrkusid kokku ja üks auto A. le otsa sõitis Surnu ekspertiisaktis nr 16E-LäS0010/069 13.06.2016 /tl 87-105 I kd/ on ekspert andnud eksperdiarvamuse punktis 1 arvamuse, et A K surma põhjus on aju-kolju lahtine tömp trauma peaaju osalise lömastuse ja koljuluude hulgikilluliste murdudega ning parema reieluu ja sääre luude ning vasaku sääre luude lahtiste murdudega ning siseorganite (kopsud, maks, põrn, neerud, aort) vigastustega. Punktis 2 on ekspert nimetanud A.K surnukehal sedastatud hulgivigastused. Ekspert on leidnud, et A.K kehavigastused on saadud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et 14.05.2016 toimunud liiklusõnnetuse käigus. Punktis 4 on ekspert avaldanud, et toksikoloogia uuringul leitud surnu veres 1,15 mg/g ja uriinis 1,05 mg/g etanooli, mis elaval isikul vastab tavaliselt kergele joobele. Vaadeldud on ka kannatanu A.K telefoniga (leitud sündmuskoha vaatlusel /tl 3 I kd/ metsast sõiduki reg.nr * * rehvijälgede juurest) filmitut /tl 263-269 I kd/. Lindistuselt on näha autode kiirenda mine nagu eelpool kirjeldatud. Lindistuselt on näha, et kui sõidukid uuesti teineteisest eemalduma hakkavad (lindistuse 18.sekund), liigub kaamera raja kattele ja filmija liigub kiiresti rajast eemale, kaamera liigub sihitult. Kaamera salvestab kahe inimkogu jooksuga eemaldumise. Järgmisena on salvestiselt näha tagurpidi lähenev sõiduk Audi reg nr * *, jooksja ja sõiduki vahe umbes 2 meetrit, seejärel lähenev sõiduk umbes meetri kaugusel. 20.sekundil hakkab telefon kiiresti liikuma ja
4. sekundil jääb lebama maapinnal kaamera ülespoole. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõendid kinnitavad kokkulangevalt, et A.K hukkus 14.06.2016 liiklusõnnetuses Kiltsi lennuväljal kui M.Tikerpuu juhitud sõiduk talle otsa paiskus. Ekspertiisiaktis nr 66I 31.05.2016 on ekspert andnud arvamuse, et Mikk Tikerpuu`lt 14.05.2016 kell 20.03 võetud verest leiti etanooli (0,42+-0,05) mg/g, k=
5. M.Tikerpuu on rääkinud /tl 139- 141 II kd/, et ei saa aru, kuidas oli sel päeval alkoholijoobes, sest jõi samal päeval pikema aja jooksul ära 8 - 9 pudelit alkoholivaba õlut, neid pudeleid (0,3 või 0,5 l) võis ka rohkem olla. Teab et alkoholivabas õlus on alkoholisisaldus 0,05, seda vaatas kohe järele. LS § 69 lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem. Ekspertiisakti kohaselt leiti M.Tikerpuu verest etanooli mitte vähem kui 0,37 mg/g. Akti kohaselt on proov võetud 14.05.2016 kell 20.03 ja ekspertiis on teostatud Eesti Kohtueskpertiis i Instituudis. Kohus leiab, et M.Tikerpuu alkoholi sisaldus veres on tuvastatud vastavalt korrakitseseaduse §
6. 10 Kohus leiab, et tagantjärgi ei ole võimalik tuvastada, milliseid alkohoolseid jooke M.Tikerpuu 14.05.2016 tarbis, kuid etanooli sisaldus tema veres on tuvastatud vastavalt kehtivale korrale. Ilmselgelt oli M.Tikerpuu tarbinud sel päeva allkoholi sisaldavaid jooke määral, mis tekitasid tal seisundi, mis ei luba mootorsõidukit juhtida. Seega on tõendamist leidnud M.Tikerpuu poolt LS § 69 lg 1, 3 rikkumine. Kohus leiab, et kohtus uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et süüdistatavad rikkusid oma tegevusega süüdistuses nimetatud Liiklusseaduse norme. Edasi uurib kohus, kas A.K hukkumine oli põhjuslikus seoses mõlema süüdistatava tegevusega. P.U kaitsja on välja toonud, et kõige traagilisem tagajärg saabus ja riski realiseerumisel oli oma vastutus ka igal pealtvaatajal. