1-20-7416/39

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2023, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-7416 Kohtunik Anu Vilt Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaalasi Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse erakorraline ettekanne Eduard Nairismägile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Kriminaalhooldusametnik Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse kriminaalhooldusametnik Kristel Veeranna Süüdimõistetu Eduard Nairismägi isikukood: 36908166514; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx- RESOLUTSIOON
2. Määrata KarS § 74 lg 4 ja § 75 lg 4 alusel Eduard Nairismägile katseajaks täiendav kohustus teha käitumiskontrolli lõpuni alkoholi tarvitamise määra kindlakstegemiseks laboratoorseid alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) vereanalüüse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kriminaalhooldusametniku poolt vastava nõude esitamisest. Esimene vereanalüüs tuleb teha 10 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Esimesel kolmel kuul tuleb teha vereanalüüs kord kuus ja alates neljandast kuust tuleb teha vereanalüüs mitte sagedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui kord kolme kuu jooksul. Vereanalüüside näidud peavad kõikidel kordadel olema 50 ng/mL või väiksemad.
3. Vabastada KarS § 75 lg 3 alusel Eduard Nairismägi talle Tartu Maakohtu 17.06.
4. a määrusega määratud täiendavast kohustusest teha katseaja lõpuni GGT ja CDT vereanalüüse kriminaalhooldusametniku kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui kord kolme kuu jooksul. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
5. Tartu Maakohtu 18.11.
6. a otsusega tunnistati Eduard Nairismägi süüdi ning teda karistati KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 2 aasta ja 8 kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati 1 eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja määrati, et E. Nairismägil tuleb ära kanda veel 2 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust. Tuginedes KarS § 74 lg-tele 1 ja 3, jäeti mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui E. Nairismägi ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust, s.o hoidub alkoholi tarvitamisest. Kohtuotsus jõustus 04.12.
7. Katseaeg hakkas kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest 18.11.2020 ja pidi lõppema 18.11.
9. Tartu Maakohtu 18.05.
10. a määrusega määrati E. Nairismägile Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse erakorralise ettekande alusel täiendav kohustus registreerida ühe kuu jooksul määruse jõustumisest alkoholisõltuvuse programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ja läbida programm. Kohus tuvastas, et E. Nairismägi tarvitas 14.02.2021, 24.02.2021 ja 11.04.2021 alkoholi ning ei teavitanud aprilli keskel 2021 elukoha vahetamisest. Määrus jõustus 10.06.
12. Tartu Maakohtu 19.10.
13. a määrusega määrati E. Nairismägile Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse erakorralise ettekande alusel täiendav kohustus alluda alkoholi tarvitamist välistavale medikamentoossele ravile, mille määrab temale psühhiaater. Kohus tuvastas, et E. Nairismägi tarvitas 22.07.2021, 04.09.2021 ja 18.09.2021 alkoholi. Määrus jõustus 17.11.
15. Tartu Maakohtu 17.06.
16. a määrusega määrati E. Nairismägile Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse erakorralise ettekande alusel täiendav kohustus teha katseaja lõpuni GGT ja CDT vereanalüüse kriminaalhooldusametniku kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui kord kolme kuu jooksul. Kohus tuvastas, et E. Nairismägi tarvitas 09.04.2022 taas alkoholi. Määrus jõustus 05.08.
18. Tartu Maakohtu 14.10.
19. a määrusega pikendati Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse erakorralise ettekande alusel E. Nairismägi katseaega 4 kuu võrra, s.o kuni 18.02.
20. Kohus tuvastas, et E. Nairismägi tarvitas 03.07.2022 taas alkoholi. Määrus jõustus 03.11.
22. Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Võru esindus esitas 06.04.2023 Tartu Maakohtule uue erakorralise ettekande, milles tehakse ettepanek E. Nairismägile mõistetud vangistus täitmisele, sest E. Nairismägi tarvitas 14.03.2023 taas alkoholi. Kokkuvõtlikult märgitakse erakorralises ettekandes järgmist. 6.
23. E. Nairismägi kriminaalhooldus algas 04.12.
24. E. Nairismägi on rikkunud katseajal korduvalt kohustust hoiduda alkoholi tarvitamisest ja neljal korral on kohus kohaldanud E. Nairismägi suhtes kohustuse hoiduda alkoholi tarvitamise rikkumise eest meetmeid. Kõigepealt määrati Tartu Maakohtu 18.05.
