Obsah (5)
§ 121§ 68§ 74§ 75§ 78Kriminaalasi nr 1-19-4136 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 24. mai 2019. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Hanna-Liisa Moks Prokurör Margit Pärn Kriminaalasi H.N süüdistu
kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades § 121 lg 1 järgi kiirmenetluses Süüdistatav H.N, IK XXX; sünniaeg:
- aprill
- a; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: keskharidus; perekonnaseis: vabaabielus, üks alaealine ülalpeetav; töökoht: XXX; elukoht: XXX; kontaktandmed: telefon XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 korral, väärteokorras karistatud ; tõkend: ei ole kohaldatud KOHUS OTSUSTAS Süüdi tunnistada H.N
§ 121lg 1 järgi ja karistuseks mõista viis
(5)kuud vangistust.
§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka H.N kahtlustatavana kinnipidamise aeg 21.–22. mai 2019. a, s.o kaks
(2)päeva ning lõplikuks karistuseks mõista neli
(4)kuud kakskümmend kaheksa
(28)päeva vangistust.
§ 74lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui H.N ei pane ühe
(1)aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.
elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX;
- ilmub kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
- allub kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
- saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
- saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
- saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
§ 78
p 1 alusel hakata H.N katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid kohaldada kohtuotsuse jõustumisest. Määrata H.N katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse (asukoht: Tartu, Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. CD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures – jätta kriminaalasja materjalide juurde. KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena riigituludesse välja mõista H.N-ilt sundraha nelisada viis
(405)eurot ja kaitsjatasu kuuskümmend
(60)eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et H.N on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest kümne
(10)kuu jooksul, tasudes igakuiselt nelikümmend kuus
(46)eurot 50 senti. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist ühele järgmistest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvetest: EE351010052031000004 (SEB Pank AS, SWIFT: EEUHEE2X), EE502200221014193355 (Swedbank AS, SWIFT: HABAEE2X) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS, SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99919700027511. Menetluskulude tasumisel tuleb ülekande selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus H.N süüdistatakse selles, et tema
- mail
- a Tartu linnas Riia tn 179a arestimaja kambris 013 kasutas füüsilist vägivalda V. R. i suhtes, mis seisnes selles, et H.N lõi kannatanu V. R. ile ühe korra parema käe küünarnukiga pea piirkonda ning seejärel kaks korda vasaku käe rusikaga pea piirkonda. Pärast seda pani H.N jala ümber V. R. i kaela ja hakkas kannatanut kägistama. Kägistamine jäi pooleli, sest arestimaja töötaja lahutas osapooled. H.N vägivalla kasutamise tõttu tekkisid V. R. il kehavigastused – kriimustus ninal ja verevalum vasaku silma all. Sellega pani H.N toime
§ 121lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise.
Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppes taotleb prokurör
§ 121
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks 5 kuud vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka H.N kahtlustatavana kinnipidamise aeg 21.–
- mai
- a, s.o 2 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 4 kuud 28 päeva vangistust.
§ 74
lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetavat vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui H.N ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
§ 75
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt sundraha 405 eurot ja kaitsjatasu 60 eurot, mille tasumiseks süüdistatavale määrata KrMS § 180 lg 3 alusel tähtaeg 10 kuud kohtuotsuse jõustumisest alates ning kohustada H.N tasuma igakuiselt 46,50 eurot. H.N sissetulekud FIE-na on väga erinevad. T a saab pensionit, mille täpse st summat ta ei tea, sest annab pensioni ära naise kätte. Kogu menetluskulude tasumine ühekordse maksena käib isikule üle tema majanduslike võimaluste. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. H.N tuleb süüdi tunnistada
§ 121lg 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.
Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. esitatud ei ole. CD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures – jätta kriminaalasja materjalide juurde. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. H.N menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kaitsjatasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava seisukohta leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565 , § 248 ja § 249. Kohtunik Anneli Tanum