Lynx Airlines Estonia OÜ kanda. Mõista SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt FlightClaims OÜ kasuks välja menetluskulud 100 eurot. Edasikaebamise kord Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Lihtsustatud korras menetletud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (10.04.2023). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad 1. FlightClaims OÜ (hageja) esitas 25.07.2021 (täpsustatud 02.11.2021, 16.11.2021) Harju Maakohtule hagi SmartLynx Airlines Estonia OÜ (kostja) vastu. Hageja palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitis lennuhüvitiste kohtuvälise sissenõudmise kuludena summas 190,32 eurot, seadusjärgne viivis lennuhüvitiselt (1200 eurot) perioodi 18.12.2018-09.04.2019 eest summas 29,68 eurot ning võla sissenõudmiskulud summas 80 eurot. 27.01.2022 täiendas hageja hagiavaldust paludes lisaks eeltoodud nõuetelt kostjalt välja mõista ka kahjuhüvitiselt (190,32 eurolt) sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis perioodi 07.07.2021-27.01.2022 eest summas 8,78 eurot ja alates 28.01.2022 viivis kahjuhüvitiselt (190,32 eurolt)
Kohus võttis 27.01.2022 menetlusdokumendis esitatud hageja nõuded 06.06.2022 menetlusse ning liitis käesoleva tsiviilasjaga. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagi kohaselt oli hageja klientidel R, N.´ul ja T. V.´l broneeritud kostja tšarterlend nr xxxx Agadir (AGA) - Tallinn (TLL) väljumiskuupäevaga 22.11.2018, mis hilines väljumisel pikka aega ka mille tõttu jõudsid hageja kliendid oma lennureisi lõppsihtkohta (TLL) hilinemisega rohkem kui kolm tundi. Seoses sellega tekkis hageja klientidel õigus nõuda kostjalt ELi määruse 261/2004 artikliga 7 ettenähtud lennuhüvitisi kogusummas 1200 eurot (600 eurot kliendi kohta). 14.12.2018 volitasid kliendid hagejat oma lepinguliseks esindajaks lennuhüvitiste nõudmiseks. Volikirjadega anti hagejale muu hulgas õigus saada teenustasuna 30% iga saadud lennuhüvitise summast. 17.12.2018 esitas hageja kostjale klientide lennuhüvitiste nõude. Kuna kostja hageja nõudele kahe kuu jooksul ei vastanud ja nõuet ei rahuldanud, pöördus hageja 18.02.2019 klientide avaldusega Tarbijavaidluste komisjoni (edaspidi komisjon) poole. 09.04.2019 kinnitasid kliendid hagejale, et kostja tasus lennuhüvitised. Hageja esitas klientidele ühise arve summas 300 eurot edukalt osutatud kohtuvälise õigusabiteenuse eest, seega tekkis lennuhüvitiste nõudmisega igale hageja kliendile otsene varaline kahju summas 150 eurot. Hagi kohaselt ei olnud hageja arve esitamise hetkel enam käibemaksukohustuslane ning seetõttu tuli teenuse lõplikuks hinnaks 25% lennuhüvitiste summast. Hageja arvestab eelnimetatud kahju summast (300 eurot)
¹ lg-ga 2 kooskõlas maha seadusjärgsed võla sissenõudmiskulud 80 eurot ning seadusjärgse viivise summas 29,68 eurot ning seega kujuneb kahjuhüvitise (kohtuvälise õigusabikulu) suuruseks 190,32 eurot (30080-29,68). Hageja toob välja, et igale kliendile osutatud õigusabi maht moodustas vähemalt 1 tund ja 15 minutit tunnitasuga 120 eurot. 2 Hageja nõuab kahjuhüvitiselt (190,32 eurolt) sissenõutavaks muutunud seadusjärgset viivis perioodi 07.07.2021-27.01.2022 eest summas 8,78 eurot. Hageja leiab, et kuna 06.07.2021 esitas hageja kostjale muu hulgas kohtuväliste õigusabikulude hüvitamise nõude, mida kostja ei ole tasunud, on hagejal õigus nõuda seadusjärgset viivist alates 07.07.2021 kuni 27.01.2022 menetlusdokumendi (hagiavalduse täiendus) esitamiseni summas 8,78 eurot ning alates 28.01.2022 kuni rahalise kohustuse täitmiseni kindlaksmääramata summas. Hageja leiab, et kostjal oli kohustus maksta reisijatele lennuhüvitisi viivitamata. Kuna kostja viivitas lennuhüvitiste tasumisega, on hagejal õigus nõuda alates 17.12.2018 kostjale esitatud lennuhüvitiste nõudele järgevast päevast (s.o alates 18.12.2018) kuni lennuhüvitiste saamiseni (s.o 09.04.2019)