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Ei ole tuvastatud ühtki asjaolu, et oleks esinenud kannatanu poolt liiklusnõuete rikkumine, mis aitas kaasa tagajärje saabumisele, s.o kannatanu surmale. Kannatanu verest on leitud küllalkoholi, kuid ekspert on selle koguse hinnanud vastavaks kergele joobele. Kohus leiab, et kannatanu poolt filmitu näitab selgelt, et kui kannatanu sai aru lähenevast ohust, s.o külglibisemises tema poole suurel kiirusel liikuvast autost, püüdis ta enda jooksmisega päästa, mis on adekvaatne reaktsioon. Ekspert on liiklusekspertiisi aktis /tl 43-47 II kd/ punktis 7 andnud arvamuse, et sõiduauto Audi reg.märk * * otsasõit kannatanule on toimunud kohas, kus teelt väljas sõiduki külglibisemisjälgedel esineb jalats (foto 8 sündmuskoha vaatlusprotokolli lisas). Jalatsi asukoht on fikseerimata, kuid fotodelt nähtuvalt saab teha järelduse, et kannatanule otsasõit on toimunud teelt väljas. Seega ei asunud kannatanu hetkel, mil auto talle otsa sõitis, teel. Kohus leiab, et kannatanu hukkumiseni viis mõlema juhi poolt lubatud sõidukiiruse oluline ületamine. Sündmuskoha vaatlusprotokollis /tl 41 I kd/ on kirjas, et lubatud suurim kiirus sündmuskohas on 90 km/h. Nii P.U kui M.Tikerpuu on arvanud, et sõidukite kiirused võisid ulatuda 150-170 km/h, kiirendas id, spidomeetrit ei vaadanud. Liiklusekspertiisi aktis nr 16E-LL0057 07.11.2016 /tl 43-47 II kd/ on ekspert punktis 1 andnud arvamuse, et sõiduautode Audi S8 reg.märk * * ja Audi S8 reg.märk * * liikumiskiirus enne külglibisemisjälgi oli hinnanguliselt suurusjärgus 190 km/h. Kuna sõidukite fikseeritud külglibisemisjäljed on tekkinud pärast sõidukite kokkupõrkeid, siis sõidukite kiirus kokkupõrke hetkel võis olla saadud tulemusest suurem. Seega on tõendamist leidnud, et enne külgpuutesse põrkumist oli mõlema kõrvuti liikuva auto kiirus vähemalt 190 km/h. Ekspert on ekspertiisiakti /tl 43-47 II kd/ punktis 6 andnud arvamuse, et vaadeldavas situatsioonis, kus mõlema sündmusosalise sõiduki juhid valisid liikumiseks lubatust oluliselt suurema ja selgelt ka oludele mittevastava kiiruse ning liikusid üksteise kõrval, ei saa sõidukite kokkupõrke vältimist tavapärase liiklussituatsiooni mõttes arvutuslikult analüüsida. Antud juhul on mõlema sõiduki juhid pannud ennast olukorda, kus võimalike ohutegurite realiseerumine oli etteaimatav. Mõlema sõiduki juhil oli võimalik oma sõiduki liikumiskiirust enne takistusi aegsasti vähendada (takistused ei olnud ootamatud) ja katkestada kõrvuti liikumine. Kohus leiab, et just mõlema juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine olukorras kus autod ka rajal takistuse lähenedes liikusid kõrvuti, toimus autode kokkupõrge, mille tagajärjel M.Tikerpuu poolt juhitud auto paiskus otsa A.K.le, kes selle tagajärjel hukkus . Seega on tuvastatud, et mõlema juhi poolne rikkumine põhjustas kannatanu surma. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõendid kinnitavad kokkulangevalt, et M.Tikerpuu ja P.U on toime pannud neile süüks arvatud teo. 11 Kohus leiab, et mõlemad süüdistavad panid kiiruseületamise toime kavatsetusega. Kuna sõitmise eesmärk oli näha, kumb sõiduk kiirendab paremini, oligi tegevuse eesmärgiks liiklussead uses sätestatud suurima kiiruse ületamine, mis omakorda tingib ka teiste liiklusnõuete tahtliku eiramise, sest suurel määral kiiruse ületamisel juht vähemalt möönab mistahes tagajärje saabumist. Mõlema juhi poolt liiklusnõuete rikkumise tagajärjel toimus liiklusõnnetus, mille tagajärjel kannatanu suri õnnetuses saadud tervisekahjustuste tõttu sündmuskohal. Kohtus ei ole tuvastamist leidnud, et süüdistata vad, eirates tahtlikult liiklusnõudeid, oleks soovinud kellegi surma. Arvestades aga liiklusnõuete rikkumise ulatust, on selge, et selline käitumine tekitab reaalse ohu nii juhile endale kui kaasliiklejatele. Arvestades sündmuste käiku, saab tõdeda, et süüdistatavad lootsid, et nende rikkumistele ei järgne ohu realiseerimist, mistõttu on tegemist kergemeelsusega tagajärje, s.o kannatanu surma suhtes. Süüdistatavad võisid küll loota, et oht ei realiseeru, mis tähendab, et kannatu surma põhjustasid nad ettevaatamatusest. M.Tikerpuu ja P.U poolt toime pandud tegu vastab

