) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega.
lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama
lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.
lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Kohtule esitatud aruande kohaselt puuduvad pankrotimenetluses piisavad vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on teinud 30.03.2023 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole 2000 eurot hiljemalt 06.04.2023. Võlausaldajad ega kolmas isik ei ole avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb
Kohus leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Nõuded on tunnustatud. Pandivara või teistelt isikutelt saadav vara puudub. Võlgniku varaks on 2008.a BMW xxxx (reg. märk xxxx). Võlgnik ei ole haldurile avaldanud sõiduki asukohta, seda ka vaatamata asjaolule, et kohus kohustas võlgnikku seda tegema 12.01.2023 kohtumäärusega. Tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi ei ole haldur tuvastanud. Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses, kuivõrd tuvastamist ei ole leidnud kuriteo tunnustega teo toimepanemine või raske juhtimisviga. Võlgnik muutus maksejõuetuks hiljemalt 2022.a mais.
kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid. Seoses pankrotimenetluse lõpetamisega vabastab kohus Indrek Lepsoo võlgniku pankrotihalduri kohustustest (
Kohus jätab pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda (
lg 4).
lg 1 järgi on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu.
lg 113 sätestab: „Füüsilise isiku pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust.“ Haldur esitas võlausaldajate esimesel üldkoosolekul avalduse, et taotleb halduri tasu
lg 11³ toimingutasuna kogu pankrotimenetluse läbiviimise eest kokku mitte rohkem kui 3 x 654 eurot. Haldur palub tasuks määrata 1308 eurot (lisandub käibemaks). Kohus peab tasu põhjendatuks, haldur on pankrotimenetluses läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud, tasu ei ole ebamõistlikult suur ja ei ületa
Kohus kinnitab halduri tasuna 1308 eurot (lisandub käibemaks). Tasu kanda OÜ INC Partner arveldusarvele. Haldur on taotlenud hüvitada tasu riigi vahenditest summas 654 eurot (lisandub käibemaks). Kuivõrd halduri tasu katmiseks puudub vara (see ei ole realiseeritav), määrab kohus halduri tasu hüvitada riigi vahenditest. Kuna haldur soovib tasu kalkulatsiooni alusel ning sellisel juhul ei pea pidama tööajaarvestust, siis määrab kohus riigi vahenditest hüvitatava tasu suuruseks 654 eurot (lisandub käibemaks). Nimetatud summa ei ületa halduri poolt taotletud tasu ega ole vastuolus TsMS § 183 lg 2 regulatsiooniga. Ülejäänud osa tasust mõistab kohus välja võlgnikult. Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine Kohus jätab võlgniku kohustustest vabastamata ja lõpetab kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 49 lg 5 sätestab: „Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.“ Pankrotiseaduse 4. peatükk reguleerib võlgniku õigusi ja kohustusi.
lg 1 kohaselt 3 peab võlgnik mh haldurile andma teavet, mida ta vajab seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Lõike 11 kohaselt peab võlgnik teabe andmise kohustuse täitma viivitamatult pärast vastava nõude saamist.
MS § 47 lg 2 kohaselt on võlgniku kohustuseks mh mitte varjata saadud tulusid ning vara, samuti anda kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnikule on neid kohustusi selgitatud 07.10.2022 kohtumääruses. Määruses on eraldi rõhutatud, et võlgnik peab olema haldurile ja kohtule kättesaadav ning esitama teavet kui seda küsitakse. Võlgnik ei esitanud teavet enne pankroti väljakuulutamist ning olukord ei paranenud ka pärast pankroti väljakuulutamist. Sellest tulenevalt andis kohus 12.01.2023 kohtumäärusega võlgnikule tähtaja anda haldurile teavet pankrotivaraks oleva sõiduauto ja võtmete asukoha kohta. Ka nimetatud määruses on võlgnikule selgitatud kohustusi olla kättesaadav ja anda teavet, samuti on võlgnikku hoiatatud, et kui teavet ei esitata, võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamata. Võlgnik sai määruse kätte 12.01.2023, nõutud teavet ei ole haldurile esitatud käesoleva ajani. Kohus on seisukohal, et võlgnik on rikkunud vähemalt raske hooletusega (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmisega) oma kohustusi, mida on võlgnikule korduvalt selgitatud ja ka hoiatatud kohustuste täitmata jätmise tagajärgede eest. Samuti esineb FiMS § 45 lg 3 alus, mis on samuti põhjuseks jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Kuna võlgnik ei ole esitanud andmeid sõiduki ja võtmete asukoha kohta, siis sellega on võlgnik takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist (FiMS § 45 lg 3 p 4). Eelneva tõttu jätab kohus võlgniku kohustustest vabastamata ja lõpetab kohustustest vabastamise menetluse. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.