1-23-1842/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2023, Tallinn Kriminaalasja number 1-23-1842 Kohtukoosseis Eesistuja Orvi Koik, liikmed Julia Katškovskaja ja Inna Ombler Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Eelistungi toimumise aeg ja koht
2. mai 2023, Tallinn Kriminaalasi Kaire Sädemets süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 1, 3, § 344 lg 1, § 345 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu
3. aprilli 2023 aasta otsus kokkuleppemenetluses Apellatsiooni esitaja Kannatanu Z lepinguline esindaja vandeadvokaat Risto Käbi Prokurör Ringkonnaprokurör Aarne Pruus Kannatanu Kannatanu Z lepinguline esindaja vandeadvokaat Risto Käbi Kaitsja Meelis Masso RESOLUTSIOON
4. Tühistada Pärnu Maakohtu
5. aprilli 2023 aasta kokkuleppemenetluses tehtud otsus ja tagastada kriminaaltoimik prokuratuurile. 1
6. Kannatanu esindaja apellatsioon rahuldada osaliselt. Mõista Eesti Vabariigilt Z (Z) kasuks välja 720 eurot, menetluses valitud esindajale makstud tasu katteks. Määrata Meelis Masso Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Kaire Sädemetsale apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 86,40 eurot, sealhulgas käibemaks 14,40 eurot. Jätta see menetluskulu riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav võib määruskaebuse esitada advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:
7. Pärnu Maakohtu
8. aprilli
9. a otsusega tunnistati Kaire Sädemets kokkuleppemenetluses süüdi ja teda karistati KarS § 201 lg 2 p 1, 3, § 344 lg 1, § 345 lg 1 järgi. 1.2 KarS § 49 alusel kohaldati Kaire Sädemetsale lisakaristusena tegutsemiskeeld töötamiseks avalikus sektoris ametikohtadel, kus temale on pandud varaliste väärtuste liikumist korraldavad ülesanded, tähtajaga 3 aastat. 1.3 Rahuldati Z tsiviilhagi ja VÕS § 1043 alusel mõisteti Kaire Sädemetsalt välja 3510 eurot, rahuldati X tsiviilhagi ja VÕS § 1043 alusel mõisteti Kaire Sädemetsalt välja 2602, 82 eurot, rahuldati Q tsiviilhagi ja VÕS § 1043 alusel mõisteti Kaire Sädemetsalt välja 1410 eurot, rahuldati C tsiviilhagi ja VÕS § 1043 alusel mõisteti Kaire Sädemetsalt välja 2446, 34 eurot, rahuldati D tsiviilhagi ja VÕS § 1043 alusel mõistet Kaire Sädemetsalt välja 1959 eurot, rahuldati W tsiviilhagi ja VÕS § 1043 alusel mõisteti Kaire Sädemetsalt välja 1266,93 eurot, rahuldati N tsiviilhagi ja VÕS § 1043 alusel mõista Kaire Sädemetsalt välja 958, 25 eurot, rahuldati V tsiviilhagi ja VÕS § 1043 alusel mõisteti Kaire Sädemetsalt välja 1420, 57 eurot, rahuldati R tsiviilhagi ja VÕS § 1043 alusel mõisteti Kaire Sädemetsalt välja 1587 eurot, rahuldati L tsiviilhagi ja VÕS § 1043 alusel mõisteti Kaire Sädemetsalt välja 1899, 96 eurot, rahuldati E tsiviilhagi ja VÕS § 1043 alusel mõisteti Kaire Sädemetsalt välja 1262 eurot, rahuldati K tsiviilhagi ja VÕS § 1043 alusel mõisteti Kaire Sädemetsalt välja 1023, 38 eurot, rahuldati Malle-Maimu Tammi tsiviilhagi ja VÕS § 1043 alusel mõisteti Kaire Sädemetsalt välja 2195 eurot. Kohustati Kaire Sädemetsa hüvitama tsiviilhagid 3 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 1.4 Sama otsusega lahendati ka menetluskuludega seonduv ja KrMS § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja KrMS § 180 lg 3 alusel mõisteti välja Kaire Sädemetsalt riigituludesse menetluskuluna kokku 2145,19 eurot, määratud kaitsjale määratud tasu 1057, 69 eurot ja sundraha 1087, 50 eurot. Võimaldati menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, igakuiselt kuulub 25-ndaks kuupäevaks tasumisele 178, 80 eurot (v.a viimasel kuul 178, 39 eurot). 2 APELLATSIOON
10. Kannatanu Z lepinguline esindaja vandeadvokaat Risto Käbi esitas apellatsiooni, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja kriminaaltoimiku tagastamist prokuratuurile, kuna rikutud on KrMS
11. peatüki
