KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunikud Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Oliver Kask ja Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2023, Tallinn Haldusasja

) § 88 lg 1 alusel ning teenistussuhte viimaseks päevaks määrati

1. detsember 2019 (resolutsiooni p 1).
2. X esitas
3. detsembril 2019 avalduse PPA
4. veebruari
5. a käskkirja tagasipööramiseks ja enne
6. veebruarit 2019 kehtinud töölepingu ennistamiseks. X märkis, et soovib jätkata töötamist 0,75 koormusega või täiskoormusega. Teeninduse saalis oli probleeme õhukvaliteediga. Avaldajal tuvastati puue ja osaline töövõime. Raviarst soovitas avaldajale osalist tööaega.
7. veebruari
8. a avalduse kirjutamisel mõistis avaldaja nii, et pärast
9. detsembrit
10. a saab ta jätkata endisel põhikohal. Teeninduse juht leidis seeläbi võimaluse vabaneda avaldajast.
11. X esitas
12. jaanuaril 2020 vaide PPA
13. detsembri
14. a käskkirja peale.
15. PPA jättis
16. veebruari
17. a vaideotsusega nr 1.9-9/156-2 X vaide rahuldamata. PPA märkis, et töötervishoiuarst tegi
18. detsembril 2018 ettepaneku rakendada X-le osalist tööaega. Kuna
19. a-l oli Põhja prefektuuri Lääne-Harju teenindustalituse töökoormus väga suur, ei olnud võimalik pakkuda osalise tööajaga töötamist tähtajatul ametikohal. PPA-l oli võimalik viia vaide esitaja üle töömahu ajutise suurenemise tõttu loodud tähtajalisele ametikohale. Vaide esitaja viidi tähtajalisele ametikohale üle vaide esitaja avalduse alusel ning ta oli teadlik, et tegu on tähtajalise ametikohaga. PPA pole vaide esitajale lubanud, et ta saab tähtaja möödumisel naasta oma senisele ametikohale. Vaide esitaja endisele ametikohale oli nimetatud uus teenistuja. Üleviimine tähtajalisele ametikohale toimus

§ 23lg 2 p 2 ja § 98 lg 1 p 4 alusel.

Kui

1. a lõpus selgus, et töökoormus Põhja prefektuuri teenindustalituses langeb, vabastati kõik tähtajalistel ametikohtadel olevad ametnikud
2. detsembril 2019 teenistusest.
3. X esitas
4. märtsil 2020 kaebuse, milles nõudis
5. veebruari
6. a ja
7. detsembri
8. a käskkirjade õigusvastasuse tuvastamist ning PPA-lt hüvitist kohtu õiglasel äranägemisel, kuid vähemalt kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) vastustaja tugines
9. veebruari
10. a käskkirjas valele õiguslikule alusele, s.o

§ 98lg 1 p-le 4, mis reguleerib tähtajatult teisele ametikohale üleviimist.

Tähtajaline üleviimine on sätestatud

§-s 33. Viidatud käskkiri on põhjendamata. Kaebajal oli

§ 33

alusel õigus eeldada, et tähtaja möödumisel pakutakse kaebajale endistel tingimustel tööd. Kaebajat ei viidud teisele ametikohale, vaid ta jätkas samal ametikohal töötamist, kuid tegi seda osalise tööajaga, parandamaks oma tervist. PPA ei pakkunud 25. veebruari 2019. a käskkirja andmisel kaebajale muid ametikohti ega esitanud kaalutlusi, millest vastustaja lähtus. Kaebajale loodi 2

§ 105lg 1 alusel.

Kaebaja oli teenistuses 27 aastat. Hüvitis peaks kompenseerima saamata jäänud tulu. Palk oleks võimaldanud üleval pidada kolme last. Kuna kaebajal on puue, siis võib uue töö leidmine olla raskendatud.

