Obsah (7)

§ 2641§ 12§ 15§ 16§ 27§ 56§ 32

Väärteoasi 4-22-2337 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. veebruaril 2023 Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi sekretär J

§ 2641lg 1 järgi Kaebuse esitanud isik V.

V. (ik: xxxx, e-post: xxxx) Kaebaja isiku esindaja Henno Nurmsalu Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna esindaja K. P. ja S. D.. Asja läbivaatamine Kaebuse lahendamine istungimenetluses RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p-st 3 ja § 30 lg 1 p-st 1 kohus otsustas: Tühistada Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna 20.06.2022 otsus väärteoasjas 2315,22,001371 V. V. karistamises

§ 2641lg 1 järgi ning lõpetada väärteomenetlus V.

V. suhtes VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale arvates otsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades advokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul arvates otsuse tutvumiseks kättesaadavusest. Kassatsioonkaebuse teate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna menetlusosalistele kättesaadav 21.03.2023. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad 1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna 20.06.2022 otsusega väärteoasjas nr 2315,22,001371 karistati V. V.´i karistusseadustiku (edaspidi

) § 2641 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest ning talle määrati karistuseks rahatrahv 80 trahviühikut, s.o 320 eurot selle eest, et V. V., olles avaliku koosoleku korraldaja ja korrapidaja, ei taganud 17.02.2022 kell 13:16 Rahukohtu 1, Tallinn toimuva koosoleku läbiviimist rahumeelselt. Enda kõne pidamise ajal, ründas V. V. sõnadega meeleavaldusel osalenud ajakirjanikku S. P.´d, nimetades teda kõigi koosolekul osalenute juuresolekul propagandistiks ja jätiseks, karjudes talle korduvalt „häbi, häbi, häbi“ ning andis korralduse tal koosolekult lahkuda. Antud ründele reageerisid meeleavaldusele tulnud isikud agressiivselt, kogunedes ajakirjaniku S. P. ümber, karjudes ajakirjaniku suunas „häbi“ ja nõudsid tema lahkumist, millega ei olnud tagatud meeleavaldusel osalenud koosolekut kajastava ajakirjaniku S. P. ohutus.

1. 04.07.2022 esitas V. V. kaebuse, leides, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ja väärteomenetlus lõpetada koosseisu puudumise tõttu VTMS § 29 lg l p 1 alusel. Kaebuse kohaselt kasutas V. V. S. P. suhtes temale avaliku koosoleku korraldajana antud õigusi ja koosoleku rahumeelse kulgemise tagamiseks kohustas S. P.d koosolekult lahkuma, mida viimane paraku keeldus tegemast.
2. 28.11.2022 istungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde. Lühidalt kokkuvõetuna palus kaebaja välja selgitada kas menetlusalune isik koosoleku korraldajana rikkus mingilgi viisil korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 64 sätestatud kohustusi, mis talle on pandud, saates minema kaebaja hinnangul provokatiivselt käituva S. P., seaduslikult korraldatud koosolekult. Teiseks, kas S. P. oma varasema tegevusega võis tingida selle, et tema tegevust käsitleti kui mitte ajakirjaniku tegevust seal koosolekul vaid tegevuses varitses oht koosoleku rahumeelsele läbiviimisele. Mis tingis selle, et koosoleku korraldajal oli seadusega pandud kohustus teda koosolekult minema saata vältimaks seda, et koosolekul osalejad võtaksid mingil viisil selle tegevuse enda kätte või koosolek väljuks koosoleku korraldaja kontrolli alt. Kolmandaks palus kaebaja välja selgitada kas tegelikult antud situatsioonis 17.02.2022 valitses üldse oht S. P.le. On oluline välja selgitada, kas koosoleku korraldaja tegevus või ka koosolekul osalejate tegevus mingilgi viisil põhjustas ohu S. P.le või oli see tegelikult tema ettekujutus, mida ta väljendas, esitades kaebuse politseile ja kes võttis selle siis menetlusse.
3. Kohtulikes vaidlustes leidis kaebaja, et S. P. eemaldamine koosolekult oli õiguspärane ja kooskõlas korrakaitseseaduses sätestatuga. Koosoleku korraldaja ülesandeks on tegutseda ennetavalt. Kui on ette näha või põhjendatud kahtlus, et olukord võib käest ära minna on ennetavalt vajalik teha toiminguid, võtta tarvidusele meetmed, et tagada koosoleku rahumeelsus ja osavõtjate ohutus. Samuti puuduvad kaebaja hinnangul tõendid selle kohta, et S. P.l oleks olnud mingigi reaalne oht. Ohutunde tundmine ei ole kaebaja hinnangul piisav, et kedagi väärteokorras karistada. Isegi kui korraldus on antud inetult või solvavalt siis on see muu tasandi küsimus, mitte alus väärteokorras karistada selle § alusel. Repliigi korras märkis kaebaja riigikohtu lahendis 1-19-1849 on toodud, et valjuhäälse ja ärritunud kõneviisi puhul ei saa rääkida kuriteost vaid seda saab tõlgendada üksnes pahameele väljendamisena. 17.02 2 meeleavaldusel oli olukord kontrolli all ja ei saa väita, et see oli kontrolli alt väljunud. Ühtegi fakti ei ole mis kinnitaks, et olukord ei olnud kontrolli all. Mingit vägivalda ei tekkinud, mingit olukorda ei tekkinud. Kaebaja vaidleb vastu sellele, et ta oleks pöördunud üleskutsega teha midagi S. P.le, kaebaja hinnangul pöördus tema konkreetselt S. P. poole ja tegi seda avalikult kuid ei pöördunud rahva poole, et keegi midagi S. P.le teeks vms. Ei tohi moonutada kaebaja sõnu. Kaebaja hinnangul on vajalikud siiski faktid, tunnetest vaid ei piisa. Sellest, mis sõnu kaebaja kasutas on moraaliküsimus, kaebaja tunnistab, et sõnaliselt väljendas ta end ehk liiga emotsionaalselt kuid see ei ole hetkel küsimus.
4. Kohtuväline menetleja jäi esitatud süüdistuse juurde täies mahus leides, et V. V.le inkrimineeritud väärtegu on kaebaja poolt toimepandud ning tõendatud ning määratud karistus on proportsionaalne toimepandud teoga, karistuse kergendamiseks puudub alus ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb muutmata jätta. Kohtuvälise menetleja hinnangul oli olukord koosolekul rahulik ja kontrolli all, seda kinnitavad tunnistaja ütlused ning olukord muutus sel hetkel kui kaebaja hakkas S. P.d koosolekult eemaldama. Kohtuväline menetleja leiab, et koosoleku korraldaja kutsus rahvamassi ühe konkreetse isiku vastu, ka kohtus ei suutnud kaebaja põhjendada mida S. P. siis konkreetselt tol korral valesti tegi kuid tagant järele mõeldes möönis kaebaja, et oleks käitunud teisiti, ta oleks eemaldanud S. P. koosolekut kuid teisel viisil. Menetleja hinnangul pole oluline kas on eraldi tõendatud kas tunnistaja tundis end ohustatult või mitte, piisab isiku ütlustest mis on kohtuvälise menetleja hinnangul eluliselt usutavad ning sellest tulenevalt tekkis oht tema turvalisusele. Vastuseks repliikidele märkis menetleja, et tema ürituse korraldajana teab väga hästi, et rahva jaoks kes sinna koosolekule kogunenud on, on kaebaja A ja O, seega kogu olukord tekkiski sellest, et korraldaja hakkas seal S. P.d avalikult eemaldama. Kohtuotsuse põhjendused
5. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
6. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).
7. Väärteokaebuse kohtulikul arutamisel uuris kohus väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid.
8. 19.05.2022 koostas Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna eriasjade uurija K. P. väärteoprotokolli väärteoasjas nr 2315,22,001371 selle kohta, et 17.02.2022 kell 13:16 Tallinnas Rahukohtu tn 1, V. V. olles avaliku koosoleku korraldaja ja korrapidaja, ei taganud koosoleku läbiviimist rahumeelselt, mis seisnes selles, et enda kõne pidamise ajal, ründas ta 3 sõnadega meeleavaldusel osalenud ajakirjanikku S. P.'d, nimetades teda kõigi koosolekul osalenute juuresolekul propagandistiks ja jätiseks, karjudes talle korduvalt „Häbi, häbi, häbi" ning andis korralduse tal koosolekult lahkuda. Antud ründele reageerisid meeleavaldusele tulnud isikud agressiivselt, kogunedes ajakirjaniku S. P. ümber, karjudes ajakirjaniku suunas „Häbi" ja nõudsid tema lahkumist, millega ei olnud tagatud meeleavaldusel osalenud koosolekut kajastava ajakirjaniku S. P. ohutus. 10.

