lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Maiken Mardim Süüdistatav V.G isikukood XXX; elukoht xxxxxxxx xx xxxxxxxx xxxxx ) Kehtivaid kriminaalkaristusi 1, viimati: 03.11.2016 Tartu Maakohtu poolt
lg 2 p 4 järgi, karistuseks vangistus 1 aasta
lg 1 alusel tingimisi 2-aastase katseajaga Kehtivaid väärteokaristusi: 3 RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada V.G
Suurendada
lg 2 alusel käesoleva kohtuotsusega V.G-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 03.11.2016.a. otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Asendada
lg 4 ja
alusel V.G-le mõistetud vangistus 2 aastat üldkasuliku tööga 720 tundi, määrates töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Allutada V.G üldkasuliku töö tegemise ajal
V.G kohustub käitumiskontrolli ajal täitma alljärgnevaid käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxx xx xxxxxxxx xxxx ; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ja elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks 1 päevaks ning Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel V.G-lt riigi tuludesse sundraha 750 eurot ja riigi õigusabi tasu 90 eurot. Määrata, et KrMS § 180 lg 3 alusel on V.G õigus tasuda menetluskulud 840 eurot ositi kaheteistkümne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. V.G on kohustatud tasuma kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu 10ndaks kuupäevaks vähemalt 70 eurot kuni kogusumma tasumiseni. Tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsusele lisatud makseinfos, mis tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku (https://www.etoimik.ee/) süsteemi vahendusel. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmisel pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on V.G toime pannud kuriteona
209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kelmuse ehk teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse, mis seisnes selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja arvutikelmuse, lõi teadvalt vale ettekujutuse tegelikest asjaoludest sellega, et läks 14.08.2017 pealelõunasel ajal Viljandi linnas Riia mnt 97 asuvasse xxxxxx xxxxxxxxx xx töökotta ning jättis mulje, et ta töötab xxxxxxxxx xxxxxxxxx xx, , tegi tellimuse neljale talverehvile Hankook, kokku maksumusega 344 eurot ning lasi arve koostada xxxxxxxxx xxxxxxxxx xx, nimele. 15.08.2017 läks V.G rehvidele järgi ning jättis nende eest tasumata. Oma tegevusega tekitas V.G kannatanule xxxxxx xxxxxxx xx varalise kahju summas 344 eurot. II Kokkuleppe sisu Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe:
209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust 1 aasta.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 03.11.2016 mõistetud ärakandmata karistuse - 1 aasta vangistust - võrra, mõistes liitkaristuseks 2 aastat vangistust.
lg 4 ja § 69 alusel asendada karistus 2 aastat vangistust üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 1 tund üldkasulikku tööd, s. o 720 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasulik töö tuleb ära teha 2 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 2 Üldkasuliku töö tegemisel allutada V.G
lõikes 1 sätestatud käitumiskontrollile.
lg 1 kohaselt on V.G kohustatud täitma talle sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Süüdistatav V.G nõustus kokkulepet sõlmides ositi ühe aasta jooksul hüvitama järgnevad menetluskulud: määratud kaitsja, vandeadvokaat Raul Tosmanni kaitsjatasu summas 90 eurot; süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s. o summas 750 eurot. Süüdimõistva kohtuotsuse langetamise korral kuuluvad menetluskulud V.G-lt väljamõistmisele KrMS §-s 180 sätestatud korras. III Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ning ta jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. Prokurör jäi kohtuistungil samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista V.G süüdi
Samuti tuleb V.G-lt välja mõista menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohus selgitab, et vastavalt
p-le 1 hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, välja arvatud
sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. Kadi Aavik Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.