← Eesti

2-22-2881/18

Obsah (16)§ 153§ 23§ 175§ 173§ 172§ 146§ 65§ 132§ 171§ 651§ 163§ 158§ 150§ 157§ 169§ 170

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Ivika Sillaots Kohtujurist Külli Pilv Määruse tegemise aeg ja koht 02. mai 2023.a, Pärnu Tsiviilasja number 2-22-2881 (menetlus nr 2) Tsiviil

§ 153lg 1 p 2, so II rahuldamisjärgus.

Kõik väljamaksed tuleb teha proportsionaalselt, st arvestades jaotiste suurust.

  1. Vabastada Andrus Õnnik võlgnik R.J. pankrotihalduri kohustustest.
  2. Jätta R.J. pankrotimenetluses menetluskulud võlgnik R.J. kanda.
  3. Määrata R.J. (pankrotis) pankrotihalduri Andrus Õnnik’u töötasu suuruseks

§ 23

ja § 651 lg 1 alusel xxxxxxxxxxx € (xxxxxxxxxxx), millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx € (kokku summas xxxxxxxxxxx €), mis välja maksta pankrotivara arvelt pankrotihalduri büroole OÜ Pärnu Pinker Albert (a/a XXXXXXXXXXX SEB Pank AS-is). Kohustustest vabastamise menetluse algatamine 6. Algatada menetlus võlgnik R.J. kohustustest vabastamiseks. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. (

§ 175lg 1, lg 11, § 1933 lg 2 ).

7. Jätta usaldusisik määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgniku kohustused menetluse kestel

§ 173järgi: - Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. 2

(7)Tsiviilasi nr 2-22-2881 - Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. - Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. - Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (Täitemenetluseseadustiku § 131-132). Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. Usaldusisiku kohustused menetluse kestel

§ 172

ja 173 järgi : - Usaldusisik saab anda võlgnikule üle 25 % (kakskümmend viis protsenti) võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulust, mis ületab miinimumpalka (Täitemenetluseseadustiku § 131-132). - Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt võlasaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. - Usaldusisiku/võlgnikuna tuleb R.J.l esitada kohtule kord aastas

  1. maiks tegevusaruanne võlgniku tulust võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta (eelmise aasta maikuust jooksva aasta aprillikuuni). Esimene aruanne perioodi 02.05.2023-30.04.2024 sissetulekute ja väljamaksete kohta esitada kohtule hiljemalt 31.05.2024.a. Aruande blankett on määrusele lisatud, võlausaldajate rekvisiidid on toodud määruse resolutsiooni punktis
  2. - Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande.
  3. Käesolev määrus toimetada kätte menetlusosalistele (sh. võlgnikule koos kohustustest vabastamise menetluse aruandeblanketiga).
  4. Avaldada pankrotimenetluse lõpetamise teade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Avalduse asjaolud ja menetluse käik
  5. Pärnu Maakohtu 30.03.2022 pankrotimäärusega kuulutati võlgniku 23.02.2022.a avalduse alusel välja R.J. pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Andrus Õnnik. Pankrotihaldur 10.03.2023 kohtule esitatud aruandes palub R.J. pankrotimenetluse lõpetada raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. R.J. pankrotimenetluses on Pärnu Maakohus kinnitanud 15.02.2023 määrusega võlausaldajate nimekirja, puudub müüdav pankrotivara, tagasivõitmise võimalused ja sissetulek, millest saaks teha olulisi kinnipidamisi. Samuti puuduvad muud võimalused pankrotivara suurendada. Tulenevalt pankrotiseaduse § 158 lg.1 kui pankrotivarast ei jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama ja kohtule esitama aruande, et kohus saaks otsustada pankrotimenetluse lõpetamise või teistsuguse otsuse tegemise.
  6. Pankrotihalduri 10.03.2023 esitatud aruande kohaselt on pankrotivarasse pankrotimenetluse kestel vahendeid laekunud kokku xxxxxxxxxxx € (so halduri poolt sissenõutud/kinnipeetud vahendid). Pankrotimenetluse ajal on võlgnik pidevalt töötanud, alguses Xxxxxxxxxxx OÜ-s ja seejärel Xxxxxxxxxxx OÜ-s. Alates oktoobrist 2022 on ta saanud töötasu Xxxxxxxxxxxest, keskmine netotasu ca 700€/kuus, mida on lubatud arestida vähesel määral (ca 80€ulatuses). 3

(7)Tsiviilasi nr 2-22-2881 2.1.