§ 2641

objektiivse kooseisu moodustab avaliku koosoleku pidamisele kehtestatud nõuete eiramine. Avaliku koosoleku reeglid on sätestatud korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 61-68. V. V.´ile heidetakse ette KorS § 64 lg 3 p 1 sätte rikkumist mis on kvalifitseeritud

§ 2641lg 1. Kor

S § 64 lg 3 p 1 järgi peab koosoleku korraldaja tagama koosoleku rahumeelse pidamise ja koosolekust osavõtjate ohutuse.

1. Pole vaidlust asjaolus, et 17.02.2022 toimus avalik koosolek (KorS § 58 lg 2 järgi) Tallinnas Rahukohtu tn
2. 24.01.2022 esitatud teatisest avaliku koosoleku läbiviimiseks nähtub, et lähtuvalt KorS § 68 lg 3 registreeris Põhja prefektuur SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks esindaja V. V. poolt esitatud teate avaliku koosoleku läbiviimisest mh 17.02.2022 kell 11:00-13:00 Stenbocki maja juures Rahukohtu 3, Tallinn, koosoleku eesmärgiks oli protesti väljendamine põhjendamatute koroonapiirangute vastu. Koosolekul osalevate inimeste arvuks on teatise kohaselt 100 või rohkem inimest ning on fikseeritud, et koosolekul kasutatakse helitehnikana kõlareid.
3. Kohtule esitati Ida-Harju politseijaoskonna väärteomenetleja poolt vastus V. V. pöördumisele mille kohaselt on Ida-Harju politseijaoskonnas menetluses väärteoasi nr 2315,22,001371

§ 2641lg 1 järgi seoses 17.02.2022 juhtumiga.

