KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 02. veebruar 2023, Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-22-2711 Haldusasi X kaebus seonduvalt Õiguskantsle

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Samuti võib kohus tagastada kaebuse

§ 121

lg 2 p 21 alusel, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

1. Õiguskantsleri Kantselei 31.12.2019 vastuses on märgitud, et riigiasutustel ei ole otsest seadusest tulenevat kohustust tõlkida vastuskirju soovitud võõrkeelde ja et pöördumises esitatud küsimustele vastamisel ei tekkinud ka sellist (erandlikku) vajadust. Eelnimetatuga võib nõustuda. Kaebuse tekstist ja selles välja toodud viidetest erinevatele põhiseaduse paragrahvidele ning kohtulahenditele saab järeldada, et vastuse sisust ning ka sellega seonduvast laiemast tausttemaatikast on kaebaja teadlik.
2. Õiguskantsleri Kantselei 31.12.2019 vastus nr 14-2/191899/1906469 X pöördumisele käsitleb eestikeelset haridust, eestikeelsele õppele üleminekut lasteaedades ja koolides ning vähemusrahvusest lastele loodud võimalusi. See ei ole haldusakt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 tähenduses. HMS § 51 annab haldusakti mõiste, mille lõike 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Vastus pöördumisele ei ole oma sisult haldusakt ning ei ole suunatud kaebaja õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Samuti ei nähtu kaebusest kuidas rikub eestikeelsele õppele üleminek koolides ja lasteaedades kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebajal puudub õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse avalikes huvides (

§ 44

lg 1) ja selliselt esitatud kaebus kuulub tagastamisele (

§ 121lg 2 p 1).

Samuti puudub kaebajal kaebeõigus õiguskantsleri ametialase tegevuse/tegevusetuse vaidlustamiseks. Põhiseaduse § 139 lg-st 1 ja õiguskantsleri seaduse § 1 lg-st 1 nähtuvalt on õiguskantsler oma tegevuses sõltumatu ametiisik. Sõltumatus tähendab eelkõige sõltumatust ülejäänud riigivõimu harudest – seadusandlikust, täidesaatvast ja kohtuvõimust. Seega puudub kohtul õigus sekkuda õiguskantsleri ametitegevusse ning kohustada teda mingeid toiminguid tegema või otsuseid langetama. Järelikult tuleb kaebus selle esitajale läbivaatamatult tagastada (

§ 121lg 2 p 1).

7. Kaebaja taotleb seonduvalt Õiguskantsleri Kantselei 31.12.2019 vastusega nr 142/191899/1906469 ka mittevaralise kahju hüvitamist summas 263 000 eurot. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikutud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui 2 kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Seega eeldab avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise nõue avaliku võimu kandja tegevuse õigusvastasust. Tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. Kohtu hinnangul ei ole eelnimetatud eeldused täidetud. RVastS § 9 lg 1 näeb mittevaralise kahju hüvitamise võimaluse ette kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral (RKHKo 27.06.2017, 3-3-1-9-17, p 13). Sellise olukorraga ei ole eelnevast tulenevalt aga praegusel juhul tegemist. Samuti peaks selgelt ilmnema vastustaja tegevuse süülisus. Mis puutub mittevaralise kahju hüvitamise nõuetesse, siis baseeruvad need muuhulgas ka isikute subjektiivsel arusaamisel vastavate kannatuste suurusest, kuid isegi sel juhul kui Õiguskantsleri Kantselei vastus tekitas kaebajas teatud määral stressi või ebamugavustunnet, ei saa sedalaadi riivet või võimalikku riivet käsitada nii intensiivsena, mis õigustaks taotletava summa mittevaralise kahjuna väljamõistmist (vrdl RKHKo 3-20-1449, p 30.4.). Eeltoodut arvesse võttes on kahju hüvitamise nõude puhul õiguste riive või võimalik riive väheintensiivne, kusjuures nõude rahuldamine on ebatõenäoline ka lähtuvalt muudest asjaoludest. Seega tagastab kohus kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes

§ 121lg 2 p 21 alusel.

8. Eeltoodust lähtuvalt tagastab kohus kaebuse tervikuna vastavalt

§ 121

lg 2 p 1 ja

§ 121lg 2 p 21.

Halduskohtumenetluse seadustiku § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kaebuse tagastamise korral puudub vajadus lahendada kaebaja menetluslikke taotlusi, sh taotlust riigilõivust vabastamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 3