§ 422lg 1 sätestatud teo objektiivsele koosseisule.

Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

1. peatükis
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohus leiab, et kriminaalasjas ei ole kogutud ja kohtule esitatud tõendeid, mis välistaks M.Tikerpuu ja P.U süü neile süüks arvatud kuriteo toimepanemises. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtus uuritud tõenditega on tõendamist leidnud süüdistuses kirjeldatud kuritegude toimepanemine M.Tikerpuu ja P.U poolt. Nii M.Tikerpuu kui P.U poolt toime pandud tegu täidab

§ 422

lg 1 sätestatud teokoosseisu, on õigusvastane ja nad on neile süüks arvatud kuriteo toimepanemises süüdi. Tsiviilhagi. Kannatanu M.K on avaldanud, et talle on seoses poja A.K matusekuludega tekitatud varaline kahju /tl 256-262, 270-274 I kd/. M.K on esitanud tsiviilhagi taotlusega mõista süüdistatavatelt tema kasuks välja kuriteoga tekitatud varaline kahju 1777,50 eurot /tl 275 I kd/. Kannatanu on esitanud avalduse, milles teatab /tl 158-159 II kd/, et loobub esitatud hagiavaldusest, on teadlik TsMS § 432 sätestatust. Muus osas hagiavaldust esitada ei soovi. TsMS § 429 lg 1, § 428 lg 1 p 3 kohaselt võtab kohus kannatanu M.K tsiviilhagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilhagi menetluse. KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavaid ka karistada.

§ 422lg 1 näeb karistusena ette kuni viieaastase vangistuse.

M.Tikerpuu ja P.U on mõlemad toime pannud ühe teise astme kuriteo. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56lg 1 sätestatud alustest.

Karistamise alus on isiku süü, mis mõlema süüdistatava puhul on tuvastatud. Nii M.Tikerpuu kui P.U rikkusid mitmeid liiklusnõudeid, mõlemad olid isikud, kellel ei olnud juhtimisõigust, ületasid lubatud suurimat sõidukiirust väga suurel määral, millest tingituna ei suutnud oma sõidukeid valitseda, sõidukid kaotasid juhitavuse, mille tagajärjel hukkus inimene. Teoga põhjustatud tagajärg on

§ 422lg 1 sätestatutest raskeim.

M.Tikerpuu süüd suurendab asjaolu, et lisaks juhtis ta sõidukit seisundis, kus tema veres alkoholipiirmäär ületas seaduses lubatud määra, seega ta oli seisundi, milles ei tohi autot juhtida. Kohus leiab, et süüdistatavate süü on suur. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb seadus süü tunnistamist ja kahetsus. 12 Mõlemad süüdistatavad avaldasid kohtuistungil, et tunnistavad end kuriteo toimepanemises süüdi, viimases sõnas avaldasid mõlemad ka kahetsust. Prokurör leidis, et M.Tikerpuu puhul süü tunnistamine ja kahetsus esinevad, kuid P.U puhul on see küsitav, kuna ta kohtueelses menetluses veenis C.O.d süüd enda peale võtma. Kohus leiab, et kohtuistungil P.U poolt avaldatud süü tunnistamine ja kahetsus esinesid ja see tuleb lugeda karistust kergendavaks asjaoluks. Samuti tuleb lugeda mõlema isiku puhul karistust kergendavaks asjaoluks kannatanule kahju hüvitamine Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. M.Tikerpuu on varem kriminaalkorras karistatud isik /I kd tl 115-118/ – 11.07.2013 karistas Harju Maakohus kohtuotsusega nr 1-13-6390 /tl 119-120 I kd/ M.Tikerpuu`d

§ 424järgi vangistusega 3 kuud, Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vangistusega 2 kuud, millest eelvangistuses oli kantud 2 päeva ja ärakandmata karistuseks 1 kuu 28 päeva vangistust, mille kandmiselt kohus vabastas M.Tikerpuu

§ 73alusel tingimuslikult 3 aastase katseajaga.