1. Kohtule esitati 24.03.2022 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud salvestist SAPtk 17.02.2022 Stenbocki.mp4 maja ees filmitud meeleavaldusest algusega kella 13:00, mis on jäädvustatud DVD-R plaadile. Kohtus esitati ka vaadeldud videosalvestis ning kohus veendus, et vaatlusprotokollis kajastatu on vastavuses videosalvestisega. Vaatlusprotokolli kohaselt salvestiselt ajaliselt 00:06:45 astub lavale meesterahvas, tumedates riietes ja tumedas kaabus - on tuvastatud, et kõne pidajaks oli V. V.. Kõnet peab ta meeleavaldusel kokku 36 minutit. Vaatlusprotokollis on refereeritud kõne sõnaliselt mida kohus ei pea vajalikuks täies mahus kohtotsuses kirjeldada kuivõrd kõne sisust vaid osaline osa on puutumuses käesoleva menetluseesemega. Käesoleva menetluse mõistes oluliseks muutub kõne alates 16-ndast minutist millele eelnevalt avaldab V. V. arvamuse ajakirjanduse kohta, väites, et ajakirjanduses tehakse piinlikult propagandat, kutsudes rahvast üles sama arvamust avaldama ning öeldes, et tegemist on häbiväärse olukorraga.
2. 00:16:20 minutil hakkab V. V. oma esitatud kõnes rääkima: „Muuseas üks eriti vastik propagandist on siin teie ees, S. P., temale võib küll öelda HÄBI.HÄBI.HÄBI MEES.HÄBI. (rahvas ühineb kõnelejaga ja karjub samuti HÄBI). Sa mees pead ennast ajakirjanikuks, sa oled alatu propagandist mitte keegi ei taha sind siin näha. Jätis. Jätis. Jätis. Kao minema siit. Kao minema siit. Sa ei ole teretulnud, sa oled propagandist. Sa oled provokaator. Mine minema. Kui sa ei lahku siit vabatahtlikult, siis me palume politseil sind siit eemale viia, sest sa ei ole ajakirjanik, sa oled provokaator. Palun lahku. Mina olen selle koosoleku korrapidaja, korraldaja, ma vastutan selle eest ja ma annan sulle korralduse siit lahkuda. Kao minema. Kao minema mees. Sul on olnud piisavalt aega minuga rääkida, siis kui oli vaja teha neid saateid, milles oled sa kuvanud kremli käsilase kuvandi ja muu sellise. Kao minema siit. Kao minema. Kao minema siit. Lahku. Kui sa ei lahku, siis ma palun politsei abi, et sind siit 4 eemaldada. Sellepärast, et annan sulle korralduse sa oled provokaator, sa oled juba praegu korraldanud provokatsioone meeleavaldustel ja me ei pea seda taluma. Kao minema mees. Häbi. Kellelgi ei ole vaja sekkuda sellesse, ma saan sellega ise hakkama. Kellelgi ei ole vaja sekkuda sellesse, ma saan sellega ise hakkama, mina korraldan seda piketi. Mina vastutan selle korraldamise eest. Minul selle korraldajana seadusest tulenev õigusnõuded, provokaatoreid lahkub siit.. Ja ma praegusel hetkel kordan seda palvet, mida ma olen korduvalt esitanud, palun lahkuda. Provokaatoritel, mind ei huvita. Ja kui sa ei kuula korraldusi, mis on seaduspäraselt antud siis palun politseil jõustada seda ja see on ka seadusega ette nähtud. Palun lahkuda selle binketi territooriumilt. Meil on registreeritud meeleavaldus, see toimub sellel territooriumil siin. Ja ma palun korraldajana lahkuda siit provokaatoritel. Sellest, nendest proportsioonidest, mida sa oled korraldanud, on juba sündinud, väga palju kahju ja võib sündida veel palju kahju. Ma soovitan selle mehega mitte kellelegi mitte sõnagi rääkida. Tema huvi ei ole mitte midagi muud, kui maalida nendest meeleavaldustest väärastunud pilt ja kujutada meid agressoritena, kujutada meid äärmuslastena, kujutada neid mingisuguste kaltsakatena. Me ei pea lõputult tolereerima seda, kuidas mingid provokaatoreid, ideoloogilised aktivistid käsitlevad ennast ajakirjanikena ja kes arvavad, et neile on kõik lubatud, ei ole lubatud. Minema siit. Häbi mees, mine ära. Häbi. Häbi ka Postimehele, kes selliseid inimesena palgal peab, häbi? Me jätkame seda meeleavaldust ennem, kui provokaatorid on lahkunud. Välja mees. Häbi. Me ei talu propagandisti oma üritustel. Hakka ajakirjanikuks, palu vabandust, ja siis räägime edasi.
3. Paragrahv kuuskümmend kuus korrakaitseseadusest: koosolekust osa võttev isik on kohustatud täitma koosoleku korraldaja või korrapidaja korraldusi korra tagamiseks koosolekulja lahkuma käesolev käesoleva seaduse paragrahv kuuskümmend neli lõikes neli nimetatud juhul viivitamatult koosolekud. Nii. Nii et kui ei kuulata koosoleku korraldaja ja korrapidaja korraldusi, siis on politsei kohustatud inimesele eemaldama kes takistavad koosoleku läbiviimist rahumeelselt ja seaduspärasuselt Kui juba sellest mehest juttu tuli, tuletame meelde mõne nädala tagust meeleavaldust seal rüütelkonna maja ees, mees tuli samamoodi, meeleavaldusele tiirutas seal ringi, pidevalt, otsis võimalusi saada materjali, millega luua moonutatud kuvand just selline, nagu ta pärast eetrisse lasigi. Meie meeleavalduse pärast seda ei saanud, küll aga sai ta pärast Toompea tänavalt. Esitades kogu seda asja täiesti tõdemoonutavalt, sidudes selle minu kahekümne kolmanda oktoobri meeleavaldusele hetk üleskutsega kodanikuallumatusele, millel ei ole mitte midagi pistmist üleskutsega konfliktidele politseiga. Nagu vähekenegi poliitilises filosoofias orienteeruv inimene peaks aru saama, et Vikipeediast järgi vaadata, kui võimet rohkem ei luba. Ja muuseas seisis ka korduvalt pikalt minu lähedal, minu kõrval tundmata vähimatki huvi selle vastu, mida korraldajatel on öelda, eks see on ajakirjanduse ABC, sa lähed tegema reportaaži. Sa küsid kommentaare korraldajatelt, aga mitte kõige vähematki huvi selle vastu mehel ei olnud. Ja no täpselt samamoodi nagu ta lasi eetrisse Postimees mõned nädalad varem käsitluse, kus mind kujutati mingisuguse Kremli agendina, eks kutsuti sinna endine luurejuht, E.-N. K. ja D. V., endine partorg, kommunistliku partei liige, palgaline töötaja, kes siis rääkisid sellest, et mina olevat väga edastanud Kremli jutupunkte. K. ise, eks ole, müüb 3,4 miljonilist mõisa, mille ta on poliitiku ja riigiametniku palgast kuidagi suutnud endale soetada. Meediast on läbi käinud, kuidas mees ostab endale sajatuhandese uue luksusauto, samal ajal, kui tal on maksuvõlg sada tuhat eurot riigile, eks. Ja siis ülbelt ütleb, et eks mõisnikel ongi olnud Eestis komme natukene võlgu elada. Et siukesed mehed on siis need, kes tulevad rääkima. Ja S. P.st rääkides loomulikult minule sõna ta ei paku, eks ole, need mehed kutsub sellesse samasse stuudiosse, kus mina olen käinud igal nädalal L. saadet tegemas, seal teeb sellise käkerdise valmis ja ei mult ei võta kommentaare, kuidas ma siis, pakuks mulle võimaluse ennast kaitsta selliste süüdistuste eest seda mitte. Nii et selline mees, on S. P.. Ma soovitan temaga mitte üht sõna 5 rääkida, mitte üht sõna eriti on ta kaameraga koos, ta paneb seal kokku, ta lõikab, võtab need jupid, mis talle sobivad ja teeb sihilikult moonutatud kuvandi. Ja ta muidugi ei ole ainuke, on teisigi, aga tema on selline eriti vastik tüüp, et selle mehega tõesti tasub olla ettevaatlik. Ei ole mingit elementaarset autunnet ega professionaalsest väärikust.
4. Sellekohane S. P. avalik minema ajamine koosolekult lõppeb 00:25:
5. Kõne kestab veel edasi, lõppedes 00:36:10 kuid ka see osa kõne sisust ei ole antud menetluse kontekstis olulise tähtsusega kuivõrd ei ole puutumuses menetluseseme asjaoludega.