25. a määrusega E. Nairismägile täiendav kohustus registreerida ennast ühe kuu jooksul määruse jõustumisest alkoholisõltuvuse programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ja läbida programm. Määrus jõustus 10.06.
26. Seejärel määrati Tartu Maakohtu 19.10.
27. a määrusega E. Nairismägile täiendav kohustus alluda alkoholi tarvitamist välistavale medikamentoossele ravile, mille määrab temale psühhiaater. Määrus jõustus 17.11.
28. Siis määrati Tartu Maakohtu 17.06.
29. a määrusega E. Nairismägile täiendav kohustus teha katseaja lõpuni GGT ja CDT vereanalüüse kriminaalhooldusametniku kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui kord kolme kuu jooksul. Määrus jõustus 05.08.
30. Seejärel pikendati Tartu Maakohtu 14.10.
31. a määrusega E. Nairismägi katseaega 4 kuu võrra, s.o kuni 18.02.
32. Määrus jõustus 2 03.11.
33. Vaatamata eelnevale, tuvastas kriminaalhooldusametnik 15.03.2023 E. Nairismägil taas alkoholi tarvitamise. Kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus selgituses märkis E. Nairismägi, et ta jõi 14.03.2023 hilisõhtul 4 pudelit õlut. 6.
34. E. Nairismägi on täitnud korrektselt registreerimiskohustust. E. Nairismägi on teinud vereanalüüse viiel korral 11.07.2022, 11.08.2022, 10.11.2022, 07.02.2023 ja 29.03.2023 ja kõikide vereanalüüside vastused on jäänud normväärtuse piiridesse. 6.
35. Ettekandest nähtub, et kriminaalhooldusametniku hinnangul tuleb E. Nairismägile mõistetud vangistus täitmisele pöörata. E. Nairismägi on jätkanud vaatamata mitmele alkoholihimu pärssivatele meetmetele alkoholi tarvitamist. Talle on antud korduvalt võimalusi probleemidega tegelemiseks ja käitumise muutmiseks. Ometi on endine käitumismuster jätkunud. See näitab, et E. Nairismägi ei suhtu kohusetundlikult sellesse, et talle on antud võimalus kanda karistust vabaduses.
36. Kohtuistungil leidis kriminaalhooldusametnik, et E. Nairismägile võib anda veel ühe võimaluse ja loobus erakorralises ettekandes esitatud taotlusest pöörata karistus täitmisele. Kriminaalhooldusametnik tegi kohtuistungil ettepaneku määrata E. Nairismägile täiendav kohustus teha seniste CDT vereanalüüside asemel alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks PEth vereanalüüse. Esimese kolme kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist tuleb teha vereanalüüse kord kuus. Alates neljandast kuust tuleb vereanalüüse teha mitte sagedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui kord kolme kuu jooksul. Kriminaalhooldusametnik esitas kohtuistungil E. Nairismägi nõusoleku teha seniste CDT ja GGT vereanalüüside asemel käitumiskontrolli lõpuni alkoholi tarvitamise kindlakstegemiseks laboratoorseid alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) vereanalüüse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kriminaalhooldusametniku poolt vastava nõude esitamisest. E. Nairismägi on nõus tegema esimese PEth vereanalüüsi 10 tööpäeva jooksul kohtumääruse jõustumisest. PEth vereanalüüsid on efektiivsemad ja täpsemad kui CDT analüüsid ning sellise kohustuse määramine on viimane võimalus vältida karistuse täitmisele pööramist. CDT analüüside asendamine PEth analüüsidega ei too E. Nairismägi jaoks kaasa lisakohustusi. Seni tehtud vereanalüüside näidud on olnud normi piires, mis näitab, et E. Nairismägil ei esine alkoholi liigtarvitamist. Pärast
37. märtsi 2023 on 4 korral kontrollitud, kas E. Nairismägi järgib alkoholi tarvitamise keeldu. Kõikidel kordadel on E. Nairismägi olnud kaine.
