Obsah (13)

§ 444§ 3111§ 407§ 468§ 162§ 138§ 139§ 132§ 128§ 124§ 150§ 144§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Marget Henriksen Otsuse tegemise aeg ja koht 08.03.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-18859 Tsiviilasi T. K. hagi K.

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

1. Hageja esitas 16.12.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse K. S. vastu üürivõla ja asja kostja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 10.06.2022 üürilepingu, mille alusel hageja andis kostjale üürile sisustatud korteri aadressil Xxxx. Vastavalt üürilepingule pidi kostja tasuma hagejale üüri 700 eurot kuus ning tasuma kõrvalkulude eest. Kostja ei ole tasunud
2. aasta oktoobri, novembri ja detsembrikuu eest tasumisele kuuluvat üüri ning
3. aasta augusti-, septembri-, oktoobri- ja novembrikuu eest esitatud kõrvalkulude arveid. Kostjapoolse lepingu rikkumisega seoses ütles hageja üürilepingu üles ning leping lõppes 10.12.
4. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja hagejale üüritud eseme valdust üle andnud.
5. Harju Maakohus võttis 26.01.2023 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale tähtaja 20 päeva hagile vastuse esitamiseks. Kohus hoiatas nimetatud määruses kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta. Hagiavaldus ja 26.01.2023 määrus on kostjatele kätte toimetatud 13.02.2023 kättetoimetamisportaalis

§ 3111lg 3 kohaselt.

Hagiavaldusele vastamise tähtaeg möödus 06.03.

1. Kostja ei ole hagile vastust esitanud.
2. Kohus rahuldab

§ 407

lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte.

§ 407

lg 1 teise lause järgi loetakse tagaseljaotsuse tegemise 2 korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsust eeldades õiguslikult põhjendatud. 5.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud 6.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Hageja on taotlenud mõista kostjalt menetluskuluna välja hagiavalduselt tasutud riigilõivu 875 eurot ja õigusabikulud 700. 7.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 139

lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. 8. Hagiavalduses palub hageja nõuda kostja valdusest välja korteriomandi Xxxx koos üürile antud sisustusega ning mõista kostjalt välja võlgnevuse 3060,16 eurot ja viivise 0,07% arvates hagiavalduse esitamise päevast kuni põhinõude täitmiseni. Hageja leiab, et korteriomandi kostja valdusest välja mõistmise nõue tuleb lugeda mittevaraliseks nõudeks

§ 132lg 4 p 3 kohaselt ning on sellest tulenevalt tasunud riigilõivu kokku 875 eurot.

9.

132 lg 4 p 3 alusel loetakse hagihinna tähenduses mittevaraliseks muuhulgas kinnistusraamatusse kantud kinnisasja omaniku nõue, mis on suunatud kinnisasja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse, välja arvatud käesoleva seadustiku § 128 teises lauses sätestatud juhul.

§ 132

lg 11 alusel loetakse sellisel juhul hagihinnaks 3500 eurot.

§ 128

alusel on üüri- või rendilepingu või muu sellesarnase kasutuslepingu kehtivuse või kestuse üle peetava vaidluse korral hagihind vaidlusalusele ajale, kuid mitte pikemale ajale kui ühele aastale, langevate kasutustasude kogusumma. Lepingu lõppemise tõttu kinnisasja, ehitise või selle osa valduse väljaandmise üle peetava vaidluse korral on hagihind ühe aasta kasutustasude kogusumma. 10. Hagiavalduse kohaselt oli hageja ja kostja vahel üürileping, mille alusel sai kostja kasutada korterit aadressiga Xxxx ning kohustus maksma hagejale selle eest tasu 700 eurot kuus. Hageja selgitab, et ütles lepingu üles seoses kostjapoolse lepingu rikkumisega. Kostja ei ole üüritud kinnisasja valdust hagejale tagastanud, mistõttu on hageja esitanud hagi kinnisasja välja nõudmiseks.

§ 128

teise lause alusel on seega hagihind kinnisasja valduse välja andmise nõude osas ühe aasta kasutustasude kogusumma ehk 8400 eurot (700 × 12). Kokku on hagihind

§ 124lg 1, § 133 ja § 134 lg 1 alusel 12 243,40 eurot (8400 eurot + 3843,40 eurot).

11. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagejal seega tasuda riigilõivu 840 eurot ning selles osas on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõivu väljamõistmine kostjalt. Ülejäänud osas (35 eurot) on hagejal võimalik taotleda riigilõivu tagastamist

§ 150lg 1 p 1 alusel.

12. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejale osutatud õigusabi seisnes hagiavalduse koostamises ja kohtule esitamises ajakuluga 7 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus ja ajakulu käesolevas asjas põhjendatud. Kohus leiab seega, et lepingulise esindaja tasu summas 700 eurot on põhjendatud ja vajalik. 13. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 1540 eurot. 3 (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik 4