6. Kuivõrd avaliku koosoleku eesmärk ongi koosolekule kogunenud inimeste meelsuse kollektiivne kujundamine ja väljendamine siis saab väita, et see eesmärk sai videosalvestise järgi täidetud. Hinnates videosalvestist ning selle järgi koostatud vaatlusprotokolli loeb kohus tuvastatuks asjaolu, et kõne ajal tuleb rahvas kõne pidaja negatiivsete emotsioonidega kaasa. Sellele viitavad asjaolud, et rahvas karjub kaasa, näidates üksmeelt, et nõustuvad kõneleja V. V.´iga. Seega saab väita, et rahvas oli agressiivselt meelestatud kuid mitte iseeneslikult vaid kõne pidaja V. V. ärgitusel kuivõrd enne kõne pidamist oli rahvas koosolekul rahulik. Kohtu hinnangul on videosalvestis käesoleva menetluse kõige objektiivsemaks tõendiks. Videosalvestiselt nähtub, et koosolek on rahumeelne ja ohutu kõigile koosolekul viibijatele seni kuni V. V. märkab rahva hulgas ajakirjanikku S. P.d, hakates siis oma kõnes nimeliselt talle viitama, häbistama avalikult ning iseloomustama sõnadega „jätis“, „provokaator“ „ideoloogiline aktivist“ ning teda avalikult siis koosolekult minema ajama ning rahvas tuleb sellega kaasa – pöördub S. P. poole karjudes kaasa V. V. sõnu. Kohtu hinnangul on videost tuvastatav, et rahvas ei pööranud enne kui V. V. S. P. poole avalikult pöördus tähelepanu sellele, et S. P. seal rahva hulgas viibis. Seega sellest hetkest kui V. V. oma kõnes S. P. poole pöördus ja oma negatiivse arvamuse väljendamisega koosolekul viibinud rahva S. P. vastu suunas oli asetatud ohtu S. P. turvalisus mistõttu ei saa väita, et koosoleku korraldaja viis koosolekut läbi rahumeelselt. S. P. oli samuti koosolekust osavõtja, kelle ohutuse pidanuks koosoleku korraldaja tagama kuid vastupidiselt seadis koosoleku korraldaja S. P. turvalisuse ohtu. Videosalvestises puuduvad igasugused viited sellele, et S. P. oleks rikkunud kuidagi avalikul koosolekul olemise reegleid mistõttu ei olnud põhjendatud alust S. P.d sellisel moel ka koosolekult eemaldada.
7. Puudub vaidlus, et kaebaja V. V. ja ajakirjaniku S. P. vahel on olnud varasemaid enne vaidlusaluse sündmuse toimumist konflikte, mis on läinud isiklikule tasandile ning mis on varjuna selle sündmuse, mis aset leidis tekkepõhjuseks. Kohtu hinnangul on tegemist olukorraga kus emotsionaalsed ning isiklikud seisukohad koosoleku korraldajal ei ole võimaldanud päris objektiivselt hinnata koosoleku avaliku korra kaitse ülesandeid. Tõsi on, et ka ennetavalt tuleb võtta kasutusele meetmeid tagamaks kõigi turvalisus kuid avalik sõnavõtt S. P. suunas polnud käesoleval juhul mitte tema turvalisuse tagamiseks vaid näitlikustamiseks, et rahva hulgas viibib just isik, kes on provokaator ning saab väita, et nende väljaöeldud sõnadega asetas koosoleku korraldaja ohtu S. P. turvalisuse. Seda kinnitab selgelt esitatud videosalvestis ning sellelt tajutav agressioon S. P. suunas. Küll aga tulnuks kohtu hinnangul koosoleku korraldajal isiklikud seisukohad kõrvale jätta.
8. Kohtule esitati ka 23.02.2022 koostatud vaatlusprotokoll, mille kohaselt on vaadeldud sotsiaalmeedia kanalis Objektiiv 07.02.2022 ilmunud V. V. arvamuspostitust „Konfliktid politseiga ei tule meeleavaldustele kasuks“. Postitus on avalik ja nähtav xxxx. Postituse sisu räägib sellest, et protestid ei tohi muutuda vägivaldseks esitades üleskutse hoiduda konfliktidest politseiga. Selles postituses räägib V. V. 17.02.2022 toimunud meeleavaldusest ja selle järel tekkinud konfliktist meeleavalduse järgselt lahkuvate inimeste ja politsei vahel 6 ning mis muutus ka füüsiliseks. Arvamusartiklis rõhutas V. V., et füüsilised kokkupõrked politseiga on vastuolus rahumeelsuse põhimõttega, millest nad on juhindunud eranditult SAPTK poolt korraldatud meeleavalduste läbiviimisel ning seda tuleb järgida ka edaspidi. Selles artiklis on V. V. nimetanud S. P.d valelikuks propagandistiks kellel puudub autunne. Kohtu hinnangul näitab esitatud vaatlusprotokoll, et peaaegu nädal peale sündmuse toimumist oli juhtunu endiselt V. V. mõtteis, võttes isiklikult, et ajakirjanik S. P. ei tundnud huvi meeleavalduse korraldaja seisukohtadele ning avaldades arvamust, et S. P. tegutses mitte ajakirjaniku vaid valeliku propagandistina. Arvestades mõlema vaatlusprotokolli sisu on kohus mõistnud, et V. V.l on isiklik arvamus S. P. kohta, mida ta avalikult väljendab ning V. V. ei pea S. P.d ajakirjanikuks vaid propagandistiks.
9. 12.01.2023 andis kohtus ütlusi tunnistaja S. P.. 17.02.2022 toimunud sündmuse kohta selgitas tunnistaja, et Postimehe uudise toimetuse juhilt G. B. tuli tunnistajale tööülesanne teha Stenbocki maja ees toimunud meeleavaldusel tänavaküsitlus. Tunnistaja selgitas mis on tänavaküsitlus - formaadilt selline ülesanne, et on üks küsimus nelja-viie meeleavalduses osaleva inimesega, videoformaadis, kaasas üks kaamera üks mikrofon. Peale ülesande täitmist tulla meeleavalduselt ära, panna video kokku ja avaldada. Küsimus puudutas mõned päevad varem V. V. poolt ühes veebi televisioonis välja öeldud lauset, mida tunnistaja täpselt kohtus ei suutnud meenutada. Tunnistaja tööülesande kohaselt pidi ta küsima meeleavaldusel osalenud inimestelt kommentaari selle mõtte kohta mida tunnistaja istungil enam ei mäletanud. Tunnistaja sõnul oli inimesi, kes ütlesid, et ei soovi tema küsimustele vastata ja seda tunnistaja aktsepteeris minnes järgmise inimese juurde. Oli inimesi, kes soovisid väga küsimusele vastata ja oli inimesi, kellele ei meeldinud, et tunnistaja nende käest küsimusi küsis. Tunnistaja kirjeldas, et nad tegid operaatoriga A. A. mõned intervjuud ära ja kas lavalt keerati volüümi peale või V. V. alustas kõne pidamist, igal juhul inimeste tähelepanu pöördus lavale. Tunnistaja sai aru, et tol hetkel ei ole võimalik intervjuusid läbi viia kuna inimesed tahavad jälgida laval toimuvat. Tunnistaja seisis seal rahva sees ja vaatas laval toimuvat koos operaatoriga, töö mõttes oli vaikne hetk ja operaator läks lava ette, et võtta katteplaane, tunnistaja jäi rahva sisse edasi seisma ja vaatama mis laval toimub. Kui tunnistaja nägi, et teiselt poolt tänava otsast tuleb veel inimesi, siis ta otsustas minna läbi selle rahva operaatori juurde, kes oli lava ees, kükitas tema juurde ja ütles „teeme veel mõned intervjuud“. Ja siis sel hetkel ilmselt märkas V. V. lavalt S. P.d. Ühel hetkel kõlas lavalt V. V. suust, et „see mees on kõige suurem propagandist üldse“, näidates näpuga tunnistaja suunas ja koondes kogu rahva frustratsiooni tunnistaja peale. Järgnesid sellised terminid nagu „ jätis“ mitmel korral. Siis V. V. kutsus lavalt rahvast üles tunnistaja suunas „häbi“ karjuma ehk siis tunnistajat häbistama ja tunnistaja tundis ennast sel hetkel sõimatuna. Seal kõlas lause, et tunnistajale öeldaks „häbi“. Tunnistaja nägi mingi hetk, et politseinikud on olemas ja ühel hetkel olid nad tunnistaja läheduses, see oli hetk kui tunnistaja otsustas meeleavalduselt lahkuda.
10. Tunnistaja kirjeldas, et ta on käinud kajastamas ka Rüütelkonna maja ees toimunud meeleavaldust, sealt lahkudes Toompea jalamil toimus intsident ühe härra ja politseinike vahel ja samal ajal kui see hakkas lahti rulluma lõppes ka Rüütelkonna maja ees toimunud meeleavaldus ja rahvas hakkas lahkuma. Ja sealt lahkunud rahvas sattus konflikti olukorda ja seal algas ka kõik sõimuga ja lõppes sellega, et muututi vägivaldseks tunnistaja hinnangul politsei suhtes. Tunnistaja kirjeldas, et on näinud kuidas meeleavalduse järgselt võivad asjad minna inetuks, see on üks põhjus miks ka tema tundis end 17.02.2022 toimunud meeleavaldusel ebaturvaliselt. Teiseks tunnistaja nägi, et seal viibinud inimesed said aru, et siin on oht või risk olukorra eskaleerumiseks. See väljendus selles, et tunnistajale öeldi rahva seast, et tal endal on parem kui ta sealt ära läheb. Ning kolmandaks ka meeleavaldusel viibinud politseinikud said aru, et on oht olukorra eskaleerumiseks. Tunnistaja tõlgendas seda 7 asjaolust, et talle öeldi vaikselt, et võib olla on tõesti parem kui tunnistaja ära läheb väljendades istungil, et see oli mõte mitte täpne sõnastus. Seal viibinud politseinikud leidsid samuti, et tunnistajal on targem lahkuda, et see olukord ei eskaleeruks. Selleks, et lahkuda pidi tunnistaja seda tegema läbi vihase rahvasumma. Keegi ei tulnud tunnistajale kallale, keegi teda füüsiliselt ei puutunud. Samuti tunnistaja ütluste kohaselt ei pöördunud tema 23.02.2022 politsei poole.
