3-20-138/15

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-138 Määruse kuupäev

1. detsember 2020 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi X kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses kaebaja hoidmisega osakonnas, mille üldkasutatavad ruumid olid koristamata ajavahemikul
2. juulist 2018 kuni
3. septembrini 2018 Menetlusosalised Kaebaja – X Vastustaja – Viru Vangla, esindaja Agu Rillo RESOLUTSIOON Jätta kaebus läbi vaatamata õigusvastasuse tuvastamise nõudes seoses kaebaja hoidmisega osakonnas, mille üldkasutatavad ruumid olid koristamata ajavahemikul
4. juulist 2018 kuni
5. septembrini
6. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Tartu Halduskohtusse saabus
8. jaanuaril 2020 X kaebus, milles ta palus tuvastada, et Viru Vangla hoidis kaebajat õigusvastaselt: -
9. juulist 2018 kuni
10. augustini 2018 (18 päeva) suletud kambris, piirates sellega kaebaja õigust liikuda osakonna piires neli tundi päevas ja võimalust kasutada telefoni; -
11. juulist 2018 kuni
12. septembrini 2018 (42 päeva) osakonnas, mille üldkasutatavad ruumid olid koristamata, seades sellega ohtu kaebaja tervise ja heaolu ning vangla julgeoleku. Samuti palus kaebaja tuvastada, et eelnevalt nimetatud olukorrad on diskrimineerivad ja alandavad ning ei pea vangistusega paratamatult kaasnema. Kaebaja põhjendas tuvastamiskaebuse esitamist sooviga hoida ära kaebuses kirjeldatud sündmuste kordumist tulevikus.
13. Tartu Halduskohus tagastas
14. augusti
15. a määruse resolutsiooni punktiga 1 kaebuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes seoses kaebaja hoidmisega suletud kambris ajavahemikul
16. juulist 2018 kuni
17. augustini
18. Sama määrusega võttis kohus menetlusse kaebuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes seoses kaebaja hoidmisega osakonnas, mille üldkasutatavad ruumid olid koristamata ajavahemikul
19. juulist 2018 kuni
20. septembrini
21. Samuti märkis kohus, et kaebaja esitatud taotlust selle tuvastamiseks, et eelnevalt nimetatud olukorrad on diskrimineerivad ja alandavad ning ei pea vangistusega paratamatult kaasnema, ei saa tõlgendada eraldiseisva nõudena, vaid see tuleb lugeda hõlmatuks kaebaja poolt esitatud kahe tuvastamisnõudega.
22. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu
23. augusti
24. a määruse resolutsiooni punkti 1 peale määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus tagastas
25. septembri
26. a määrusega. Riigikohus ei võtnud
27. oktoobri
28. a määrusega kaebaja määruskaebust menetlusse.
29. Vastustaja leidis
30. oktoobri
31. a vastuses, et menetlusse võetud tuvastamisnõude osas tuleb kaebus jätta läbi vaatamata. Vastustaja on seisukohal, et see tuvastamisnõue ei ole lubatav. Tuvastamiskaebuse esitamise võimalused on piiratud. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lõike 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada ainult juhul, kui puuduvad tõhusamad õiguskaitsevahendid. HKMS § 45 lõike 2 mõistet „tõhusam õiguskaitsevahend“ tuleb mõista mitte kitsalt konkreetse vaidluse, vaid isiku sarnaste õiguslike vaidluste kontekstis. Kui kaebaja leiab, et ruumide olmetingimused ei vasta tervisekaitsenõuetele, on tal võimalik esitada kohustamisnõue. Tuvastamisnõue ei ole lubatav ka preventiivsest huvist lähtuvalt. Kui kohus siiski otsustab kaebust menetleda, tuleb kaebus jätta rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT
32. Praeguseks menetlusstaadiumiks on vaatluse alla jäänud õigusvastasuse tuvastamise nõue seoses kaebaja hoidmisega osakonnas, mille üldkasutatavad ruumid olid koristamata ajavahemikul
33. juulist 2018 kuni
34. septembrini
35. Kaebaja põhjendas tuvastamisnõude esitamist preventiivse huviga.
36. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebus tuleb selle nõude osas jätta läbi vaatamata. Seaduse ja kohtupraktika järgi on tuvastamiskaebuse esitamise võimalused piiratud. HKMS § 45 lõike 2 esimese lause kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Riigikohtu halduskolleegium on
37. oktoobri
38. a määruses asjas nr 3-19-882 selgitanud järgmist (punktid 23.1 ja 23.6). Tuvastamiskaebuse esitamiseks peab isikul olema eriline preventiivne huvi. See tähendab, et isikul peab olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske. Kui võimaliku tulevase õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis ei ole võimatu või ebamõistlikult raske, ei ole täidetud tuvastamiskaebuse eelduseks olev erilise preventiivse huvi kriteerium. Kui osakonnas, kus kaebaja paikneb, peaks kaebaja hinnangul jälle tekkima probleeme üldkasutatavate ruumide koristamisega, on kaebajal olemas tõhusamad õiguskaitsevahendid. Kaebaja saab esitada kohustamisnõude või hüvitamisnõude. Täidetud ei ole tuvastamiskaebuse eelduseks olev erilise preventiivse huvi kriteerium, sest võimaliku tulevase õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis ei ole praegusel juhul võimatu või ebamõistlikult raske. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebajal puudub kaebeõigus kõnealuse tuvastamisnõude esitamiseks. Kohus jätab kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu kaebuse selle nõude osas HKMS § 151 lõike 2 punkti 1 ja § 121 lõike 2 punkti 1 alusel läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)