3-20-2450/5

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-2450 Määruse kuupäev

1. detsember 2020 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi X (X ) esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla kohustamiseks võimaldada taotlejale lühiajaline väljasõit
2. detsembril 2020 RESOLUTSIOON Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte X le ja Viru Vanglale. ASJAOLUD
3. X esitas
4. detsembril 2020 Tartu Halduskohtule tuvastamiskaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus kohustada Viru Vanglat võimaldama talle lühiajaline väljasõit ema juurde
5. detsembril
6. Taotleja esitas
7. novembril 2020 taotluse lühiajaliseks väljasõiduks ema juurde, Viru Vangla jättis
8. novembri
9. a käskkirjaga nr 7-1/35398-2 taotluse rahuldamata ning taotleja esitas selle peale vaide
10. detsembril
11. X palus end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest. Taotluse kohaselt on taotleja vanemad eakad ja sedavõrd halva tervisega, et nad ei saa taotlejat Viru Vanglas külastada. Seetõttu on taotleja palunud end korduvalt Tallinna Vanglasse jätta või viia. Vangla otsus on vastuolus vangistuse eesmärkidega ja rikub taotleja õigust kohtuda lähedastega. Taotleja ei ole näinud oma ema kaks aastat ja 11 kuud. Vangla ei ole põhjendanud, miks viidatakse uue kuriteo toimepanemise võimalusele väljasõidu ajal.
12. a ennetähtaegse vabastamise menetluses pooldas vangla taotleja vabastamist, mistõttu on arusaamatu praegune väide uute kuritegude toime panemise kohta väljasõidul. Asjakohatu on viide kehtivale karistusele, sest see karistus kustub
13. detsembril
14. Vangla on asetanud taotleja olukorda, kus tal puudub võimalus oma vanematega vangistuse jooksul kohtuda.
15. Tartu Halduskohtu
16. detsembri
17. a määrusega tagastati kaebus, vabastati M. X riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel ning kohustati Viru Vanglat esitama seisukoht esialgse õiguskaitse taotlusele.
18. Viru Vangla palus
19. detsembri
20. a vastuses kohtunõudele jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Vangla hinnangul on esialgse õiguskaitse taotlus formaalselt lubatav, kuid 3-20-2450 praeguses asjas tähendaks taotluse rahuldamine põhivaidluse lõplikku lahendamist, mida kohtupraktika kohaselt tuleks vältida. Samuti tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata, et kaitsta avalikku huvi ühiskonna turvalisuse tagamiseks. Seejuures tuleb arvestada taotleja isikut, tema viimati toime pandud kuritegu (raske narkokuritegu) ning asjaolu, et ei saa ära hoida uute samalaadsete tegude toimepanemist lühiajalise väljasõidu ajal. Taotlejast ühiskonnale lähtuv risk on jätkuvalt kõrge ning taotleja lubamine vanglast lühiajalisele väljasõidule ei ole õigustatud. Taotleja ei ole välja toonud, milline oleks pöördumatult raske tagajärg, kui esialgset õiguskaitset ei kohaldata ning ta peaks ootama põhivaidluse lõppu. Taotleja ei ole tuginenud erakorralisele perekondlikule sündmusele, lähedase äkki avaldunud raskele haigusele vms. Vangla on seisukohal, et avalik huvi on taotleja erahuvist kaalukam. KOHTU SEISUKOHT
21. Esialgse õiguskaitse taotluses soovib taotleja Viru Vangla kohustamist võimaldada taotlejale lühiajaline väljasõit ema juurde
22. detsembril
24. Halduskohtumenetluse seadustiku § 249 lõike 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab sarnaselt, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada ka vaidemenetluse ajal. Taotleja esitas
25. detsembril 2020 vanglale esialgse õiguskaitse taotlusega samasisulise vaide. Seetõttu on vastav esialgse õiguskaitse taotlus lubatav.
26. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks peab taotlejal olema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb siis, kui on oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob taotlejale kaasa pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed.
27. Taotleja väitel on ta asetatud olukorda, kus tal puudub võimalus oma vanematega vangistuse jooksul kohtuda. Taotleja viitab oma eakate vanemate halvale tervisele.
28. Kohtu hinnangul ei esine taotlejal esialgse õiguskaitse vajadust. Teisisõnu ei ole taotleja ära näidanud, et see, kui talle ei võimaldata lühiajalist väljasõitu ema juurde
29. detsembril 2020, põhjustaks talle pöördumatuid või hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi. Taotleja esitatud põhjendused seonduvad peamiselt Viru Vangla
30. novembri
31. a käskkirja nr 7-1/35398-2 õigusvastasusega. Nimetatud väidete osas saab kohus seisukoha võtta alles võimaliku põhivaidluse lahendamisel. Kuigi taotleja viitab ema tervise halvenemisele, on taotleja kohtule selgelt väljendanud, et lühiajaline väljasõit ei ole vajalik erakorralise sündmuse tõttu (vangistusseaduse (VangS) § 32 lõige 5), vaid ta taotleb seda tavapärastel alustel vastavalt VangS § 32 lõikele 2 (digitoimiku lk 2, punkt 4.2). Eeltoodust järeldub, et taotleja püüab saavutada põhivaidluse eesmärki esialgse õiguskaitse taotlusega. Kohtupraktikas on kinnistunud seisukoht, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse äraotsustamist. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata välistatud. (Riigikohtu halduskolleegiumi
32. septembri
33. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, punkt 19.) Seega juhul, kui esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasneb põhivaidluse 2 3-20-2450 äraotsustamine, on esialgse õiguskaitse vajaduse lävend kõrgem, kuivõrd taotluse rahuldamise eelduseks on ülekaalukas vajadus. Praeguses asjas kaasneks esialgse õiguskaitse kohaldamisega põhivaidluse äraotsustamine, kuna pärast taotleja poolt soovitud lühiajalise väljasõidu võimaldamist muutuks põhivaidlus ainetuks. Kohus on seisukohal, et põhivaidluse äraotsustamine esialgse õiguskaitse menetluses ei ole praeguses asjas põhjendatud, sest selleks ei esine ülekaalukat vajadust. Kohus möönab, et perekond on riigi kaitse all ning ka taotlejal on lubatud oma perekondlikke sidemeid hoida. Samas on väljasõidutaotluse lahendamine vangla kaalutlusotsus (VangS § 32 lõige 4, vangla sisekorraeeskiri § 82 lõige 1). Samuti on perekonnaelu kaitseks sätestatud vangistusseaduses erinorm, mis võimaldab taotleda lühiajalist väljasõitu erakorralise perekondliku sündmuse tõttu, kui taotlejal peaks selline vajadus tekkima (VangS § 32 lõige 5). Vangistusega kaasneb paratamatult mingil määral ebamugavusi. Praegusel juhul ei nähtu, et
34. detsembril 2020 lühiajalise väljasõidu võimaldamata jätmine põhjustaks taotlejale rohkem kannatusi või ebameeldivusi, kui vangistusega paratamatult kaasneb. Kohtu hinnangul ei saa lühiajalise väljasõidu võimaldamata jätmine põhjustada taotlejale pöördumatuid või hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi, mida peaks vältima esialgse õiguskaitse korras.
35. Ülekaaluka esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3