11. Kohtu hinnangul on tunnistaja S. P. ütlused usaldusväärsed. Kohtul ei ole kahtlust, et meeleavaldusele minnes täitis S. P. oma töökohustust ajakirjanikuna, samuti ei sea kohus kahtluse alla ohutunnet oma turvalisuse pärast. Kaebaja küsis tunnistajalt, kas keegi rakendas tunnistaja suhtes vägivalda ning tunnistaja vastas, et füüsilist vägivalda ei kasutatud. Samuti küsis kaebaja kas keegi ähvardas tunnistajat füüsilise vägivallaga ning tunnistaja vastus oli eitav. Kohutu hinnangul oli kaebaja küsimus täiesti asjakohane kuid tähelepanuta jäi asjaolu, et vägivald ei ole alati füüsiline. Kohus selgitab, et kohtupraktika eristab vägivallategudes vaimset ja füüsilist vägivalda. Oma ütlustes viitas tunnistaja läbivalt justnimelt vaimsele vägivallale seda terminit otseselt välja ütlemata. Ütluste sisukirjelduse kohaselt oli justnimelt tegemist verbaalse sõnakasutusega.
12. Kohtus andis ütlusi ka teine tunnistaja R. U., kes selgitas, et V. V. poolt korraldatavad avalikud koosolekud Rahukohtu tänaval algasid juba 2021 aasta sügisel. Tunnistaja kui politseiniku eesmärk oli avaliku korra tagamine. Kuna V. V. oli korraldaja ja need toimusid tunnistaja valvatava objekti juures, siis iga kord enne koosoleku algust tegi tunnistaja V. V.´iga isikliku kontakti, nad panid paika põhireeglid - kus oleks mõistlik seista, kus ei oleks mõistlik seista, mida vaadata. Veebruariks 2022 olid need koosolekud nende jaoks rutiiniks kujunenud, tunnistaja sõnul oli koostöö V. V.´iga väga hea. Ka 17.02.2022 algus oli tavapärane, aga mingil hetkel järsku, kui ilmus hr P. Rahukohtu tänavale, hakkas asi kergelt käest ära minema, rahvas muutus väga agressiivseks ja pidi füüsiliselt sekkuma, vaatama, et keegi viga ei saaks. Mingil hetkel oli majaesine rahvast täis. Kui hr. P. sinna tekkis, siis hr. V. käes oli parajasti mikrofon kui tunnistaja ei eksi siis V. V. hakkas hõikama, et hr. P. peaks lahkuma. Kuidas see täpne väljend oli tunnistaja ei mäleta aga midagi sellist: „kasige minema“. Rahvas läks sellest käima ja hakkas samuti skandeerima. Tunnistaja avaldas istungil, et ta võib eksida täpsetes väljendites, mis sõnadega hr. P.d nimetati kuid selgitas, et meeleavalduses oli S. P. suhtes agressiivne ja negatiivne suhtumine. Tunnistaja sõnul oli S. P.le tema hinnangul otsene füüsiline oht. Maja eest möödusid küll erinevad ajakirjanikud, erinevad Vabariigi valitsuse liikmed, neid lihtsalt kostitati tervitustega, irooniliselt, vaba ajakirjandus. Füüsiline oht oli tunnistaja hinnangul, kuna hr. P. tuli sinna rahva seast läbi, rahvast oli suhteliselt palju, majaesine oli rahvast täis. Osad osavõtjad lähenesid S. P.le, kisasid talle valju häälega ligidalt ja tunnistaja jaoks oli see situatsioon, kus oleks võinud füüsiliseks minna mistõttu ta läks rahva hulka, et hoida füüsilist kontakti ära. Tunnistaja sõnul ei mäleta et oleks olnud ähvardamist S. P. suhtes. Tunnistaja ei kutsunud ka täiendavaid jõude kuivõrd kokku olid nad seal 4 ametnikuga ja lisajõud ei osutunud tol hetkel vajalikuna. Peale seda situatsiooni S. P. lahkus meeleavalduselt. Tunnistaja sõnul ei rikutud üritusel avalikku korda meeleavaldusele tulnud isikute s.h S. P. poolt. P. tuli Rahukohtu tänavalt sinna avalikku koosoleku pidajate massi sisse, hr. V. märkas teda ja hakkasid üleskutsed. Kõigepealt viidati sellele, et tuli hr. P. – tunnistaja ei oska öelda, miks S. P.d ei sallitud – toimus üleskutse S. P. lahkumiseks ja rahvas läks selle üleskutsega väga agressiivselt kaasa ja tunnistaja nägi vajadust sekkuda, et ei tekiks füüsilist konflikti rahva ja S. P. vahel. Enne V. V. üleskutset tunnistaja S. P.d ei märganud.
13. Kohtu hinnangul on tunnistaja R. U. ütlused usaldusväärsed. Ütlustest nähtub, et kui 8 V. V. osutas laval kõneldes S. P.le kui provokaatorile siis muutus rahvas agressiivseks. Peale seda kui V. V. hakkas laval S. P.d koosolekult avalikult eemaldama tajus tunnistaja, et rahvas oli agressiivselt ja negatiivselt meelestatud just S. P. suhtes. Tunnistaja hinnangul tekkis otseselt füüsilise ohu oht S. P. suhtes mis kinnitab S. P. ohutunde tekkimist. Kuna S. P. tuli rahva seest, osavõtjad lähenesid talle ja kisasid ligidalt siis tunnistaja hinnangul oli reaalne füüsilise ohu olukord mistõttu tunnistaja läks S. P. juurde, et teda kaitsta füüsilise vägivalla eest. Seega loeb kohus tuvastatuks, et meeleavaldusel osalenud koosolekut kajastava ajakirjaniku S. P. ohutus ei olnud tagatud.
14. Kaebaja ütluste kohaselt on kõnealuse intsidendi taustaks S. P. varasem käitumine kaebaja isiku suhtes, asjaolud millisel viisil on S. P. kajastanud nende varasemaid avalikke koosolekuid, meeleavaldusi, pikette, mida S. P. on pahatahtlikult moonutanud ja kallutanud. Vahetult enne seda kui see meeleavaldus toimus, eelnevatel kuudel oli S. P. teinud mitmed videoformaadis käsitlusi muuhulgas ühe käsitluse Postimehes kus ta lõi avaliku kuvandi kaebajast justkui kaebaja oleks mingi Venemaa jutupunktide esitaja Eesti ühiskonnas. Kaebaja sõnul filmiti see üles Postimehe videostuudios, sinna kutsuti D. V., E.-N. K., kes kommenteerisid mingeid väljavõtteid kaebaja saatest, mida ta oli öelnud Postimehe enda saates. Saade pandi kokku selliselt, et kaebajalt ei küsitud ühtegi kommentaari ning tema suunas esitati väga tõsiseid süüdistusi nagu kaebaja oleks Venemaa jutupunktide esitaja mida ta ilmselgelt ei ole. Kaebaja hinnangul rikkus S. P. sellega ilmselgelt ajakirjanduseetika kõige elementaarseimaid põhimõtteid, mis ütleb seda, et kui kellegi suhtes esitatakse tõsiseid süüdistusi, siis tuleb pakkuda talle võimalusi enese kaitseks. Kuid seda ei tehtud ja kaebaja peab seda räigeks rikkumiseks. Eriti reljeefseks teeb selle asjaolu, et kogu materjal salvestati samas stuudios kus kaebaja käis iga nädal ise tegemas saadet A. L. Postimehe stuudios. Selle vale kuvandi loomise tõttu justkui kaebaja oleks mingi Venemaa käsilane või Venemaa mõjuagent, esitades Venemaa jutupunkte on kaebajale tekkinud ühiskonnas väga tõsiseid komplikatsioone kuni sinnamaani välja, et kaebaja oli sunnitud mingi vahe käima kaks kuud ringi relv kaasas kuivõrd tema suunas tulnud tapmisähvarduste, vägivalla ähvarduse jm. intensiivsus muutus selliseks, et kaebaja otsustas oma turvalisuse huvides käia relvaga, kuigi tavapärases olukorras ta seda ei tee. Kaebaja täpsustas, et olles relva omanik omab ta vastavat relvaluba. Laiemas kontekstis selgitas kaebaja, et S. P. põhjustas hoopis kaebajas ebaturvalisuse tunde mitte vastupidi.
15. Kaebaja sõnul korraldas ta pikette ja meeleavaldusi palju, alates sügisest, nimetades suurimaks Vabaduse väljakul toimunud meeleavaldust kus politseinikud tulid kaebajat isiklikult tänama, et nii korrektselt meeleavaldust läbi viidi, selgitades, et niipalju pöörati tähelepanu turvalisusele ja korra tagamisele. Samuti Toompeal toimunud pikettide puhul oli kaebajal pidev hea koostöö politseiga. Iga kord rääkisid nad läbi, mis on võimalikud ohud, rääkisid provokatsioonide võimalusest, vajadusest neid vältida, vajadusest kutsuda inimesi üles sellele, et käitutakse rahumeelselt, et ei allutaks ühelegi provokatsioonile. Kaebaja viitas ka SAPTK portaalis Objektiiv avaldatud artiklitele, kus korduvalt rõhutas ta vajadust käituda rahumeelselt nii politsei kui ka võimalike provokaatorite suhtes selgitades, et järjepidevalt on ta tegutsenud selles vaimus, et rõhutada avaliku korra hoidmise ja austamise olulisust. Mitte ühelgi kaebaja poolt korraldatud piketil ega meeleavaldusel ei ole mitte kunagi avalik kord käest ära läinud – see on fakt. Nagu tunnistaja ka ütles, ei ole olnud ühtegi sellist intsidenti, U. on Stenbocki maja turvalisuse eest vastutav politseinik, ta oli enamikel kordadel seal ise teenistuses samal ajal kui nemad pikette pidasid. Mitte ühtegi sellist intsidenti pole olnud, kus kord oleks käest ära läinud, kus nad poleks taganud koosolekul viibijate turvalisust. Ei seal, ega aastate jooksul varem, mitte kunagi mitte kordagi mitte ühegi isiku suhtes. 9
