Obsah (8)

§ 39§ 121§ 207§ 204§ 104§ 55§ 117§ 62

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 17.04.2023, Tallinn Haldusasja number 3-22-1894

) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X on määratlemata kodakondsusega isik, kellel oli tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks kehtivusega 09.05.2017–09.05.
2. Ta esitas Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) 28.04.2022 taotluse tähtajalise elamisloa pikendamiseks. PPA jättis 31.08.2022 otsusega nr 15.3-3.1/2082-1 taotluse läbi vaatamata.
3. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 31.08.2022 otsuse tühistamiseks ning kahju hüvitamiseks (158 400 eurot). 3-22-1894
4. Tallinna Halduskohus jättis 23.09.2022 määrusega rahuldamata X menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks (resolutsiooni p 1) ning kaebuse käiguta, andes kaebajale 1070 euro suuruse riigilõivu, sh kaebuselt 1050 eurot ja esialgse õiguskaitse taotluselt 20 eurot, tasumiseks aega 15 päeva, arvates määruse resolutsiooni punkti 1 jõustumisest (resolutsiooni pd 2 ja 3). Halduskohus jättis sama määrusega rahuldamata kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse (resolutsiooni p 6). Kaebaja esitas halduskohtu määruse resolutsiooni p-de 1 ja 6 peale määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 01.03.2023 määrusega rahuldamata.
5. Tallinna Halduskohus tagastas 29.03.2023 määrusega kaebuse, sest kaebaja ei olnud tasunud kaebuselt riigilõivu. Ringkonnakohtu määrus toimetati kaebajale kätte 13.03.
6. Kaebaja ei ole määruse tegemise ajani riigilõivu tasunud ega taotlenud kohtu antud tähtaja pikendamist. Riigilõivu tasumata jätmine on puudus, mis takistab asja menetlemist (

§ 39lg 1 p 4, § 104 lg-d 1 ja 2).

Seepärast tuleb kaebus

§ 121lg 1 p 2 alusel tagastada.

1. X esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 29.03.2023 määrus ning saata haldusasi menetluse jätkamiseks tagasi halduskohtule. Kaebaja riigilõivust vabastamata jätmine ja kaebuse tagastamine on vastuolus põhiseadusega. Halduskohus ei hinnanud esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel vaidlustatud PPA otsuse õiguspärasust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus võtab X määruskaebuse

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine halduskohtu määruse peale, millega kaebus tagastati, on seaduse kohaselt lubatud (

§ 121

lg 4), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele piisaval määral, et see lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9).

1. Halduskohtu 29.03.2023 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle muutmiseks või tühistamiseks.
2. Kaebaja nõudis kaebuses PPA 31.08.2022 otsuse tühistamist ja kahju hüvitamist 158 400 euro ulatuses. Kaebuse esitamisel tuli tasuda

§ 104lg 1 ja RLS § 60 lg 2 järgi riigilõivu 1050 eurot.

Halduskohus jättis 23.09.2022 määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel tasutavast riigilõivust vabastamiseks rahuldamata ning kaebuse käiguta ning andis kaebajale puuduva riigilõivu tasumiseks aega 15 päeva määruse resolutsiooni p-i 1 jõustumisest arvates. Tallinna Ringkonnakohus jättis 01.03.2023 määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata. Määrus oli lõplik. Kaebaja sai ringkonnakohtu määruse kätte 13.03.2023. Seega tuli puuduv riigilõiv tasuda hiljemalt 28.03.2023. Kaebaja ei tasunud riigilõivu. Riigilõivu tasumata jätmine on puudus, mis takistab asja menetlemist (

§ 104lg 1, RLS § 60 lg 2).

Seega tagastas halduskohus kaebuse õigesti

§ 121lg 1 p 2 alusel.

9. Kuna halduskohus tagastas kaebuse, ei pidanud kohus seda sisuliselt lahendama. Kohtud on menetlusabi ja esialgse õiguskaitse taotlusele hinnangu andnud, leides, et need taotlused ei ole põhjendatud. Seejuures ei jätnud halduskohus esialgse õiguskaitse taotlust riigilõivu tasumata jätmise tõttu käiguta, vaid lahendas selle sisuliselt. Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise korral ei pea kohus hindama kaebuse perspektiivi. Ringkonnakohus ei käsita kaebaja etteheiteid menetlusabi ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisele uute taotlustena, sest need oleks korduvad ning tuleks

§ 55lg 3 alusel jätta läbi vaatamata. 10. Eelnevat arvestades jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.03.2023 määrus muutmata. 2

§ 117

lg 1 p 2 alusel menetlusabi andmise ringkonnakohtu määruse tõlkimist puudutavas osas. 13. Haldusasjas nr 3-22-1745 esitatud Tallinna Vangla 10.08.2022 otsusest nr 5-37/22/109-4 võib järeldada, et kaebaja oskab tegelikult eesti keelt piisaval määral, et saada hakkama menetlusabita. Sellest otsusest nähtuvalt vastab kaebaja eesti keele oskus B1 tasemele, kaebaja osales 02.08.2013‒29.11.2013 Tallinna Vanglas B1 taseme eesti keele kursusel ning sooritas koolieksami tulemusele 54% 100st; ajavahemikul 18.10.2016–31.01.2017 läbis ta Tartu Vanglas B1 taseme eesti keele kursuse ning sooritas eksami tulemusele 71,42% 100st; Tallinna Vangla dokumendihaldusprogrammis on registreeritud arvukalt kaebaja eestikeelseid avaldusi. Ringkonnakohus võtab haldusasja nr 3-22-1745 materjalide hulgas sisalduva Tallinna Vangla 10.08.2022 otsuse nr 5-37/22/109-4 praeguse haldusasja materjalide juurde (

§ 62lg 2).

Eestikeelsete taotluste, kahjunõuete ja vaiete vanglale esitamine nähtub ka kohtute infosüsteemist (nt haldusasjad nr 3-23-372, nr 3-22-1217, nr 3-21-1526, nr 3-21-2037, nr 3-21-866, nr 3-21405, nr 3-20-2576, nr 3-20-2141 ja nr 3-20-1457). Selleks, et lugeda eesti keele oskus kohtumenetluses osalemiseks piisavaks, ei pea keelt valdama kõrgtasemel. Samuti ei eelda see, et kaebajale peaksid olema kõik tekstid pingutusteta mõistetavad. Kaebaja avaldustes on küll käänamis- ja kirjavigu ning sõnakordusi, kuid kasutatud sõnavara võib pidada rikkalikuks. Praeguses asjas tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole pikk ega keeruline. Seega ei ole põhjendatud vabastada kaebajat praeguse määruse tõlkimise kulude kandmisest. (allkirjastatud digitaalselt) 3