← Eesti

2-23-383/41

Obsah (8)§ 371§ 168§ 663§ 667§ 67§ 173§ 696§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 26.05.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-23-383 Kohtuasi X hagi Y AS vastu

) § 67 lg-d 1 ja 2, § 422), mistõttu jättis maakohus ennistamise taotluse rahuldamata. Kuna hageja pöördus TVK poole ülesütlemise vaidlustamiseks ettenähtust 4 päeva hiljem, s.o seaduses sätestatud tähtaega ületades ning kohus menetlustähtaega ei ennista, siis on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval (TLS § 105 lg 2). Seega on hageja kaotanud õiguse ülesütlemise vaidlustamiseks ning kohus keeldus hagi menetlusse võtmisest

§ 371lg 2 p 1 alusel.

7. Maakohus jättis menetluskulud

§ 168lg 1 alusel hageja kanda.

2 2-23-383 Määruskaebus ja menetluse edasine käik

  1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada.
  2. Hageja palub asjaolude ja esialgse avaldusega esitatud tõendite kontrollimist, arvestades määruskaebuses hageja esitatud täpsustusi. Hageja selgitab, et ta saatis 17.10.2022 maakohtule e-maili teel vaid oma tahteavalduse, mitte TVK vormil avalduse, seetõttu, et hageja ootas kostjalt vastuseid ja ta ei hakanud TVK avalduse vormi täitma, kartes, et võib sinna lisada valeinfo. Hageja kostjalt vastust ei saanud ja seega esitas e-maili teel tahteavalduse vastulause esitamiseks töölepingu ülesütlemisele. Hageja sai aru, et asja arutatakse sisuliselt TVK istungil, kus saab esitada tõendeid. Kui hageja oleks varem esitanud info enne 17.10.2022 ja kostja oleks saatnud oma seisukoha uurimise tulemuste kohta, siis oleks hageja esitanud enda arvates valeinfo. Hageja ei osanud anda kogu informatsiooni.
  3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada ja saata tsiviilasi hagi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.

  1. Maakohus leidis, et hageja poolt allkirjastatud avaldus töölepingu ülesütlemise vaidlustamiseks esitati TVK-le 21.10.2022 ja hageja 17.10.2022 avaldust ei saa pidada puudustega avalduseks, kuna hageja 17.10.2022 e-kirja manuses puudus allkirjastatud dokument ning hageja enda väite kohaselt ei soovinudki ta 17.10.2022 TVK-le avaldust esitada. Maakohus järeldas, et hageja esitas avalduse TVK-le hilinenult ja kuivõrd hageja ei ole põhistanud mõjuva põhjuse esinemist, mis takistas tal TVK-sse pöördumise tähtaega järgida, jättis maakohus hageja taotluse tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning keeldus hagi menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus maakohtu käsitusega ei nõustu.
  2. TLS § 105 lg 1 järgi peab kohtule või töövaidluskomisjonile esitama ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks avalduse 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Sama paragrahvi lg 2 järgi, kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. TsÜS § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
  3. Hageja sai töölepingu ülesütlemise avalduse kätte 16.09.2022 ja esitas TVK-le 17.10.2022 kell 23.57 e-kirja teel avalduse, millel ei olnud tema allkirja ja millel oli ka muid puudusi. Ringkonnakohus leiab, et hageja on 17.10.2022 e-kirjas TVK-le vaidlustanud töölepingu ülesütlemise. Nimelt on hageja e-kirjas avaldanud soovi "esitada vastulause tööandjale minu töölepingu erakorralise ülesütlemise vastu katseajal". Ringkonnakohtu arvates e-kirjas avaldatust nähtub üheselt, et töötaja ei ole nõus töölepingu erakorralise ülesütlemisega ja soovib seda vaidlustada (dtl 91).
  4. Sellest, et 17.10.2022 avaldusele ei olnud lisatud digiallkirjastatud dokumenti, ei saa järeldada, et töötaja esitas töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks avalduse TVK-le alles 21.10.
  5. TvLS § 26 lg 1 kohaselt tuleb avaldus TVK-le esitada kirjalikult. TsÜS § 78 3 2-23-383 lg 3 järgi on kirjaliku vormi nõue täidetud, kui esitatud tahteavaldust on võimalik kirjalikult taasesitada. E-kirjas sisalduvat avaldust on võimalik kirjalikult taasesitada. TVK-le digiallkirjastatud avalduse esitamise nõue ei tulene seadusest.
  6. TvLS § 27 lg 3 sätestab, et kui TVK-le esitatud avaldus ei vasta TvLS §-s 26 sätestatud nõuetele ja avalduse puudused takistavad avalduse menetlemist, annab töövaidluskomisjoni juhataja määrusega kuni 15 kalendripäeva pikkuse tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui avaldaja jätab määratud tähtaja jooksul puudused kõrvaldamata, keeldub töövaidluskomisjoni juhataja määrusega avalduse menetlusse võtmisest. Eeltoodust nähtub, et TVK-l on muuhulgas ka selgitamise kohustus puutuvalt TVK-le avalduse esitamist.
  7. Toimikust nähtuvalt juhtis TVK tähelepanu avalduse puudustele ning andis töötajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja (dtl 214). Töötaja kõrvaldas avalduse puudused ja 07.11.2022 määrusega võeti avaldus TVK menetlusse (dtl 211).
  8. Eeltoodust tulenevalt on maakohus ja TVK ebaõigesti leidnud, et hageja esitas avalduse töölepingu ülesütlemise vaidlustamiseks hilinenult. Ringkonnakohus märgib, et tähtaja ennistamist saab taotleda seadusest tuleneva menetlustähtaja möödalaskmise puhul (

§ 67

). Kuivõrd avaldus TVK-le oli esitatud tähtaegselt, puudus praegusel juhul vajadus tähtaja ennistamise taotluse sisuliseks lahendamiseks. 19. Seega on maakohus ekslikult keeldunud hagi menetlusse võtmisest

§ 371

lg 2 p 1 alusel põhjusel, hageja on kaotanud õiguse töölepingu ülesütlemise vaidlustamiseks. Maakohtu määrus tuleb tühistada ja tsiviilasi saata maakohtule uueks hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. 20.

§ 173

lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. Ringkonnakohus märgib, et maakohus otsustas määruse põhjendustes jätta menetluskulud hageja kanda, kuid rikkus

§ 173lg-d 1 ja 2, kui jättis menetluskulude jaotuse määruse resolutsiooni märkimata.

21.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 372

lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.