12. jao sätteid. Apellatsioonis leitakse, et kokkuleppes on jäänud märkimata süüdistatava vastu esitatud Z tsiviilhagi nõue 3517,20 eurot (kokkuleppes märgitud 3510 eurot) ja tsiviilhagis märgitud viivised VÕS § 113 lg 1 alusel ja kannatanule hüvitatavad menetluskulud. Seega on rikutud KrMS § 245 lg 1 p 11, 12 nõudeid. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:
13. Eelistungil apellant toetas esitatud apellatsiooni. Taotles maakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja tagastamist prokuratuurile. 3.1 Prokurör ei toetanud apellatsiooni ja leidis, et kahetsusväärselt on kokkuleppes märgitud vale summa ja viivised on märkimata, kuid kannatanu saab pöörduda selles osas tsviilkohtumenetluse korras kohtusse. Viiviste näol on tegemist küll hagi esemega ja on rikutud kriminaalmenetluse nõudeid, kuid mitte oluliselt. Kannatanud kellele süüdistatav hüvitas tsiviilhagid enne kokkuleppe sõlmimist ei ole viiviste osas rahulolematust väljendanud, seega on nad rahul. Ühtlasi on kohus teinud otsusele jõustumismärke, seega on võimalik asja lahendada ainult teistmismenetluses. 3.2 Kaitsja märkis, et süüdistatava huvides ei ole kokkuleppe tühistamine, kuid jätab nimetatud küsimuse kohtu otsustada. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
14. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, maakohtu otsusega ning apellatsiooni väidetega, ära kuulanud eelistungil menetlusosalised, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja kriminaaltoimik tuleb tagastada prokuratuurile, sest käesolevas asjas on rikutud KrMS
15. peatüki 2.jao sätteid ja seda rikkumist ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada. 4.1 Kolleegiumil tuleb kõigepealt märkida, et asjas puuduvad KrMS § 408 lg-te 1 ja 2 kohaselt nõutavad eeldused Pärnu Maakohtu
16. aprilli
17. a otsuse jõustumiseks, sest maakohtu otsuse peale esitati tähtaegne apellatsioon. Seega ei ole maakohtu otsus tegelikult jõustunud ja Pärnu Maakohtu poolt kohtuotsusele ja kohtuinfosüsteemi tehtud märge otsuse jõustumise kohta on ekslik. Ekslik jõustumismärge ei takista ringkonnakohtul apellatsiooni läbi vaadata (vt RKKKm nr 3-1-1-41-15, p 44).
18. Arutatavas asjas ei ole vaidlust, et Z on antud kriminaalasjas kannatanu. Kui prokuratuur peab võimalikuks kohaldada kokkuleppemenetlust, selgitab ta välja KrMS § 240 p 3, 4 märgitud kannatanu nõusoleku ja arvamuse kokkuleppemenetluses. 5.1 Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kannatanu Z on esitanud tsiviilhagi nõude 3517,20 eurot (VII kd, tl 26-34, 50-53) ning prokuratuur on selgitanud välja kannatanu arvamuse kokkuleppemenetluse kohaldamise võimalikkuse kohta (VII kd, tl 104-105). Kolleegium ei nõustu apellandiga, et kannatanul on õigus anda nõusolek kokkuleppemenetluseks nn tingimuslikult. Kannatanul on küll õigus KrMS § 240 p 3, 4 sätestatud küsimustes anda oma 3 arvamus, kuid seda arvamust ei ole võimalik seada sõltuvusse nõusolekuga kokkuleppemenetluseks. Seega selles osas jäävad kannatanu esindaja väited tagajärjetuks. 5.2 KrMS § 245 lg 1 p 11, 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava vastu esitatud tsiviilhagi alus ja ese ning süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Kolleegium nõustub kannatanu esindajaga, et rikutud on KrMS 9.peatüki 2.jao sätteid ja nimelt KrMS § 245 p 11 märgitut. Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlminud kokkuleppe, milles muu hulgas käsitletakse esitatud tsiviilhagisid (VII kd, tl 107-115), kuid tähelepanuta on jäetud, et Z nõue on 3517,20 eurot, mitte 3510 eurot nagu kokkuleppes märgitud (VII kd, tl 114). Märkida tuleb sedagi, et hagi ese on ka kõrvalnõue ning esitatud tsiviilhagis on kõrvalnõudeks viivis. Hagi ese on hagiavalduse resolutsioonis esitatud nõuded ning kannatanu on üheselt esitanud ka viivise nõude (VII kd, tl 26-28). Seega on kokkuleppes märgitud valesti Z hagi nõue ja jäänud märkimata osaliselt hagi ese ehk viivis ja seda kõigi nõuete puhul. 