Katseaeg kestis kuni 11.07.

1. Seega on M.Tikerpuu kuriteo toime pannud ajal, mil tal eelmise liikluskuriteo eest mõistetud karistus ei olnud kantud. M.Tikerpuu on avaldanud, et tal ei ole kunagi juhtimisõigust olnud. Kohus leiab, et ilmselgelt ei ole eelmine karistus pannud M.Tikerpuud loobuma liikluskuritegude toimepanemisest ja seekordne süütegu on põhjustanud inimese surma. Kohus leiab, et M.Tikerpuule karistuse mõistmisel on oluline osa karistuse eripreventiivsel eesmärgil, et läbi karistuse mõjutada M.Tikerpuud edaspidi käituma õiguskuulekalt, et M.Tikerpuu saaks aru, et liiklusnõuded on täitmiseks. M.Tikerpuu on oma käitumisega näidanud, et ta ei suuda hoiduda auto juhtimisest kuigi tal ei ole juhtimisõigust ja ta on seisundis, milles ei tohi autot juhtida. Selline käitumine on põhjustanud teise inimese surma, mis on raskeim võimalikest tagajärgedest. P.U on kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud /tl 71-73 II kd/ 01.04.2016 PPA Põhja Prefektuuri väärteootsusega LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 200 eurot ja LS §227 lg 5 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Otsus jõustus 27.04.
2. See tähendab, et P.U oli 14.05.2016 isikuks, kellel oli juhtimisõigus karistusena ära võetud. Rahatrahv tasutud 09.06.
3. Seega P.U on kehtiv karistus liiklusnõuete rikkumise – kiiruse ületamise eest. Kaitsja leidis, et eelnevast juhtimisõiguse äravõtmisest ei saa järeldada, et P.U lugupida mine õiguskorda oleks puudulik. Kohus leiab, et P.U üleolevat õiguskorda suhtumist näitab nii tema tegu kui teojärgne käitumine. P.U juhtis autot kuigi tal oli see õigus karistusena ära võetud. Ta juhtis autot ja ületas väga oluliselt lubatud sõidukiirust. Kui kuritegu oli toime pandud, palus ta sõbral süü enda peale võtta, et mitte rangelt karistada saada. Kohus leiab, et see näitab, et P.U ei tee käitumisvalikuid mitte lähtudes sellest, et käituda õiguskuulekalt. P.U teeb valikuid lähtuvalt sellest, et ta ei peaks kandma vastutust toime pandud õigusrikkumise eest, tema enda huvid on esiplaanil ja juhivad tema käitumist. Kohus leiab, et selline käitumismuster näitab, et P.U puhul karistuse eripreventiivne eesmärk tingib P.U-le nn šokivangistuse mõistmise, et anda P.U-le selge signaal, et oma käitumine tuleb mahutada ühiskonnas kehtestatud normidesse. Kohus leiab, et karistuse mõistmisel omab tähtsust ka karistuse üldpreventiivne eesmärk. Liiklusreeglid on kehtestatud, et tagada kõikide liiklejate turvalisus. Kui isik teadlikult eirab liiklusreegleid, siis näitab see, et ta ei hooli kaaskodanikest. Kohus leiab, et ei oma tähtsust, et Kilts i lennuväli ei ole koht, mida ei läbi nn tavaliiklus. Sel päeval ei toimunud seal kiirendusvõistlust, kehtisid kõik liiklusreeglid. Liiklusreeglid on reeglite kogum, mis nende järgimisel kõikide liikle jate poolt peaks tagama kõikide liiklejate turvalisuse. Otsustades ületada suurel määral kiirust, ei suuda 13 juht enam tagada ka teiste liiklusnõuete täitmist ja ohtu võib sattuda iga teine liikleja, kes tema teele satub. Karistusega tuleb anda selge signaal, et sedavõrd räigelt liiklusnõudeid rikkudes ja seeläbi põhjustades inimese surma, tuleb kanda teole vastav karistus, mis annaks signaali, et teiste inimeste ohtu seadmine oma edevuse tõttu ei ole lubatud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et arvestades süü suurust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, karistuse eri- ja üldpreventiivset eesmärki, tuleb mõlemale süüdistatavale mõista vangistus sanktsiooni keskmises määras. Kohus leiab, et M.Tikerpuu süü on suurem kui P.U süü, kuna M.Tikerpuu on juhtinud mootorsõidukit keelatud seisundis. P.U puhul mõjutab karistuse raskust eripreventiivne karistuse eesmärk. Kuna kriminaalasi lahendati kohtus lühimenetluse korras, tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetavat karistust vähendada 1/3 võrra. Kuna M.Tikerpuu pani kuriteo toime katseajal, mil tal oli karistus kandmata eelmise liikluskuriteo eest, tuleb talle mõista

§ 65lg 2 alusel liitkaristusena vangistus.