§ 146

nimetatud väljamakseid on asjas kokku xxxxxxxxxxx €, so vastavalt 30.03.2022 kohtumäärusele ajutise halduri tasu summas xxxxxxxxxxx eurot (sh käibemaks); pankrotihalduri tasu summas xxxxxxxxxxx eurot (sh tasu xxxxxxxxxxx€ ja km xxxxxxxxxxx€, arvestuslik); panga teenustasud summas 0,76 eurot. Pankrotimenetluse käigus on pankrotihaldur teinud vajalikke kulutusi bürookuludele (büroo üür, kulud sidevahenditele, paber, koopiad jms) kokku xxxxxxxxxxx € ( so. 11 kuud ja 10päeva x xxxxxxxxxxx, sh käibemaks). Tulenevalt

§ 65lg 1 on tegemist halduri üldiste kuludega, mis kaetakse halduri tasu arvelt.

2.

  1. R.J. pankrotimenetluses ei ole esitatud ega kaitstud pandiga tagatud nõudeid, pandieseme müügist saadud tulu puudub. Aruande koostamise päevaks müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadavat vara ei ole. Jaotiste alusel väljamakseid ei ole vahendite puudumisel tehtud ja haldur palub kinnitada 7 võlausaldaja saamata jäävad nõuded kogusummas 28 720,48 eurot. Halduri selgitusel nõudeavalduse pankrotimenetluses esitas 8 võlausaldajat kokku summas 30 874,48€. Haldur esitas kahele nõudele osalise või täies ulatuses vastuväite. Menetluses tunnustati 7 võlausaldaja nõudeid kokku summas 28 720,48€. 2.
  2. Pankrotimenetluses puuduvad vahendid massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude täielikuks väljamaksmiseks. R.J. pankrotimenetluses ei ole esitatud hagisid, samuti ei kavatse pankrotihaldur neid esitada. Kohtukulud puuduvad. 2.
  3. R.J. pankrotimenetluse käigus pankrotihaldur vormistas enda nimele võlgniku pangakontode kasutusõiguse, on koostanud ja edastanud pankrotimenetluse teated võlausaldajatele; valmistanud ette ja viinud läbi võlausaldajate I üldkoosoleku; võtnud vastu nõuded, kontrollinud nõudeavalduste vastavust seadusele, esitanud puuduste kõrvaldamise nõuded ning kontrollinud puuduste kõrvaldamist; viinud läbi nõuete kaitsmise, sh kontrollinud nõuete põhjendatust, koostanud võlausaldajate esialgse nimekirja, koostanud ja edastanud vastuväited, koostanud ning esitanud kohtule lõpliku võlausaldajate nimekirja; koostanud ja esitanud kohtule

§ 132

sätestatud aruande; suhelnud võlgnikuga, kontrollinud võlgniku sissetulekuid ja laekumisi, arvutanud välja ja andnud võlgniku kasutusse mittearestitavad summad, edastanud võlgnikule juhendi kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks ; ja koostanud menetluse lõpetamise aruande, sh selgitanud välja kohustustest vabastamise menetluseks vajalikud võlausaldajate rekvisiidid - pankrotihalduri töömaht oli kokku 12 tundi. 2.

  1. Pankrotihalduri hinnangul on võlgnik R.J. maksejõuetuse peamiseks põhjuseks töösuhte lõppemine 2017 aasta teises pooles ning suutmatus seejärel leida tervislikule seisundile vastavat ja piisavalt tasustatavat töökohta. Võlgnik muutus maksejõuetuks hiljemalt 2017 aasta lõpus. R.J. maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on muu asjaolu. 2.
  2. R.J. pankroti väljakuulutamisel puudusid võlgnikul vara ja vahendid pankrotimenetluse kulude katteks, ning pankrot kuulutati välja

§ 171lg 1 1 alusel, kuna võlgnik oli esitanud kohustustest vabastamise avalduse.

Pankrotihalduri kinnitusel R.J. pankrotimenetluses puudub müüdav pankrotivara ning sissetulekut on lubatud arestida ainult vähesel määral. Eelnevast lähtuvalt on vahendite pankrotivarasse laekumine lähiajal ebatõenäoline. Menetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude täies ulatuses väljamaksmiseks ning haldur teeb ettepaneku lõpetada pankrotimenetlus raugemisega. 2.7. Tasu taotlus. Pankrotivarasse laekus halduri tegevuse tulemusel xxxxxxxxxxx€.

§ 651

lg 1 kohaselt on sellelt arvutatud halduri tasu alammäär 407,83€, mis ilmselgelt ei vasta halduri töö panusele käesolevas menetluses, millest lähtuvalt tuleb halduri tasu arvestada

§ 65lg 11 alusel ja § 23 lg 3 sätestatud suuruses.