5.3 Prokuratuuril ei ole õigust muuta esitatud hagi eset. Ka ei saa prokuratuur eeldada, et kuna varasemad hagid on hüvitatud põhinõudest, siis on kannatanud rahul olnud. Kõigi kannatanute nõusolekut ei saa prokuratuur lihtsalt eeldada. Maakohus oleks pidanud kontrollima, kas kokkulepe hõlmab süüdistatava vastu esitatud tsiviilhagi eset ja kas märgitud nõuded on õigesti kajastatud. Kuna sõlmitud kokkulepe ei kajasta õigesti kannatanu Z nõuet ja ei hõlma viivist mitte ühegi esitatud nõude puhul, siis sellises olukorras tulnuks maakohtul kriminaaltoimik KrMS § 248 alusel prokuratuurile tagastada. 5.4 Kolleegium ei nõustu apellandiga, et rikutud on KrMS § 245 lg 1 p 12 märgitut. Kannatanu esindaja on küll esitanud tsiviilhagis taotluse menetluskulude hüvitamiseks, kuid esitamata on menetluskulude nimekiri ja lisaks õigusabikulude tasumise kohustuse tekkimist või kandmist kajastavaid dokumendid. Pelgalt summa märkimine kannatanu nõusoleku protokollis (VII kd, tl 104 pöördel) või summa edastamine prokurörile meiliga (VII kd, tl 106) ei anna alust prokuratuurile võtta seisukoht, kas kannatanul on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega menetluskulu. 5.5 Tuvastades KrMS 9.peatüki 2.jao sätete rikkumise mida ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada, tuleb KrMS § 3411 p 3 alusel ringkonnakohtul kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsus tühistada ja tagastada kriminaaltoimik prokuratuurile. Tekkinud olukorda ei ole ringkonnakohtul võimalik endal parandada, sest kohtul ei ole võimalik kokkulepet muuta.
19. Viimasena peatud kolleegium apellatsioonimenetluse kuludel. Kannatanu lepinguline esindaja taotleb hüvitada kannatanu apellatsiooniastme menetluskulud kokku summas 954 eurot (tunnitasuga 150 eurot ilma käibemaksuta, s.o 180 eurot koos käibemaksuga). Kannatanu esindaja poolt osutatud õigusteenus on olnud tervikuna vajalik, kuid teatud toimingutele kulutatud aeg on ebamõistlik. Kolleegium ei pea põhjendatuks taotluses märgitud ajakulu kokku 4,20 tundi, mis kulus apellatsiooni koostamiseks. Arvestades apellatsiooni mahtu ning millises ulatuses on argumendid põhjendatud ja millises mitte (Vt RKKKo nr 3-1-1-89-11, p 39.2), peab kolleegium põhjendatud ajakuluks apellatsiooni koostamise eest 2,90 tundi. Antud asjas osutusid apellatsiooni väited osaliselt põhjendatuks, seega arvestades eelmärgitut, loeb kolleegium valitud kannatanu esindajale KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses mõistliku suurusega tasuks apellatsioonimenetluses kokku 4 tundi, s.o 720 eurot koos käibemaksuga. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab KrMS § 337 lg 2 p 3 alusel maakohtu otsuse täies ulatuses ja saadab kriminaaltoimiku prokuratuuri, siis jäävad apellatsioonimenetluse kulud KrMS § 185 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kanda. Seega tuleb 720 eurot Eesti Vabariigilt kannatanu Z (Z kaudu) kasuks välja mõista. 4
20. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale määratud tasu menetluskulu. Vastavalt KrMS § 185 lg-le 1 jäävad apellatsioonimenetluse kulud riigi kanda, kui ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 2 p 3 märgitud lahendi. Apellatsioonimenetluse kulu on Kaire Sädemetsale apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi kulu. Kaire Sädemetsa kaitsja Meelis Masso esitas taotluse, mille kohaselt kulus tal ettevalmistuseks, sh tutvumiseks kannatanu apellatsiooniga 30 minutit, lisaks istungil osalemine 15 minutit, s.o kokku 72 eurot, millele lisandub käibemaks 14,40 eurot, kokku summas 86,40 eurot. Kohtukolleegium nõustub taotlusega ja peab põhjendatuks hüvitada kaitsjale kulud summas 86,40 eurot koos käibemaksuga. Seega tuleb Meelis Masso Advokaadibüroo kasuks välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt 86,40 (sh käibemaks 14,40) eurot. Jätta see menetluskulu riigi kanda.
21. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 328 lg 1 p 2, § 337 lg 2 p 3, § 3411 p 3 tühistab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu
22. aprilli 2023 otsuse täies ulatuses ja tagastab kriminaaltoimiku prokuratuurile. Apellatsioon tuleb rahuldada osaliselt. /allkirjastatud digitaalselt/ 5