← Eesti

3-22-2711/6

Obsah (4)§ 235§ 121§ 44§ 204

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 2. mai 2023, Tallinn Haldusasja number 3-22-2711 Haldusasi X k

) § 121 lg 4 ja § 235 lg 3). Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav (

§ 235lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. X pöördus 10.11.2019 õiguskantsleri poole, leides, et keeleseaduse nõuded ja eesti õppekeelele üleminek lasteaedades ning koolides rikuvad nende inimeste õigusi, kelle emakeel ei ole eesti keel; muu emakeelega vanemad on jäetud ilma õigusest otsustada oma lapse hariduse üle; vähemusrahvusest lapsed on jäetud ilma võimalusest säilitada enda identiteet ja rahvuslik kuuluvus.
  2. Õiguskantsleri Kantselei 31.12.2019 vastuses nr 14-2/191899/1906469 selgitati, et Eesti riigikeel on eesti keel ja seega on loomulik, et lasteaias ja koolis on õppekeel üldjuhul eesti 3-22-2711 keel. Eestikeelsele õppele üleminek on vajalik tagamaks, et ka neil lastel, kelle emakeel ei ole eesti keel, oleks võimalik pärast kooli lõpetamist teostada ennast eesti keeles edasist haridust omandades, tööturul ja muudes olukordades. Eesti keele õppimise kõrval ei tohi loomulikult unustada rahvuskultuuri säilimise tähtsust inimese identiteedi kujunemisel. Ka see on ühiskonna mitmekesise terviku toimimisel oluline.
  3. X esitas 28.12.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Õiguskantsleri Kantselei kirja õigusvastasuse tuvastamiseks ja 263 000 euro suuruse mittevaralise kahju väljamõistmiseks.
  4. Tallinna Halduskohus tagastas 02.02.2023 määrusega kaebuse

§ 121

lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 21 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu ja seetõttu, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebajal puudub õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse avalikes huvides (

§ 44

lg 1) ja selliselt esitatud kaebus kuulub tagastamisele (

§ 121lg 2 p 1).

Samuti puudub kaebajal kaebeõigus õiguskantsleri ametialase tegevuse/tegevusetuse vaidlustamiseks. Põhiseaduse § 139 lg-st 1 ja õiguskantsleri seaduse § 1 lg-st 1 nähtuvalt on õiguskantsler oma tegevuses sõltumatu ametiisik. Sõltumatus tähendab eelkõige sõltumatust ülejäänud riigivõimu harudest – seadusandlikust, täidesaatvast ja kohtuvõimust. Seega puudub kohtul õigus sekkuda õiguskantsleri ametitegevusse ning kohustada teda mingeid toiminguid tegema või otsuseid langetama. Avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamine eeldab avaliku võimu kandja tegevuse õigusvastasust. Tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. Need eeldused ei ole täidetud. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 näeb mittevaralise kahju hüvitamise võimaluse ette kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral (Riigikohtu halduskolleegiumi 27.06.2017 otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13). Sellise olukorraga ei ole praegusel juhul tegemist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. X esitas 13.02.2023 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 02.02.2023 määruse tühistamiseks. Õiguskantsleri Kantselei 31.12.2019 vastus on haldusakt. Halduskohus rikkus menetlusnorme, mis nähtuvad Tartu Ringkonnakohtu 13.05.2020 määrusest haldusasjas 3-20-884 (p 7). Õiguskantsleri Kantselei kirja ei ole esitatud õigeaegselt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus võtab X määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine halduskohtu määruse peale, millega kaebus tagastati, on seaduse kohaselt lubatud (

§ 121

lg 4), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele määral, et see lahendada. Kaebaja eesmärk on, et halduskohus jätkaks haldusasja menetlust. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). 7. Määruskaebus jääb rahuldamata, kuid muuta tuleb halduskohtu määruse põhjendusi. 2

(3)3-22-2711 8. Tulenevalt õiguskantsleri põhiseaduslikust rollist ja sõltumatusest (PS § 139, õiguskantsleri seaduse (ÕKS) § 1 lg 1) ei allu halduskohtu kontrollile õiguskantsleri tegevusetus seaduse põhiseadusele vastavuse kontrollimise menetluses (vt Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn, 2013, § 4 komm C.II, lk 43). Kaebuse lahendamine tuvastamisnõude osas ei ole seetõttu halduskohtu pädevuses ja kaebus tuli tagastada

§ 121lg 1 p 1 alusel.

  1. Kaebusest on võimalik järeldada, et kaebaja arvates on õigusvastane Õiguskantsleri Kantselei poolt kaebaja avalduse edastamata jätmine. ÕKS § 36 lg 2 järgi juhib Õiguskantsleri Kantseleid õiguskantsler. ÕKS § 36 lg 3 näeb ette, et õiguskantsler otsustab kantselei ametnikele ja töötajatele allkirjaõiguse andmise ja selle ulatuse. Neist sätetest nähtub, et õiguskantsler ei pea vastama talle esitatud pöördumistele ise, vaid võib selle delegeerida kantselei ametnikele. Kantselei ja õiguskantsleri tegevusi ei saa eristada, sest Õiguskantsleri Kantseleid juhib õiguskantsler.
  2. Halduskohus ei eksinud kahju hüvitamise nõude tagastamisel. Ringkonnakohus ei pea selles osas vajalikuks halduskohtu määruse põhjendusi korrata ja nõustub nendega. (allkirjastatud digitaalselt) 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.