Arvestades süü suurust ja karistuse eripreventiivset eesmärki, tuleb P.U-le mõistetud vangistusest ära kanda 3 kuud. Kohus leiab, et selline koheselt ärakandmisele kuuluv vangistus annab P.U-le selge signaali, et liiklusnõudeid tuleb järgida ja seeläbi aitab see edaspidi tagada teiste liikle jate turvalisust. Kaitsja leidis, et vangistus ei karistaks mitte P.U vaid tema pereliikmeid. Kohus märgib, et kriminaalasja materjalidest tuleb, et P.U oli 14.05.2016 Kiltsi lennuväljal koos oma elukaaslase ja lapsega. See ei takistanud teda kuritegu toime panemast, nii nagu ei mõelnud ta enne kiirendamist teiste inimeste ohutusele, ei mõjutanud tema valikuid ka see, et sellisel määral kiirust ületades seab ta ohtu ka enda elu ja tervise, millise ohu realiseerumine oleks otseselt mõjutanud ka tema peret. Kohus leiab, et ülejäänud vangistuse kandmiselt on võimalik P.U vabastada tingimuslikult 3-aastase katseajaga kuna ta on eelnevalt kriminaalkorras karistamata ja tema puhul peaks šokivangistus ja 3-aastase katseaja kohustus õiguskuulekalt käituda tagama selle, et ta oma käitumismustrit muudab ja käitub edaspidi õiguskuulekalt. Kannatanu esindaja leidis, et P.U-lt tuleb lisakaristusena ära võtta ka mootorsõiduk i juhtimisõigus, see, et tal juhtumisi kuriteo toimepanemise ajal juhtimisõigust ei olnud, ei tohi kergendada tema olukorda. Kohus leiab, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale (Riigikohtu lahendid 3-1-1-86-09 p 7.4, 3-11-39-14 p 9) on seisukoht, et isikult, kellel teo toimepanemise ajal ei olnud vastavat õigust, ei ole võimalik seda õigust lisakaristusena ka ära võtta. Seega on oluline just teo toimepanemise ajal sellise õiguse olemasolu või puudumine ja P.U teo toimepanemise ajal juhtimisõigust ei olnud, mistõttu tema suhtes ei saa kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. TÕKEND Mikk Tikerpuu suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 130-131 I kd/, tõkend tühistada peale jõustunud kohtuotsuse järgi vangistuse kandmisele asumist. P.U suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 86-87 II kd/, tõkend tühistada peale jõustunud kohtuotsuse järgi koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmisele asumist. ASITÕENDID Asitõendina on vaadeldud sõiduautosid Audi S8 reg.märgiga * * ja Audi S8 reg.märgiga * *, sõiduautod on hoiule antud politseile, akt nr 34/16 14.05.2016 /tl 68 I kd/. Tl 79 I kd on näha, et sõiduk reg.nr. * * on 14.05.2016 antud hoiule valvega hoiukohta * Haapsalu. Sõiduauto on üle antud omaniku OÜ mogo esindajale /tl 151 149-151-152 II kd/. Tl 78 I kd on näha, et sõiduk reg.nr * * (omanik P.U) on 14.05.2016 antud hoiule valvega hoiukohta * Haapsalu. Asitõendi üleandmise- vastuvõtmise akti nr 38/16 21.06.2106 alusel on Haapsalu PJ asitõendite hoiuruumi hoiule antud sõiduauto Audi S8 reg.numbriga * * süütevõti koos puldiga /tl 14 69 I kd/. Sõiduauto ja süütevõti koos puldiga tuleb peale kohtuotsuse jõustumist üle anda P.U-le KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel. Asitõendi üleandmise - vastuvõtm ise akti nr 38/16 21.06.2106 alusel on Haapsalu PJ asitõendite hoiuruumi hoiule antud pakendid 1-4 DNA-proovidega /tl 69 I kd/. DNA-proovid tuleb peale kohtuotsuse jõustumist hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Asitõendi üleandmise - vastuvõtmise akti nr 41/16 05.07.2106 alusel on Haapsalu PJ asitõendi te hoiuruumi hoiule antud jalats /tl 