16. Kaebaja selgitas, et pikettide/meeleavalduste korraldamisega kaasneb teatavasti korraldavale isikule väga suur vastutus, tagada tuleb KorS-ist tulenev avalikul koosolekul austus avaliku korra vastu ja see, et keegi ei satuks ohtu. Kaebaja selgitas, et see on olnud kaebaja isiklik vastutus, mille eest ta peab hoolt kandma. Kaebaja selgitas teadlikkust, et varasemalt on korduvalt juhtunud intsidente, tuues näitena I. T. seonduv parlamendihoone ees kus provokatsiooni tõttu tekkis intsident ja kus avalikku korra vastu eksiti, tekkis füüsiline kähmlus ja muu selline. Kaebaja teab, et on ka oht, et soovitakse selliseid provokatsioone esile kutsuda. Selle tõttu kaebaja korraldajana peab vastutama ja astuma samme ennetavalt, et hoida ära avaliku korra kaotsi minek meeleavaldustel.
17. Kaebaja avaldas arvamust, et tema jaoks on veider see, et teda süüdistatakse kellegi turvalisuse mittetagamise eest sellel piketil
18. veebruaril. Kaebaja sõnul andis ta korralduse S. P.l sealt piketilt lahkuda parima arusaamise kohaselt eesmärgiga justnimelt tagada sellel piketil austust avaliku korra vastu. Kaebaja selgitab, et ta teab, mida paljud inimesed on talle S. P. kohta rääkinud, kaebaja teab kui vaenulikult S. P. tegevusse juba suhtutakse selle tõttu kuivõrd S. P. nii tõsiselt moonutab nende poolt korraldatud pikette. Kaebaja selgitas, et kohtuistungil S. P. valetas kui ütles, et tal ei olnud võimalus kaebajalt kommentaari küsida 100m eemal Rüütelkonna maja ees toimunud piketil. Kaebaja seisis lava kõrval, kuulas ilmselt M. P. kõnet ja S. P. seisis kaebaja kõrval koos kaameramehe A. A.ga - sama mees kes tegi kaebaja saadet L. Postimehe stuudios. Kaebaja märkas seistes, et S. P. käib ringi, tülitab inimesi, võtab kommentaare ja teades väga hästi, et kaebaja on korraldaja ja absoluutselt igasugune huvi puudus mida korraldajatel on öelda, miks meeleavavaldus on korraldatud, mis on põhisõnum, mida nad taotlesid, mis peaks ajakirjanduslikult lähenedes olema esimene ülesanne. Kaebaja teadis millised meeleolud S. P. suhtes juba valitsevad ja ta teadis ka seda, et kui on mõni lühema süütenööriga inimene näeb, et S. P. seal käib ja provotseerib inimesi, küsib mitte selle piketi kohta mis siis võib juhtuda. Kaebaja sõnul ei käinud S. P. kajastamas nende piketti, ta käis küsimas inimestelt hinnangut kaebaja poolt Objektiivi saates välja öeldud seisukohtade kohta. Selleks, et ei tekiks konflikti kaebaja tunnistab, et ta oli emotsionaalne, kasutas vängeid sõnu, mida ta tagant järgi mõeldes ei kasutaks, aga põhiiva seisnes selles, et ta tungivalt nõudis, et S. P. lahkuks sellelt piketilt, kuna kaebaja teadis, et S. P. ei käitu seal ajakirjanikuna vaid provokaatorina, lähtudes eesmärgist saavutada mingisugust konfliktset olukorda, et saada selle eest häid kaadreid, et taas selle kaudu teha materjali, mis pälviks rohkem tähelepanu. Kaebaja huvi ei olnud, et seal tekiksid mingid intsidendid ja kaebaja üritas tagada meeleavaldusel korda.
19. Tunnistaja U. selgitustele, et tekkis probleem, kui kaebaja andis korralduse S. P.le vaidleb kaebaja vastu - ei tekkinud sellest probleem. Probleem tekkis sellest, et S. P. ei allunud kaebaja korraldusele. Kui S. P. oleks lahkunud selle peale, et kaebaja rahumeelselt, verbaalselt pöördus S. P. poole ja ütles, et ta nõuab tema lahkumist sealt piketilt, siis ei oleks mingit vastandust sealt tekkinud. Aga tema keeldus seda tegemast ja see on ka koht, kus kaebaja pidi vaatama, mida seadus selle kohta ütleb. Koosoleku korraldajal on õigus anda vajalikke korraldusi. Kaebaja ei saa tagada piketil turvalisust kui ei võeta tõsiselt tema õigust anda korraldusi sellest eesmärgist lähtuvalt. Kui tõlgendatakse nii kitsalt kaebaja kui piketi korraldaja õigust anda korraldusi, selleks, et tagada turvalisust, siis on tegemist suurema probleemiga. Kaebaja ei saa enam pikette korraldada kui tema õigust anda korraldusi tõlgendatakse nii kitsendavalt. Kaebaja palus kohtul ette kujutada ette mis juhtub kui päriselt kord läheb käest ära, siis võetakse kriminaalmenetluse alla, rääkimata sellest, mida ajakirjandus teeks kaebajale selles olukorras. 10
20. Kaebaja kirjeldas ütlustes, et ta ei vajanud abi selle olukorra lahendamiseks, politseinike juuresolek oli piisav garantii, et olukord on kontrolli all.
21. Kaebaja hinnangul on keskse tähtsusega asjaolu, et pole ühtegi fakti millest nähtuks, et keegi oleks S. P. suhtes mingilgi määral füüsilist vägivalda kasutanud. Teiseks pole mitte väiksematki fakti, ühtegi tõendit politsei kogu selle menetluse jooksul esile toonud, millest nähtuks, et keegi oleks ähvardanud S. P.d. Kõik mis on selle süüdistuse aluseks mis kaebajale on esitatud, mille alusel on langetatud tema suhtes väärteos süüdimõistev otsus, seisneb selles, et S. P. ütleb, et ta tundis ennast ebaturvaliselt. Kas kellegi tunded saavad olla aluseks teise isiku suhtes väärteomenetluses süüdimõistva otsuse langetamiseks? Kas selline subjektiivne alus on piisav süüdimõistva otsuse langetamiseks. Kaebaja hinnangul on vaja mingeid fakte millest reaalselt nähtub, et see tunne oli põhjendatud. Kaebajahinnangul kui tema suhtes langetatakse süüdimõistev otsus ja kui see jääb kohtus jõusse, siis ta peab ümber hindama kuidas Eesti Vabariigis asjad käivad. Ei pea mingeid fakte olema, piisab kellegi tunnetest. Kaebaja märkis, et ta on käitunud heas usus, tagantjärgi ei kasutaks nii vängeid sõnu, aga nende kasutamine oli põhjustatud sellest, et see mida S. P. on teinud kaebaja suhtes varasemalt ei ole absoluutselt võrreldav sellega mida kaebaja tegi S. P. suhtes meeleavaldusel.
22. Kohtuvälise menetleja küsimustele vastas kaebaja, et ta nägi kuidas S. P. käib rahva seas ringi tema kõne ajal koos kaameramehega, esitab inimestele küsimusi ja kaebaja nägi kuidas inimesed tõrjusid teda, ei soovinud temaga suhelda leides, et S. P. suhtes valitsesid juba laialdaselt meeleavaldusel viibivate inimeste seas väga negatiivsed hoiakud sest kõik teadsid mida ta teeb. Inimeste poolne tõrjumine ja selle märkamine kaebaja poolt oli visuaalne kinnitus selle kohta, et S. P. poolt jätkub sama käitumismuster, mida ta on varasemalt näinud. Ajakirjanik võib küsida küsimusi, aga ei tohi käituda provokatiivselt. Ainuüksi seda peab kaebaja provokatiivseks käitumiseks kui tulla meeleavaldusele inimesi küsimustega tülitama, mis ei puutu üldse sellesse meeleavaldusse. Kaebaja avaldas, et sel konkreetsel piketil ei tulnud ta kajastama seda piketti ja kohtu küsimusele kuidas ta seda teadis selgitas kaebaja, et see oli teada S. P. varasemast käitumisest. Kaebaja selgitas, et vahetult ta ei teadnud, kaebaja ei seisnud tema kõrval ega teadnud mida S. P. rääkis, mis eesmärgil ta koosolekul on sel päeval, selle konkreetse olukorra kohta kuid kaebaja eeldas varasemale kogemusele toetudes. Eelnevatel pikettidel olid tulnud inimesed - näiteks see, mis oli Rüütelkonna hoones – kaebaja juurde ja hoiatanud kaebajat selle eest, et S. P. käib ringi ja provotseerib inimesi. Et tuleks olla tähelepanelik, et sealt võib tekkida konflikt. See eelteadmine oli kaebajal olemas. Kaebaja aimas mis eesmärgil S. P. seal on ja pärast leidis see ka kinnitust. Eelnevale kogemusele toetudes, kaebaja teadis milline on S. P. käitumise käekiri, kaebajal on teadmine millisel viisil see inimene tegutseb ja millisel viisil ta suure tõenäosusega seda sama mustrit viljeledes tegutses ka 17.02.2022 piketil.