Lisaks eeltoodule, kuna hagejal on õigus nõuda kostjalt kohtuvälise õigusabikulu hüvitise tasumise viivitamise eest seadusjärgset viivist, on hagejal õigus nõuda kostjalt
¹ lg 1 alusel võla sissenõudmiskulude hüvitist summas 40 eurot iga kliendi kokku, seega kokku summas 80 eurot. Kostja on majandustegevuses tegutsev isik, kes pakub lennuveoteenuseid tšarterlendudena. Kostja vastuväidetega hageja ei nõustu. Ekslik on kostja seisukoht, et hagejale loovutati tulevikus tekkivad nõuded. Hageja kliendid tasusid kohtuväliste õigusabikulude eest enne nõuete loovutamise lepingu sõlmimist. Väär on kostja seisukoht, et hageja klientidele kantakse tagasi 50% realiseeritud lisanõuete kogurahasummast. Sõlmitud lepingute järgi peab hageja kokkulepitud teenustasuna kinni 50% kõrvalnõuetest ning see, et hageja võimaldas oma klientidele soodsaid lepingu tingimusi, mille järgi peavad kliendid tasuma hageja õigusabi eest kõrvalnõuete sissenõudmisel kokkulepitud protsenti nende nõuetega saadud rahast, ei anna alust kõrvalnõuete vähendamiseks. Hageja ei nõustu ka kostja vastuväidetega viivise osas ning leiab, et lennuhüvitamise tasumise tähtaega rohkem kui 3,5 kuud, ei saa pidada mõistlikuks ajaks ning see on vastuolus lennuhüvitiste eesmärgiga. 2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja on seisukohal, et hageja õigusabikulude ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata. Kostja on seisukohal, et kuna nõude loovutamise lepingu p 4.1.1 ja 4.1.2 kohaselt on hageja teenustasu kõrvalnõuetelt 50%, siis juhul kui hageja nõuab hagis sisse reisijate tulevikus tekkivaid kahjunõudeid summas 300 eurot, kantakse sellest 50% reisijatele tagasi. Sellest järeldub kostja hinnangul see, et reisijatele saab maksimaalselt tulevikus tekkida kahju summas 150 eurot. Kostja on ka seisukohal, et hageja teenustasu õigusabikuludele ei ole mõistlik. Kostja leiab, et mõistlikuks tuleb pidada õigusabikulu/sissenõudmiskulu 60 eurot reisija kohta, s.o 40 eurot seadusjärgsed sissenõudmiskulud, 20 eurot seda ületavad mõistlikud õigusabikulud. Kostja leiab, et tasus hageja klientidele lennuhüvitise mõistliku aja jooksul hüvitamisele. Hageja ei ole tõendanud, et kostja poolt välja pakutud maksetähtaeg oleks olnud ebamõistlikult pikk, lennuhüvitise nõue ei ole
lg 7 mõttes sissenõutavaks muutunud (täitmise tähtaeg pole saabunud), ei saa hagejal olla tekkinud viivisenõuet ning ka viivisenõue tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused
Kostja vaidles nõudele vastu ja asus seisukohale, et kuivõrd määrus 261/2004 ei näe ette tähtaega lennuhüvitiste tasumiseks, tuleb kohustuse täitmise aja määramisel lähtuda võlaõigusseaduse (
) § 82 lg-st
Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse (
Pooled ei vaidle selle üle, et hageja teatas kostjale nõudest 17.12.2018 ning järelikult oli hagejal õigus nõuda viivist alates 18.12.2018 kuni kohustuse täitmiseni. Arvestades, et kostja on olnud oma kohustuse täitmisega (lennuhüvitiste tasumisega) viivituses, on seega põhjendatud kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis. Hageja teavitas kostjat lennu xxxx hilinemisest tulenevatest nõuetest summas 1200 eurot (600 eurot iga kliendi kohta) 17.12.
¹ lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude summas 80 euro väljamõistmist. Kostja on majandusvõi kutsetegevuses tegutsev isik. Kostja ei ole hüvitanud kohtuväliselt hageja nõuet ja hagejal tekkis õigus nõuda viivist.