1. Vastustaja taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebaja teadis, et tegemist on tähtajalise ametikohaga. Käskkirja andmise aluseks oli kaebaja avaldus. Kaebaja väide, et ta ei teadnud nimetatud asjaolu, on eksitav. Kaebaja tahe
2. a veebruaris oli töötada osalise töökoormusega ning pärast
3. detsembrit 2019 on ta soovinud oma tahet muuta; 2) vastustaja rakendas ametniku ühelt ametikohalt teisele üleviimise regulatsiooni ametikohalt vabastamisega vastavalt

§-le 98; 3) PPA-l ei olnud võimalik pakkuda kaebajale osalise töökoormusega tähtajatut ametikohta; 4) käskkiri on põhjendatud ja selles on viidatud kaebaja avaldusele; 5) viited

§-le 33 pole asjakohased, sest nimetatud sätted kohalduvad, kui ametniku üleviimise eesmärgiks on suurendada ametniku pädevust ja motivatsiooni või edendada koostööd ametiasutuste vahel. Seega ei saanud kaebajal

§-st 33 tekkida põhjendatud eeldust, et tähtaja möödumisel pakutakse talle endiseid tingimusi; 6) kaebaja väide, et PPA ei tegelenud kaebaja probleemiga piisavalt kiiresti, ei vasta tõele. Kaebaja oli ajavahemikul

1. september 2018 –
2. veebruar 2019 erinevatel põhjustel töölt eemal 77 tööpäeva; 7) kaebaja oli nõus tähtajalise ametikohal töötama. Need ametikohad olid loodud kuni
3. detsembrini
4. Tegemist oli ajutise projektiga. PPA-l ei olnud võimalik kaebajale teisi ameti- ja töökohti pakkuda. Kaebaja pole tõendanud, et PPA-l oli võimalus pakkuda teist ametivõi töökohta; 8) eksitav on kaebaja väide, et kui kaebaja poleks olnud nõus töötama osalise koormusega, oleks ta koondatud (

§ 90). Kaebaja ise kinnitab, et kaebaja varasemale ametikohale määrati uus inimene.

1. Tallinna Halduskohus jättis
2. aprilli
3. a otsusega kaebuse rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) PPA viis
4. veebruari
5. a käskkirja alusel kaebaja üle tähtajalisele ametikohale

§ 23lg 2 p 2 ja § 98 lg 1 p 4 alusel.

Vastustaja kinnitas kohtule, et viide

§ 23

lg 2 p-le 2 jäi ekslikult käskkirjast välja; 2) kaebaja vabastati

§ 88lg 1 alusel teenistusest, kuna teenistustähtaeg möödus.

Vastustaja kinnitas, et tähtajatut ametikohta polnud võimalik kaebajale pakkuda. Kaebaja pole vastupidist tõendanud; 3) kaebaja viidi tähtajalisele ametikohale üle tema nõusolekul. Kaebaja oli teadlik, et töötamise periood on

1. märts –
2. detsember
4. veebruari
5. a käskkirjaga vabastati kaebaja endiselt ametikohalt ning selles pole mainitud võimalust jätkata endisel ametikohal pärast
6. detsembrit 2019; 3

§ 23

lg 2 p 2 kohaldamine eeldab, et kaebajaga oleks eelnevalt lõpetatud teenistussuhe. Välja pole makstud põhipuhkuse hüvitist ja tema puhkuse arvestus jätkus. Kaebajale ei kohaldatud katseaega. Seega ei saanud kaebajat

§ 23

lg 2 p 2 alusel teisele teenistuskohale üle viia; 2) PPA ja kaebaja tahteks oli leida kaebajale ajutine lahendus. Talle võimaldati lisaks teenistusülesannete täitmisele tegelda tervise parandamisega. Tegemist oli kaebaja ajutise üleviimisega

§ 33lg 1 mõttes.