70 I kd/. Jalats tuleb peale kohtuotsuse jõustumist hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Asitõendina on vaadeldud sündmuskohalt kaasa võetud mobiiltelefoni Samsung /tl 71-74 I kd/, mis on üle antud M.K.le /tl 270-272 I kd/. Asitõendina on vaadeldud tunnistajate M.J /tl 154-158 I kd/, N.K /tl 195-198 I kd/, M.T /tl 224-228 I kd/ ja hukkunu A.K /tl 263-269 I kd/, poolt sündmuskohal telefonidega tehtud salvestusi. Salvestused on salvestatud CD-plaatidele, mis asuvad toimiku II kd taga kaane küljes olevas ümbrikus. CD-plaadid tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. MENETLUSKULUD Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Lõike 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit, mis tähendab, et kaassüüdistatavad vastutavad menetluskulude hüvitamiskohustuse täitmise eest osavõlgnike na. Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb Mikk Tikerpuult ja P.U-lt kummaltki kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 1,5x470=705 eurot. Ekspertiisitasu on kriminaalmenetluse kulu vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 ja käesolevas kriminaalasjas on ekspertiisitasud: - surnu ekspertiisi (akt nr 16E-LäS0010/069 13.06.2016) tasu 273 eurot /tl 106 I kd/, milline kulu tuleb välja mõista võrdselt kummaltki süüdimõistetult s.o kummaltki 136,50 eurot; - M.Tikerpuule teostatud toksikoloogiaekspertiisi /akt nr 66I 31.05.2016/ maksumus 77 eurot /tl 111 I kd/, milline kulu tuleb välja mõista M.Tikerpuult; -liiklustehnilise ekspertiisi /akt nr 16E-LL0057 07.11.2016/ tasu on 457 eurot /tl 48 II kd/ ja sellest tasust tuleb kummaltki süüdimõistetult välja mõista ½ s.o. 228,50 eurot. Ekspertiisitasudena kuulub väljamõistmisele M.Tikerpuult 442 eurot ja P.U-lt 365 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 6 alusel on menetluskuluks sõidukite teisaldamise kulu ja käesolevas kriminaalasjas on kummagi sõiduki teisaldamise kulu 62,64 eurot /tl 327-336 I kd/. Kummaltk i süüdimõistetult tuleb välja mõista teisaldamiskulu 62,64 eurot. Kannatanu valitud esindajale makstud tasu on kriminaalmenetluse kulu KrMS § 175 lg 1 alusel. Kannatanu esindaja esitas kohtuistungil kohtule taotluse, et kohus mõistaks M.Tikerpuult ja P.U-lt solidaarselt M.K kasuks välja temal tekkinud kriminaalmenetluse kulu, esindaja tasu ja kulud 2538 eurot. Esindaja esitas kohtule õigusabiteenuse osutamise lepingu kuluarvestuse /tl 8 III kd/. Selle kohaselt on advokaadi tunnitasu 100 eurot, käibemaks uga 120 eurot. Näidatud on kuupäevaliselt ja ajaliselt õigusabi osutamise toimingud. Kohus leiab, et kuluarvestuses esitatud toimingud on olnud vajalikud õigusabi osutamiseks ja toimingutele kulunud aeg on põhjendatud. Kokku on kannatanule õigusabi osutamiseks kulunud 20,15 tundi, maksumus koos käibemaksuga 2418 eurot. Õigusabi osutamisega seoses on tekkinud sõidukulu 200 km (s.o üks kord Tallinnast Haapsaluss e ja tagasi), 0,5 eur/km, kulu koos käibemaksuga 120 eurot. Kohus leiab, et kulu on põhjendatud. 15 Kohus leiab, et esindajale makstud tunnitasu 100 eurot, koos käibemaksuga 120 eurot, on mõistlik u suurusega Seega on kannatanu poolt esindajale makstav tasu ja kulud põhjendatud ning kanntanule tekkinud kriminaalmenetluse kulu 2538 eurot kuulub kanntanule hüvitamisele ja kummalgi süüdimõistetul tuleb kannatanule hüvitada ½ kanntanul tekkinud õigusabi tasust ja kuludest, s.o 1269 eurot. Piia Jaaksoo Kohtunik 16