38. E. Nairismägi kinnitas kohtuistungil, et erakorralises ettekandes ja tema poolt kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus selgituses märgitu on õige. Ta jõi 14.03.2023 õhtul 4 purki õlut, sest tal ei olnud und. Ta mõtles, et pärast alkoholi tarvitamist tuleb uni ning keegi ei tule teda hommikul kontrollima. Paraku tuldi teda hommikul kontrollima ja tuvastati tal alkoholijoove. E. Nairismägi on kuriteod toime pannud üldjuhul alkoholijoobes. Kaine peaga on ta rahulik. E. Nairismägi on saanud alkoholivastast ravi. Ta ei võta praegu ravimeid, sest ta arvas, et tal pole neid enam tarvis võtta. E. Nairismägi ei julgenud ravimeid rohkem võtta, sest need on psühhotroopsed. Ta käis Tartus medõe juures ja ta on täitnud vereanalüüside andmise kohustust. Praegu ta praktiliselt ei tarvita alkoholi. E. Nairismägil pole alkoholi poole tõmmet ja tal on elus väga palju positiivset. Eelmise aasta oktoobrist töötab E. Nairismägi Barruses, kus kontrollitakse alkoholi tarvitamist. Kuna töö on hea ja töötasu korralik, pole mõtet alkoholi tarvitamise pärast töökohaga riskida. E. Nairismägi ei soovi, et teda vanglasse pannakse ning palub jätta võimalus karistuse kandmiseks vabaduses.. Kohtu seisukoht 3
39. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi, või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui kriminaalhooldaja taotleb erakorralises ettekandes karistuse täitmisele pööramist mõne KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõude rikkumise tõttu, tuleb kohtul hinnata, kas nõuet rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Kohus peab hindama, kas see põhjus on mõjuv või mitte. Kohtul tuleb analüüsida erakorralises ettekandes tehtud etteheiteid ja nende piiridest ei tohi väljuda (vt RKKK 11.06.
40. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2). Maakohtu hinnangul kohaldub eeltoodud mõttekäik ka KarS § 75 lg-s 2 sätestatud kohustuse rikkumise puhul.
41. Tutvunud erakorralisele ettekande ja sellele lisatud materjaliga ning kuulanud ära kriminaalhooldaja arvamuse ja E. Nairismägi selgitused, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku etteheide on põhjendatud. Küll aga ei ole põhjendatud kõnealuse rikkumise tulemusena karistuse täitmisele pööramine. Erakorralisele ettekandele lisatud alkoholi tarvitamise kontrollimise protokollist nähtub, et kriminaalhooldusametnik kontrollis 15.03.2023 kell 09:08 E. Nairismägi elukohas indikaatorvahendiga alkoholi tarvitamist, indikaatorvahendi näit oli positiivne ja E. Nairismägi ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,174 milligrammi alkoholi. Samuti tuli E. Nairismägi suust alkoholilõhna, tal olid väikesed pupillid, tema reaktsioon oli häiritud, tema kõne oli aeglane, ta ei osanud öelda kuupäeva ja ta oli apaatne. E. Nairismägi tunnistas kohapeal, et ta jõi eile 14.03.2023 neli pudelit õlut. Kohtuistungil selgitas E. Nairismägi, et ta jõi 14.03.2023 neli purki õlut. Ta arvas, et pärast alkoholi tarvitamist tuleb uni ning keegi ei tule hommikul teda kontrollima. Kohtu hinnangul ei nähtu E. Nairismägi selgitustest mõjuvaid põhjusi, mis õigustaksid katseajal alkoholi tarvitamise keelu eiramist. Seega rikkus E. Nairismägi ühel korral KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust. Kuna ta teadis, et tal on keelatud tarvitada alkoholi, pani ta rikkumise toime tahtlikult.
42. Analüüsides kriminaalhoolduse käiku tervikuna, märgib kohus, et käesoleva kohtumääruse tegemise ajaks on E. Nairismägi kriminaalhooldus kestnud 2 aastat ja 5 kuud ja kohus vaatab läbi viiendat erakorralist ettekannet. Kõigepealt ei ilmunud E. Nairismägi 22.03.2021 (s.o 3,5 kuud pärast kriminaalhoolduse algust) kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, mille eest tegi kriminaalhooldusametnik talle kirjaliku hoiatuse. Seejärel tarvitas E. Nairismägi 14.02.2021 (s.o 2 kuud pärast kriminaalhoolduse algust), 24.02.2021 (s.o 10 päeva pärast eelmist rikkumist) ja 11.04.2021 (s.o 3 nädalat pärast kirjaliku hoiatuse toonud rikkumist) alkoholi ning ei teatanud
43. a aprilli keskpaigas (s.o ca 1 kuu pärast kirjaliku hoiatuse toonud rikkumist) kriminaalhooldusametnikule elukoha vahetamisest, mille eest määrati Tartu Maakohtu 18.05.