23. Kaebaja ei osanud vastata miks ta just sel hetkel otsustas öelda, et S. P. peab sealt lahkuma. kaebaja rääkis vist sel hetkel ajakirjanikest ja ajakirjandusest, kuidas nad käituvad ja see assotseerus selle sama isikuga. Tagantjärgi lahendaks kaebaja seda mõnevõrra teistmoodi, kasvõi sellepärast, et vältida neid ebameeldivusi mida see menetlus kaebajale on põhjustanud. Kaebaja arvas, et need kaks politseinikku pidid tulema S. P. kõrvale kuna kaebaja ise ütles, et kui tarvis ta palub politseinike abi selle olukorra lahendamiseks. Teine põhjus oli ilmselt see, et S. P. keeldus kaebaja korraldusele allumast, keeldus piketilt lahkumast ja selle tõttu tekkis selline olukord, politsei hakkas seda lahendama. Kaebaja selgitas, et ta ütles, et ta ei jätka seda meeleavaldust enne kui inimene kes käitub provokaatorina lahkub sealt. 11
24. Veel täpsustas kaebaja oma ütlustes, et S. P. ei jaga kaebaja hinnangut, et ta käitub provokaatorina. S. P. arvab, et ta on tubli ajakirjanik, kes käitub ausalt ja õiglaselt. Kaebaja aga teab millisel viisil on S. P. nii kaebaja poolt korraldatud avalikke koosolekute suhtes varasemalt käitunud - see on vaenulik, valelik, provokatiivne, manipuleeriv ja avalikkust eksitav. Kui S. P. lähtub eeldusest, et ta on tubli ajakirjanik, siis loomulikult tal tekib küsimus, miks ta pidi sealt lahkuma. See on arusaadav, aga kaebaja arusaam sellest on erinev. Kaebaja püstitas küsimuse kelle arusaamisest sellises olukorras peab lähtuma, kas selle inimese arusaamisest kelle ülesanne on tagada korra säilimine piketil, kes vastutab selle eest isiklikult või selle inimese arusaamisest kes ei vastuta mitte millegi eest selles olukorras? Kaebaja viitab KorS § 66 lg 1, mille kohaselt koosolekust võttev isik on kohustatud täitma koosoleku korrapidaja või korrapidaja korraldusi korra tagamiseks koosolekul ja lahkuma käesoleva seaduse § 64 lg 4 nimetatud juhul viivitamata koosolekult. Selle üle saab vaielda kas need korraldused on põhjendatud või mitte, aga fakt on see, et seadus ütleb, et - ajakirjanik on samamoodi osalev isik - kui viibid avaliku koosoleku territooriumil inimeste seas ja korraldaja annab korralduse, siis ta on kohustatud kuuletuma ja alluma. Kasvõi 50 m eemale pidanuks ta minema, meeleavaldus on territoriaalselt piiritletud ja küsitlema seal inimesi. Aga S. P. pidanuks korraldusele alluma, sest vastasel juhul tekib see olukord, et korraldaja ei saa tagada korda.
25. Kohus ei sea V. V. ütluste sisulist osa mis puudutab meeleavaldusete varasemat korrektset korraldamist ja läbiviimist kahtluse alla – see ei ole käesoleva menetluse kontekstis menetluslikult ka oluline kuivõrd kohtumenetluses keskendutakse konkreetselt 17.02.2022 Rahukohtu 1 toimunud meeleavaldusele, selle korraldamisele ja läbiviimisele. Küll aga saab pidada varasemaid koosolekute nõuetekohaseid läbiviimisi positiivseks iseloomustavaks asjaoluks mida kohus saab arvestada süü suuruse määramisel.
26. Kohtu hinnangul näitavad kaebaja poolsed selgitused selle kohta, et korraldajal tuleb tagada avalik kord ja iga inimese turvalisus meeleavaldusel kaebaja teadlikkust meeleavalduse korraldamise kohustustest. Samas nagu iga asja, saab ka korraldaja kohustusi tõlgendada erinevalt ning käesoleval juhul ongi olukord kus kaebaja tegelikult tunnistab, et oli emotsionaalne, kasutas vängeid sõnu mida ta tagantjärele enam ei kasutaks, väljendades igakülgselt asjaolu, et ta võttis S. P. viibimist meeleavaldusel isiklikult kuivõrd neid sidus eelnev isiklik negatiivne kokkupuude. Ei saa nõustuda kaebaja ütlustega osas, et ta pöördus rahumeelselt ja verbaalselt S. P.d meeleavalduselt eemaldama. Tõsi eemaldamine toimus verbaalselt kuid muul viisil ei tohikski korraldaja kedagi meeleavalduselt eemaldada kuid rahumeelsest verbaalsest eemaldamisest siinkohal siiski rääkida ei saa. Videosalvestiselt (vt käesoleva lahendi p 13-18) on selgelt tuvastatav kuidas kaebaja S. P.d eemaldama hakkas – ta kutsus rahvast üles S. P. häbistamisele solvates avalikult S. P.d provokaatoriks mis põhinesid kaebaja isiklikel varasematel kokkupuudetel ja tõlgendusel. Rahvas läks koheselt kaasa kaebaja hõigetega ning saab põhjendatult väita, et kaebaja oma sõnavõtuga põhjustas S. P. suhtes reaalse füüsilise rünnaku ohu mida kinnitas kohtus ka erapooletu tunnistaja R. U.. Väide, et kui S. P. oleks koheselt lahkunud ei päde selles osas, et S. P.l oli sel meeleavaldusel õigus viibida samamoodi nagu teistel meeleavaldusel viibinud isikutel, ta ei häirinud kuidagi avalikku korda, samuti pole tuvastatud, et ta oleks oma tööalaste ülesannete täitmisega häirinud kuidagi koosolekul viibinud inimesi. Küll aga on kohus veendunud, et S. P. häiris pelgalt oma kohaloluga koosoleku korraldaja V. V. isiklikku meelerahu mistõttu S. P.d sealt meeleavalduselt eemaldama ka hakati. Mis puutub tunnetesse, kaebaja küsimusse, kas tunded on piisavad selleks, et kedagi süüdi mõista siis kohus selgitab, et ka koosoleku korraldaja ehk kaebaja tundis, et S. P. provotseerib ja ta tundis, et S. P. tuleb avaliku korra kaitseks koosolekult eemaldada. Need tunded mis kaebajat tol korral ajendasid teadma, et S. P. 12 provotseerib oli tulnud eelnevate pikettidel tulnud konfliktidest. Kaebaja ka ise möönab, et teadmised millisel viisil S. P. tegutses eelnevalt ajendasid kaebajat jõudma järeldusele, et järelikult võib S. P. ka vaidlusaluses sündmuses sarnaselt käituda ning ohu ennetamiseks kõrvaldas kaebaja koosoleku korraldajana isiku koosolekult täitmaks Korrakaitseseaduses tulenevaid korraldaja kohustusi.
27. Kohtu hinnangul on meeleavaldusel turvalisuse tagamise nõue korraldajale mitte kitsendav nagu kaebaja seda nimetas vaid igati konkreetne ja selgesti sõnastatud. KorS § 64 lg 3 on loetletud koosoleku korraldaja kohustused, millise sätte esimene punkt kohustab koosoleku korraldajat tagama koosoleku rahumeelse pidamise ja koosolekust osavõtjate ohutuse ning kohtu hinnangul on see säte piisavalt täpne ja selgelt sõnastatud. Kaebajal tuleb mõista, et isiklikest vaadetest nähtuvalt korralduste andmine on midagi muud kui koosolekul korda rikkuvale isikule korralduste andmine. Puuduvad igasugused tõendid, et S. P. oleks kuidagi sel koosolekul korda rikkunud seega koosolekult eemaldamine eriti sellisel viisil ei ole mitte ühegi argumendiga põhjendatud. Eelnimetatu ei ole kuidagi pärssivaks asjaoluks edaspidiste koosolekute korraldamisel, vaid vastupidi. Kaebaja peab enda peas selgeks tegema sätte tegeliku olemuse ning mõistma, et kui ta ise korraldajana kutsub inimesi avalikult üles kellegi suhtes vaimset vägivalda kasutama isikut avalikult häbistades ja ürituselt sellisel moel eemaldades siis ta tekitab ise ohu avaliku korra rikkumiseks kuivõrd tagajärjed taolisel viisil koosolekult inimese eemaldamisel ei ole paraku enam korraldaja kontrolli all. Seda seepärast, et korraldaja ei saa kontrollida inimeste reaktsioone ja käitumist. Nagu kaebaja ise oma ütlustes mainis (vt käesoleva lahendi p 28) siis selles seltskonnas, kes koosolekul viibis võis viibida vähe lühema süütenööriga inimesi, samuti avaldas kaebaja teadlikkust kuidas on erinevatel meeleavaldustel inimesed käitunud, seega pidi kaebaja ka aru saama kuidas võivad eelnimetatud võimalikud isikud käituda pärast avalikku üleskutset eemaldada S. P. meeleavalduselt.
28. Mis puutub kaebaja poolt viidatud KorS § 66 õigusesse koosolekult korraldajana inimesi eemaldada selgitab kohus, et KorS § 66 sätestab tingimused millisel juhul koosolekust osavõttev isik peab täitma koosoleku korraldaja või korrapidaja korraldusi. Nimelt realiseerub see olukord vaid siis kui koosoleku korraldaja või korrapidaja tagavad koosolekul korda. Kohtumenetluses pole esitatud ühtegi argumenti, et S. P. oleks kuidagi korda rikkunud seega ei esinenud vajadust kaebajal kui korraldajal korda koosolekul sellisel moel tagada.
29. Kohus, olles kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, keskendudes objektiivsetele asjaoludele ning lähtudes tõendeid hinnates kas on täidetud juriidiline teo koosseis (