Kaebaja avaldus oli käsitatav nõusolekuna

§ 33

lg 3 p 1 mõttes; 3) üleviimine ei saanud toimuda

§ 98

lg 1 p 4 mõttes, kuna see reguleerib tähtajatut üleviimist; 4) kui kaebaja nimetati teenistusse

§ 23

lg 2 p 2 alusel, puuduvad käskkirjas põhjendused; 5) halduskohtu otsus on üllatuslik. Halduskohus märkis 18. augusti 2021. a määruses, et pidas üleviimise õiguslikuks aluseks

§-i 33; 6) oluline pole see, kas kaebaja avaldas eraldi soovi jätkata teenistussuhet pärast tähtajalise üleviimise lõppemist; 7) halduskohus jättis hindamata kaebaja väite

§ 33

lg 6 kohaldamise kohta; 8) teenistusest vabastamise käskkiri on õigusvastane, kuna kaebaja üleviimise õiguslikuks aluseks ei olnud

§ 23lg 2 p 2 ja § 98.

Mõlemad käskkirjad lähtusid soovist rakendada koondamisele alternatiivseid meetmeid; 9) kaebajale tuleb maksta

§ 105lg 1 alusel hüvitist.

Arvestada tuleb, et kaebaja staaž oli 27 aastat. Kaebaja jäi ilma

§ 102lg-s 1 sätestatud koondamishüvitisest.

Kaebajale jäeti mulje, et ta saab naasta endisele ametikohale. Kaebajal on puue ja ta kasvatab kolme last.

1. Vastustaja taotles vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohtu otsus on seaduslik ja PPA jääb varem märgitu juurde; 2)
2. veebruari
3. a käskkirja aluseks oli kaebaja enda avaldus. Vastustaja nõustus sellega, kuna avalduse aluseks oli arsti ettepanek ning kaebaja ei suutnud pikka aega tööl käia; 3) kaebaja vabastati teenistusest enda avalduse alusel. Põhjendus, et ta arvas, et saab jätkata endisel ametikohal, on hiljem otsitud. Kaebaja ei suutnud tööd teha ka osalise koormusega, vaid ta viibis suurema osa ajast haiguslehel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Kaebaja nõuab

§ 105

lg 1 alusel vastustajalt hüvitist selle eest, et ta vabastati õigusvastaselt teenistusest. 13. Õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul on õigus nõuda vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ning hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve (

§ 105lg 1). 5

§ 105

lg 1 esimeses lauses sätestatud hüvitis on käsitatav lihtsustatud kahjuhüvitisena. Kolme kuu keskmise palga suuruse hüvitise väljamõistmiseks ei ole vaja kindlaks teha muid asjaolusid peale teenistussuhte õigusvastase lõpetamise. Kui taotletakse hüvitise vähendamist või suuremat hüvitist, tuleb lisaks eeldatavalt tekkinud kahju suurusele arvesse võtta ka teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve (Riigikohtu halduskolleegiumi 25. jaanuari 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-49-16, p 26 ja seal viidatud kohtupraktika). 15. Kaebajal on seega õigus nõuda

§ 105lg-s 1 sätestatud hüvitist, kui tema teenistusest vabastamine oli õigusvastane.

Pärast teenistussuhte õigusvastasuse kindlaks tegemist saaks analüüsida, kas kaebajale tuleks maksta kolme kuu või sellest suuremat hüvitist. 16. Vastustaja vabastas kaebaja teenistusest

§ 88lg 1 alusel põhjusel, et kaebaja teenistustähtaeg möödus 31.

detsembril 2019.

§ 88

lg 1 sätestab, et ametnik, kes on ametikohale nimetatud määratud ajaks, vabastatakse teenistusest teenistustähtaja möödumise tõttu.

1. Vaidluse all on esmalt küsimus, kas kaebaja oli alates
2. märtsist 2019 teenistuses tähtajalisel ametikohal või oli ta

§ 33

lg 1 mõttes viidud tähtajaliselt üle ühelt ametikohalt teisele ning seetõttu oli ta jätkuvalt teenistuses tähtajatult. Kui tegemist oli

§ 33

lg-s 1 sätestatud juhtumiga, siis ei saanud kaebajat õiguspäraselt

88 lg 1 alusel teenistusest pärast 31. detsembrit 2019 vabastada. 17.1.