44. a määrusega E. Nairismägile täiendav kohustus registreerida ühe kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest alkoholisõltuvuse programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ja läbida programm. Määrus jõustus 10.06.
45. E. Nairismägi tarvitas 22.07.2021 (s.o ligi 1,5 kuud pärast täiendava kohustuse määramise määruse jõustumist), 04.09.2021 (s.o ligi 1,5 kuud pärast eelmist rikkumist) ja 18.09.2021 (2 nädalat pärast eelmist rikkumist) taas alkoholi, mille eest määrati Tartu Maakohtu 19.10.
46. a määrusega E. Nairismägile täiendav kohustus alluda alkoholi tarvitamist välistavale medikamentoossele ravile, mille määrab temale psühhiaater. Määrus jõustus 17.11.
47. Seejärel tarvitas E. Nairismägi 09.04.2022 (s.o ligi 5 kuud pärast täiendava kohustuse määramise määruse jõustumist) alkoholi, mille eest määrati Tartu Maakohtu 17.06.
48. a määrusega E. Nairismägile täiendav kohustus teha katseaja lõpuni GGT ja CDT analüüse kriminaalhooldusametniku kehtestatud korra alusel, kuid mitte 4 tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui kord kolme kuu jooksul. Määrus jõustus 05.08.
49. E. Nairismägi tarvitas 03.07.2022 (s.o 2 nädalat pärast täiendava kohustuse määramise määruse tegemist) taas alkoholi, mille eest pikendati Tartu Maakohtu 14.10.
50. a määrusega E. Nairismägi katseaega 4 kuu võrra, s.o kuni 18.02.
51. Määrus jõustus 03.11.
52. Vaatamata eelnevale, tarvitas E. Nairismägi 14.03.2023 (s.o 3,5 kuud pärast katseaja pikendamise määruse jõustumist) taas alkoholi.
53. Kokkuvõtlikult nähtub ülal toodust, et E. Nairismägi on 2 aastat ja 5 kuud kestnud katseajal rikkunud 9 korda kohustust hoiduda alkoholi tarvitamisest ja 1 korral registreerimiskohustust ja kohustust saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukoha vahetamiseks, kusjuures ta on jätkanud alkoholi tarvitamist vaatamata kirjalikule hoiatusele, kolme täiendava kohustuse määramisele ja katseaja pikendamisele. Samas on alkoholi tarvitamiste arv vähenenud.
54. aastal tarvitas E. Nairismägi alkoholi kuuel korral,
55. aastal tarvitas E. Nairismägi alkoholi kahel korral ja
56. aastal on E. Nairismägi tarvitanud alkoholi vaid ühel korral, kusjuures eelviimase ja viimase alkoholi tarvitamise vahel oli 8 kuud. Lisaks on E. Nairismägi teinud alates 11.07.2022 viis CDT vereanalüüsi, mille näidud on jäänud normi piiridesse. Pärast viimast rikkumist 14.03.2023 on kriminaalhooldusametnik kontrollinud neljal korral, kas E. Nairismägi järgib alkoholi tarvitamise keeldu. Kõikidel kordadel on E. Nairismägi olnud kaine. E. Nairismägi on pärast 22.03.2021 täitnud korrektselt registreerimiskohustust. Pärast erakorralisest ettekandest teadasaamist andis E. Nairismägi kirjaliku nõusoleku teha CDT vereanalüüside asemel katseaja lõpuni PEth vereanalüüse alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks kolme tööpäeva jooksul kriminaalhooldusametniku poolt vastava nõude esitamisest. Need asjaolud näitavad, et E. Nairismägi on hakanud vähendama alkoholi tarvitamist ja soovib edaspidi loobuda alkoholi tarvitamisest ja täita talle katseajaks pandud kohustusi. Teda motiveerib loobuma alkoholi tarvitamisest muuhulgas asjaolu, et ta sai oktoobris Barruses töökoha, mida ta ei taha kaotada.