§ 12

) on seisukohal, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemine on täies mahus tõendamist leidnud ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud. V. V.´ile süüks pandav väärtegu toimus kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõenditest nähtuval ja väärteoprotokollis ning -otsuses sedastatud viisil. KorS-is toodud koosoleku korraldaja kohustuste rikkumine on kohtu hinnangul väärteoprotokollis õigesti märgitud ning kvalifitseeritud

§ 2641lg 1 järgi, s.o avaliku koosoleku pidamise nõuete rikkumisena.

V. V.i poolt

§ 2641

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on väärteootsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud. Kohtul puudub ka igasugune alus kahelda selles, et esineks menetluslikke rikkumisi. 40. Kuivõrd tegemist on väärteoga piisab subjektiivse koosseisu kõigi objektiivsete koosseisuasjaolude suhtes ettevaatamatusest (

§ 15lg 3).

Kohtu hinnangul on V. V. väärteo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega

§ 16

lg 4 mõttes, mis sätestab, et isik 13 paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. V. V., olukorras kus ta hakkas S. P.d avalikult koosolekult eemaldama pidi võimalikuks pidama, et kui ta kutsub rahvast üles S. P.d koosolekult eemaldama võib ta ohtu seada S. P. turvalisuse. 41. Õigusvastatust välistavaid asjaolusid (

§ 27) kohus ei tuvastanud.

42. VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 2641

lg 1 kohaselt avaliku koosoleku pidamise nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Andes hinnangut tervikuna süüküsimusele (

§ 32

) selgitab kohus, et kohtuväline menetleja ei ole süü suurust oma otsustuses kuidagi põhjendanud. Kohtuväline menetleja märgib otsuses, et karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga kuid ei ole poole sõnagagi põhjendanud milles süü raskus seisneb. Nähtuvalt karistuse suurusest (80 trahviühikut) eeldab kohus, et kohtuväline menetleja on hinnanud V. V. süü keskmisest väiksemaks oleva kuid argumente kuidas süü selliseks kujunes otsusest ei nähtu. Kuigi kohtuväline menetleja selgitas süü suuruse kujunemist mõnevõrra oma kirjalikult esitatud seisukohas kohtule selgitab kohus, et karistuse määramise aluseks olev süü tuleb menetlejal ära hinnata ja vastavalt sellele kujuneb karistuse määramine. Kuivõrd kohtuväline menetleja seda teinud ei ole teeb seda kohus.

1. Süü suurust mõjutab käesoleval juhul asjaolu, et kaebaja avaliku koosoleku korraldajana tõlgendas oma õigusi ja kohustusi teisiti kui seadusandja ette on näinud. V. V. koosoleku korraldajana arvas, et tal on õigus eemaldada isik koosolekult ja see isik peab tema korraldust täitma jätmata tähelepanuta, et esiteks ei tohi ta koosolekult eemaldada inimesi oma suva järgi ja teiseks oma isiklikku laadi oleva eemaldamise protsessiga seadis tegelikkuses ohtu eemaldatava isiku turvalisuse mis täitis objektiivselt väärteo koosseisu. Vähetähtis pole ka V. V. kohtuistungil avaldatu, et võinuks kogu eemaldamise protsessi teha teisiti, kasutamata selliseid sõnu nagu ta kasutas, samas märkides, et ta oli emotsionaalselt häiritud S. P. koosolekul viibimisest lähiajal toimunud sündmuste tõttu meedias. Tõsi on, et eelnevad kaebaja ja S. P. negatiivsed kokkupuuted tingisid isiklikul tasandil erimeelsused mida ei oleks tohtinud kanda üle avalikul koosolekul rahvale. Küll aga arvestab kohus, et füüsilise vägivallani asi õnneks ei jõudnud ja koosolek sai lõpule viidud edasi rahumeelselt peale S. P. lahkumist ürituselt. Ka S. P. täites ajakirjanikuna tööülesandeid ilmselt teadis, et V. V. ärritub selle peale, et ta seal koosolekul inimesi intervjueerib, ta kirjeldas istungil ka, et pidi lahkuma sealt koosolekult tajudes, et inimesed olid ta peale vihased. Kohtusaalis ütlusi andes märkis S. P. teadlikkust kuidas meeleavaldusel võivad sündmused eskaleeruda ja 17.02.2022 tekkis taoline olukord kus ta arvas, et asi võib minna inetuks (vt käesoleva lahendi p 21). Samas ei tundnud S. P. end nii ebaturvaliselt, et oleks politseiga ise ühendust võtnud. Ütluste kohaselt teda kutsuti politseisse 23.02.2023 kuid ise ta politsei poole ei pöördunud. Kohtumenetluses jäigi selgusetuks kes siis S. P. eest politseisse pöördumise tegi nii nagu jäi selgusetuks, mis sisulisi intervjuusid täpsemalt S. P. koosolekul läbi viis kuna isik ei mäletanud seda enam. Kui hinnata tervikuna kogumis kogutud tõendeid on kohus seisukohal, et V. V. süü antud väärteo toimepanemises on väike. Kohtu hinnangul peab koosoleku korraldaja suutma valida proportsionaalset meedet kuidas vastavalt üksikjuhtumi asjaolusid arvestades isikuid koosolekult vajadusel eemaldada. Taoline avalik mahategemine nagu V. V. 14 kasutas S. P. suhtes ei ole selleks sobiv valik ning tõi kaasa väärteo koosseisu realiseerumise kuid käesoleval juhul on kohus seisukohal, et isiku karistamiseks rahatrahviga puudub nii üldkui eripreventiivne vajadus. Kaebaja on varasemalt korraldatud koosolekutel järginud kõiki KorS-is toodud nõudeid neid eiramata, samuti puuduvad tal igasugused kehtivad karistused. Kohtu hinnangul ei pea süülise väärteo toimepanemine endaga kaasa tooma vältimatut vajadust isiku karistamiseks. VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohtu hinnangul on mõlemad eeldused täidetud. Väärteo tehiolusid, sh tagajärjena ohutunde tekitamist S. P.le ja V. V. iseloomustavaid andmeid silmas pidades pole võimalik rääkida sellest, et menetlusaluse isiku süü on suur. Samuti ei tingi karistamist avalik menetlushuvi. Kohtu hinnangul eeltoodud põhjustel on otstarbekas väärteomenetlus lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.
2. VTMS § 30 lg 13 kohaselt hüvitab VTMS § 30 lõikes 1 sätestatud alustel väärteomenetluse lõpetamisel menetluskulud menetlusalune isik. Käesoleval juhul lõpetas kohus väärteomenetluse VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, seega jäävad menetlusalusel isikul tekkinud menetluskulud valitud kaitsja näol tema enda kanda. Kohtule ei ole esitatud ühtegi sisulist tõendit ka selle kohta, milline võimaldaks asuda seisukohale, et käesoleval hetkel oleks põhjendatud kaaluda mingis osas menetluskulude riigi kanda jätmist.
3. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus V. V. kaebuse ja tühistab Politsei- ja Piirivalveameti 20.06.2022 otsuse väärteoasjas nr 2315,22,001371 ning lõpetab väärteomenetluse VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Menetlusalusel isikul tekkinud menetluskulud jäävad VTMS § 30 lg 13 alusel menetlusaluse isiku kanda. Kohus juhindus Väärteomenetluse seadustiku § 30 lg 1 p 1; § 111; §132 p 3; § 133-
4. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 15