¹ lg 1 sätestab minimaalse hüvitise suuruse, mille nõudmiseks ei pea hageja tõendama tegeliku kahju tekkimist. Kohus leiab, et täidetud on eeldused sissenõudmiskulude hüvitamise nõude rahuldamiseks ja kostjalt tuleb hagejale välja mõista sissenõudmiskuluna 80 eurot (40 eurot iga reisija kohta). 11. Viimasena käsitleb kohus hageja nõudeid mõista kostjalt välja kahjuhüvitis lennuhüvitiste kohtuvälise sissenõudmise kuludena summas 190,32 eurot, kahjuhüvitiselt (190,32 eurolt) sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis perioodi 07.07.2021-27.01.2022 eest summas 8,78 eurot ja alates 28.01.2022 viivis kahjuhüvitiselt (190,32 eurolt)
12. Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitis lennuhüvitiste kohtuvälise sissenõudmise kuludena summas 190,32 eurot. Hagi kohaselt esitas hageja klientidele ühise arve summas 300 eurot edukalt osutatud kohtuvälise õigusabiteenuse eest ja seega tekkis lennuhüvitiste nõudmisega igale hageja kliendile otsene varaline kahju summas 150 eurot. Hageja arvestab eelnimetatud kahju summast (300 eurot)
¹ lg-ga 2 kooskõlas maha seadusjärgsed võla sissenõudmiskulud 80 eurot ning seadusjärgse viivise summas 29,68 eurot ning seega kujuneb kahjuhüvitise (kohtuvälise õigusabikulu) suuruseks 190,32 eurot (300-80-29,68). Hageja toob välja ka selle, et igale kliendile osutatud õigusabi maht moodustas vähemalt 1 tund ja 15 minutit tunnitasuga 120 eurot. Kostja vaidles nõudele vastu ning leiab, et kuna nõude loovutamise lepingu kohaselt on hageja teenustasu kõrvalnõuetelt 50% ja hageja nõuab hagis reisijate (mitte hageja enda) tulevikus 5 tekkida võivaid kahjunõudeid summas 300 eurot, siis kantakse sellest 50% reisijatele tagasi ja reisijatele saab maksimaalselt tulevikus tekkida kahju summas 150 eurot. Lisaks eeltoodule leiab kostja, et hageja teenustasu õigusabikuludele ei ole mõistlik. 12.1. Hageja kohtuvälise õigusabikulu 190,32 eurot nõude aluseks saab olla
lg 1 ja täidetud peavad olema kahju hüvitamise nõude maksmapaneku üldised eeldused. Kohustuse rikkumisega tekitatud ja hüvitamisele kuuluv kahju hõlmab
lg 3 järgi ka kulusid kahjuhüvitise saamiseks, mh kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kahjuks saab lugeda selliseid mõistlikke kulusid, mida hageja on teinud nõude esitamiseks ja hüvitise saamiseks. 12.2. Hagis väljatoodu kohaselt leppis hageja oma klientidega kokku, et kõnealuste lennuhüvitiste saamisel tasuvad kliendid hagejale teenustasuna 30% saadud lennuhüvitiste summast, kuid kuna hageja arve väljastamise hetkeks enam käibemaksukohustuslane ei olnud, kujunes teenustasuks 30% asemel 25% ehk 1200 × 0,25% = 300 eurot (150 eurot kliendi kohta) osutatud õigusabi eest lennuhüvitise nõudmisel. Kooskõlas
¹ lg-ga 2 tuleb sellest summast maha arvutada seadusjärgsed võla (lennuhüvitiste) sissenõudmiskulud kokku 80 eurot ja seadusjärgne viivis lennuhüvitiste tasumisega viivitamise eest summas 29,68 eurot, mille hüvitamist nõuab hageja eraldi. 12.