57. Kuna E. Nairismägi on pärast vereproovide tegemise kohustuse määramist suutnud hoiduda alkoholi liigtarvitamisest ja ta tahab töökoha säilitamiseks loobuda alkoholi tarvitamisest, on tõenäoline, et ta täidab edaspidi kõiki talle katseajaks määratud kohustusi. Seetõttu ei pea kohus otstarbekaks praegu tema karistust täitmisele pöörata. Seetõttu on otstarbekam anda E. Nairismägile võimalus tõestada, et ta suudab ennast kokku võtta ja edasise kriminaalhoolduse edukalt läbida. Kohtul kujunes veendumus, et E. Nairismägi on isik, kellel on soov täita kriminaalhoolduse tingimusi ja tegeleda oma alkoholi tarvitamisest põhjustatud probleemidega. Ka kriminaalhooldusametnik leidis kohtuistungil, et E. Nairismägi karistust pole vaja täitmisele pöörata.
58. Kriminaalhooldusametnik tegi kohtuistungil ettepaneku määrata E. Nairismägile täiendav kohustus teha CDT ja GGT vereanalüüside asemel alkoholi tarvitamise määra kindlakstegemiseks katseaja lõpuni PEth vereanalüüse. Esimesel kolmel kuul tuleb vereanalüüs teha kord kuus ja alates neljandast kuust tuleb teha vereanalüüs mitte tihedamini kui üks kord kuus ja mitte harvemini kui üks kord kolme kuu jooksul. Kriminaalhooldusametniku sõnul on PEth vereanalüüsid efektiivsemad ja täpsemad kui CDT analüüsid. Kohus leiab, et regulaarne PEth vereanalüüside tegemine aitab kontrollida alkoholi tarvitamise keelust kinnipidamist ja motiveerib E. Nairismäge hoiduma alkoholi tarvitamisest. PEth vereanalüüside tegemise kohustus on süüdimõistetu poolt vabatahtlikult võetud kohustus, mida pole KarS § 75 lg-s 2 sätestatud kohustuste nimekirjas. Käitumiskontrolli nõuete rikkumise korral on KarS § 74 lg 4 alusel võimalik määrata süüdimõistetule tema nõusolekul ka kohustusi, mida pole nimetatud KarS § 75 lg-s 2, sest KarS § 74 lg 4 eesmärk on määrata süüdimõistetule selline meede, mis aitab ära hoida uusi käitumiskontrolli nõuete rikkumisi. Täiendava kohustuse määramisel 5 arvestab kohus E. Nairismägi isikuga ja seniste rikkumiste olemusega. Seega on asjakohane ja vajalik määrata talle täiendav kohustus teha katseaja lõpuni alkoholi tarvitamise määra kindlakstegemiseks laboratoorseid alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) vereanalüüse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kriminaalhooldusametniku poolt vastava nõude esitamisest. Esimene vereanalüüs tuleb teha 10 tööpäeva jooksul määruse jõustumisest. Esimesel kolmel kuul tuleb vereanalüüse teha kord kuus ja alates neljandast kuust tuleb teha vereanalüüse mitte tihedamini kui üks kord kuus ja mitte harvemini kui kord kolme kuu jooksul. Vereanalüüside näidud peavad kõikidel kordadel olema 50 ng/mL või väiksemad. Ühtlasi tuleb E. Nairismägi KarS § 75 lg 3 alusel vabastada talle Tartu Maakohtu 17.06.
59. a määrusega määratud kohustusest teha GGT ja CDT vereanalüüse kriminaalhooldusametniku kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui kord kolme kuu jooksul.
60. Viimaks märgib kohus, et E. Nairismägil on võimalik ülejäänud katseaja jooksul näidata, et ta on teinud senistest rikkumistest ja erakorralise ettekande kohtus arutamisest vajalikud järeldused ning mõistab, et kriminaalhoolduse edukaks läbimiseks on tal endal vaja teha elus muutusi. Juhul, kui ta jätkuvalt rikub allesjäänud katseaja jooksul käitumiskontrolli nõudeid ja talle määratud kohustusi, pöörab kohus suure tõenäosusega karistuse täitmisele ja saadab E. Nairismägi vanglasse karistust kandma. (allkirjastatud digitaalselt) 6