§ 33

lg 1 kohaselt võib ametniku tähtajaliselt üle viia teisele ametikohale, muu hulgas ühe ametiasutuse sees olevale ametikohale, eesmärgiga suurendada ametniku pädevust ja motivatsiooni või edendada koostööd ametiasutuste vahel.

§ 33

lg 5 kohaselt peatub ametniku tähtajalisel üleviimisel ametniku avaliku võimu teostamise õigus sellel ametikohal, millelt ametnik üle viidi. 17.2. Ametniku üleviimist reguleerivad nii

§ 33

kui ka

§ 98

. Esimesel juhtumil on tegemist tähtajalise üleviimisega ning sellisel üleviimisel puudub ametniku jaoks pöördumatu tagajärg ja ta saab naasta ametikohale, millelt ta üle viidi. Seevastu

§ 98

alusel ametniku üleviimisel on tegemist olukorraga, kus ametnik viiakse lõplikult ehk tähtajatult ühelt ametikohalt teisele ametikohale üle, mille õiguslikuks tagajärjeks on see, et ta ei saa pärast üleviimist enam naasta ametikohale, millelt ta üle viidi (vt ka käesolev otsus, p 19). Ühelt ametikohalt teisele ametikohale üleviimist ei reguleeri

§ 23lg 2 p 2.

17.

1. Vastustaja märkis
2. veebruari
3. a käskkirja p-s 1 järgmist: „Viin üle ja nimetan X [---] Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna teenindustalituse Tammsaare teenindus II vanemspetsialisti ametikohale [---] määratud ajaks kuni 31.12.2019, vabastades ta sama talituse Tammsaare teenindus II vanemspetsialisti ametikohalt.“ Käskkirja p-ga 2 kehtestati kaebajale osaline tööaeg (0,75). 17.
4. Vastustaja
5. veebruari
6. a käskkirja p-st 1 nähtub seega, et kaebaja viidi ühelt ametikohalt üle teisele ametikohale ning ta vabastati varasemalt ametikohalt. Vastustaja pole
7. veebruari
8. a käskkirja andmisel viidanud

§-le 33, vaid

§ 98lg 1 p-le 4.

Kui

§ 98

lg 1 p 4 alusel viiakse ametnik tähtajatult üle teisele ametikohale, vabastatakse ametnik seniselt ametikohalt päeval, mis vahetult eelnes teisele ametikohale asumiseks määratud päevale (

§ 98

lg 9).

§ 98näeb ette, et selle sätte alusel ametniku üleviimise korral tema teenistussuhe ei lõpe ja kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse eest hüvitist ei 6

§ 98lg 8).

Vastustaja tegevus võimaldab järeldada, et kaebaja viidi kaebaja enda avalduse alusel tähtajatult ametikohtalt üle tähtajalisele ametikohale

§ 98

lg 1 p 4 alusel ning seetõttu ta vabastati eelmiselt ametikohalt, kuid tema teenistussuhe sellega säilis ning puhkuse eest hüvitist ei makstud ja puhkuse arvestus jätkus. 17.

1. Kuigi
2. veebruari
3. a käskkirja p-s 1 kasutatud fraas „Viin üle“ võib viidata sellele, et tegemist võis olla üleviimisega ka

§ 33

lg 1 mõttes, välistab

§ 33

lg-s 1 sätestatud üleviimise asjaolu, et sama resolutsiooni punkti viimase lauseosaga vabastati kaebaja sama talituse Tammsaare teeninduse II vanemspetsialisti tähtajatult ametikohalt. Tähtajalise üleviimise korral (s.o

§ 33

kohaldamisel) ametnikku üleviidavalt ametikohalt ei vabastata, vaid tema teenistussuhe selle ametikoha raames peatatakse. Vastustaja

1. veebruari
2. a käskkirjas puudub viide selle kohta, et kaebaja teenistussuhe ametikohal, millelt ta üle viidi, oleks peatatud. Küll aga sisaldab käskkirja p 1 sõnaselget märget eelmisest ametist vabastamise kohta. 17.
3. Seega ei olnud tegemist olukorraga, kus PPA oleks kaebaja viinud ühelt ametikohalt üle teisele ametikohale

§ 33

lg 1 alusel selliselt, et kaebaja esialgne ametikoht oleks säilinud ja tema teenistussuhe selle ametikoha raames oleks peatatud. Tegemist oli kaebaja üleviimisega

§ 98mõttes.