¹ lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab
¹ lõikes 1 sätestatud hüvitise määra, võib võlausaldaja nõuda viivist ja sissenõudmiskulude kindlaksmääratud summas hüvitist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. 12.6. Kohus märgib, et kahjuna ei kuulu hüvitamisele igasugune õigusabikulu, milles esindaja ja klient on kokku leppinud. Kahjuks saab lugeda selliseid mõistlikke kulusid, mida on tehtud nõude esitamiseks ja hüvitise saamiseks. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt käesoleva otsuse p-s 12.2 toodud toimingute tegemiseks kulunud mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks võib pidada kokku 1 tund ja 15 minutit kliendi kohta. Vaatamata sellele, et hageja on klientide nimel koostanud suhteliselt lühikesed ja lihtsad pöördumised nii kostjale kui tarbijavaidluste komisjonile (tl 9-10, 14-15), tuli esindajal nõuete esitamiseks ja hüvitiste saamiseks suhelda klientidega, kontrollida ja analüüsida klientide esitatud andmeid ning võtta seisukohti ning seetõttu ei saa kohtu hinnangul pidada hageja poolt väljatoodud ajakulu ebamõistlikuks või ülepaisutatuks. Kuigi hageja esitas 6 nõude korraga mõlema kliendi eest, võib pidada põhjendatuks ja vajalikuks, et hagejal kulus õigusabi osutamiseks kokku 2 tundi ja 30 minutit. Hagi kohaselt osutati õigusabi hinnaga 120 eurot tunnis. Kohus leiab, et õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär on mõistlik. Nimetatud tasumäär on kooskõlas turu keskmise tasuga, on vaidluse sisu arvestades mõistlik ning nimetatud tunnitasumäära on peetud mõistlikuks ka kohtupraktikas. Seega asub kohus seisukohale, et õigusabikulu kokku summas 300 eurot on mõistlik õigusabikulu. Tuleb arvestada, et hageja esitas nõuded kahe kliendi eest, seega ei tekkinud igal kliendil eraldiseisvat õigusabikulu. Kohtu hinnangul ei ole oleks põhjendatud kohtuväliste õigusabikulude väljamõistmine arvestamata
¹ lg-s 1 alusel väljamõistetavaid sissenõudmiskulusid, kuid arvestades, et hageja on kooskõlas
¹ lg-ga 2 kahjuhüvitise (kohtuvälise õigusabikulu) summast 300 eurot maha arvestanud seadusjärgsed võla (lennuhüvitiste) sissenõudmiskulud kokku 80 eurot ning seadusjärgse viivise summas 29,68 eurot, leiab kohus, et hageja nõue kahjuhüvitise (kohtuvälise õigusabikulu) väljamõistmiseks summas 190,32 eurot on põhjendatud. 13. Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitiselt (190,32 eurolt) sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivis perioodi 07.07.2021-27.01.2022 eest summas 8,78 eurot ja alates 28.01.2022 viivise
Kohus leiab, et hageja nõue kahjuhüvitiselt sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise väljamõistmiseks on põhjendatud osaliselt. Alates 28.01.2022 kuni kohustuse täitmiseni väljamõistetava viivise nõue
lg 1 teises lauses sätestatud määras on kohtu hinnangul põhjendatud.
lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitiselt (190,32 eurolt) sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivis perioodi 07.07.2021-27.01.2022 eest summas 8,78 eurot. Hagi kohaselt teatas hageja kostjale kohtuvälise õigusabikulude hüvitamise nõuetest 06.07.2021 ning seetõttu nõuab hageja kostjalt kohtuvälise õigusabikulu hüvitamise tasumisega viivitamise eest viivist alates 07.07.2021 kuni 27.01.2021 menetlusdokumendi esitamiseni. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et kostja ei ole hagejale kahjuhüvitist summas 190,32 eurot tasunud. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja teatas kostjale nõudest 06.07.2021 (tl 30). Arvestades, et kostja on olnud oma kohustuse täitmisega viivituses, on kohtu hinnangul
Hageja teavitas kostjat kahjuhüvitisest (kohtuvälisest õigusabikulust) 06.07.2021, millest tulenevalt on põhjendatud hageja viivisenõue 190,32 euro suuruselt kahjusummalt alates 07.07.2021 kuni 27.01.2021 menetlusdokumendi esitamiseni summas 8,55 eurot (https://www.viivisekalkulaator.ee/debt järgi). Kohus on seotud hageja nõuetega ning kuivõrd hageja on 27.01.2021 menetlusdokumendis ekslikult arvestanud viivist nõudesummalt 195,32 eurot ja saanud sissenõutavaks muutunud viivise summaks 8,78 eurot, millise palub kostjalt välja mõista, kuulub hageja nõue kahjuhüvitiselt (kohtuväline õigusabikulu) sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks rahuldamisele osaliselt. Hageja nõue jääb rahuldamata summas 0,23 eurot. 7 TsMS § 367 kohaselt nõuab hageja viivist kahjuhüvitise summalt 190,32 eurot alates 27.01.2021 menetlusdokumendi esitamisele järgnevast päevast kuni kohustuse täitmiseni. Kohus leiab, et nimetatud hageja nõue kuulub rahuldamisele. 14. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis lennuhüvitistelt (1200 eurot) perioodi 18.12.201808.04.2019 eest summas 29,46 eurot, võla sissenõudmiskulude hüvitise summas 80 eurot, kahjuhüvitise kohtuväliste õigusabikuludena summas 190,32 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise kahjuhüvitiselt (190,32 eurot) perioodi 07.07.2021-27.01.2022 eest summas 8,55 eurot ning alates 28.01.2022 viivise kahjuhüvitiselt (190,32 eurot)
lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kahjuhüvitise (190,32 eurot) tasumiseni.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.