1. Teiseks on vaidluse all küsimus, kas
2. veebruari
3. a käskkiri, millega kaebaja vabastati Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna teenindustalituse Tammsaare teeninduse II vanemspetsialisti ametikohalt ning millega kaebaja viidi üle ja nimetati sama talituse Tammsaare teeninduse II vanemspetsialisti ametikohale määratud ajaks kuni
4. detsember 2019, oli kooskõlas

§-ga

2. Ringkonnakohus jagab vastustaja seisukohta, et
3. veebruari
4. a käskkirjas on õigesti tuginetud

§ 98lg 1 p-le 4.

Viidatud norm reguleerib seda olukorda, kus tegemist on ametniku tähtajatu, mitte aga tähtajalise (s.o

§-s 33 sätestatud) üleviimisega. Ametniku tähtajatu üleviimine tähendab, et tegemist on ametniku jaoks pöördumatu tagajärjega, mille tulemusena isiku ametikoht muutub jäädavalt ja tal puudub õigus nõuda enda tagasinimetamist varasemale ametikohale, erinevalt

§-s 33 sätestatud tähtajalisest üleviimisest (selle kohta vt ka nt Avaliku teenistuse seaduse käsiraamat. Seisuga 3. mai 2013. Koostaja K. Lang jt. Justiitsministeerium, 2013, lk 288).

§ 98ei nõua, et ametnikku peab saama üle viia üksnes tähtajatule ametikohale.

Viidatud normi alusel on õigus viia ametnik tema nõusolekul üle nii tähtajalisele kui ka tähtajatule ametikohale.

§ 98

mõtteks pole keelata ametniku üleviimist tähtajalisele ametikohale ega võimaldada teenistussuhet lõpetamata ühte ametikohta vahetada teise ametikoha vastu.

1. Vastustaja tõi välja, et PPA Lääne-Harju politseijaoskonda loodi sertifikaatide projekti tõttu teenindustalitusele 15 vanemspetsialisti ja 2 spetsialisti ametikohta, millest 8 ametikohta eraldati Tammsaare teenindusele. Nimetatud ametikohad olid kõik ajutised ja tähtajaga kuni
2. detsember
3. Tähtaja saabudes vabastati kõik nimetatud ametikohtadel olevad ametnikud. Vastustaja lisab, et kuna tegemist oli ajutiste ametikohtadega, siis oli ametnikul võimalik tähtajalisel kohal töötada ka väiksema töökoormusega. Tegemist oli tähtajaliste ametikohtadega

§ 23lg 2 p 2 mõttes.

Nimetatud kohta PPA kaebajale pakkuski.

1. Praegusel juhul on tähtajatu üleviimine toiminud kaebaja enda
2. veebruari
3. a avalduse alusel (vt käesolev otsus, p 1). Nimetatud asjaolu oli
4. veebruari
5. a käskkirja andmise faktiliseks aluseks. 7

§ 88lg 1 alusel.

Seetõttu ei ole kaebajal õigust nõuda hüvitist

§ 105lg 1 alusel. 8

§ 98lg 1 p-le 4, kuna sellel alusel anti vaidlusalune käskkiri.

Kohus ei nõustunud kaebaja seisukohaga, et tegemist oli

§ 33olukorraga.

1. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
2. Menetlusosaliste võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ning § 109 lg-d 1 ja 6). (allkirjastatud digitaalselt) 9