Haldur on menetluses läbi viinud kõik seaduses ettenähtud toimingud. Pankrotihalduril on R.J. pankrotimenetluses oma ülesannete täitmiseks kulunud 12 tundi. Juhul, kui arvestada halduri tasuks xxxxxxxxxxx /tunnis (lubatud kuni 145,00€/tunnis), on halduril õigus tasule summas xxxxxxxxxxx €, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx (kokku xxxxxxxxxxx). Aruande esitamise ajal märtsis 2023 on menetluses halduri tasu maksmiseks 4

(7)Tsiviilasi nr 2-22-2881 vahendeid xxxxxxxxxxx € (koos käibemaksuga summa), ning puuduvad vahendid xxxxxxxxxxx ulatuses. Haldur ei taotle puuduva summa hüvitamist riigi vahendite arvelt, vaid xxxxxxxxxxx ulatuses halduri tasu tasutakse nende vahendite arvelt, mis laekuvad täiendavalt pankrotivarasse pärast käesoleva aruande kohtule esitamist, kuid enne pankrotimenetluse lõpetamise kohtumääruse jõustumist ( juhul, kui vahendeid laekub). 02.05.2023 on pankrotihaldur kohtule teatanud, et aruande koostamise ajal puudunud vahendid pn pankrotivarasse laekunud ning tasu on võimalik täies ulatuses välja maksta ning haldur jääb 10.03.2023 aruandes esitatud taotluse juurde. 2.8. R.J. on esitanud kohtule koos pankrotiavaldusega ka avalduse enda kohustustest vabastamiseks. Pankrotihalduri hinnangul R.J. puhul ei ole teada

§ 171

lg 2 sätestatud asjaolusid, mis välistaksid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise ja menetluse lõpus kohustustest vabastamise. 04.05.2022 toimunud üldkoosolekul oli päevakorras võlgnikule usaldusisiku kinnitamine. Kuna menetluses pole ükski isik andnud nõusolekut võlgniku usaldusisikuks hakkamiseks, tegi üldkoosolek ettepaneku jätta usaldusisik määramata ja kohustuda teda ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Haldur on edastanud võlgnikule kirjalikud selgitused kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks. Vajadusel on tal võimalik kasutada võlanõustajate abi.

  1. 19.04.2023 kohtus toimunud ärakuulamisel võlgnik R.J. kinnitas, et on pankrotihalduri aruandega tuttav ja nõus pankrotimenetluse lõpetamisega. On esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja jääb selle juurde. On nõus ise olema usaldusisik ja täitma neid ülesandeid. Hetkel töötab võlgnik Xxxxxxxxxxx. Kohtumääruse põhjendused
  2. Pankrotimenetluse lõpetamine. 01.07.2022 jõustunud Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lõige 2 sätestab, et enne FiMS-i jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid
  3. aasta
  4. juunini. Käesolevas asjas esitati pankrotiavaldus 23.02.2022 ja kohus kuulutas võlgnik R.J. pankroti välja 30.03.2022, so enne Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumist 01.07.
  5. Seega kohaldub käesolevale pankrotimenetlusele kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduses sätestatu.
  6. Kohus, tutvunud pankrotihalduri ettepanekuga ja uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks on põhjendatud. Võlgnikul ei jätku vara massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, samuti puudub vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalus. Kohtu hinnangul võlgniku maksejõuetuse põhjustas muu asjaolu

§ 163

lg 5 mõttes ja puuduvad alused väita, et võlgniku käitumises esineks kuriteotunnustega tegu. Pankrotiseaduse § 158 lg 4 kohaselt juhul, kui nõuete kaitsmine on menetluses toimunud, märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamisel määruses iga võlausaldaja tunnustatud nõude suuruse ja nõudeosa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. Antud asjas võlausaldajate nõuete lõplik nimekiri on kinnitatud 15.03.2023 määrusega vastavalt pankrotiseaduse (

) § 1003 lg 1 sätestatud korrale ning § 153 nimetatud rahuldamisjärkudele. Kohus kinnitab võlausaldajate nõudeosade suurused, mille ulatuses raha ei ole saadud - II rahuldamisjärgus 28 720,48 euro ulatuses. 6. Võlgnikul puudub pankrotimenetluse jätkamiseks, sh pankrotimenetluse kulude katteks vajalik vara, samuti puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Võlgnik ainsaks sissetulekuks on igakuine töötasu miinimumpalga lähedases summas, mida on lubatud arestida vähesel määral. Seetõttu on täiendavate küllaldaste vahendite laekumine pankrotivarasse ebatõenäoline ning olemasolevatest vahenditest ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Seega mõistlik on pankrotimenetlus lõpetada. 5

(7)Tsiviilasi nr 2-22-2881 Eeltoodud alustel pankrotimenetlus tuleb pankroti raugemise tõttu lõpetada kooskõlas

§ 158

lg 4 sätetega, samuti tuleb Ametlikes Teadaannetes avaldada vastava sisuga teade. Pankrotihalduri aruanne tuleb kinnitada ja vabastada pankrotihaldur tema ülesannetest.

  1. Pankrotimenetluse kulud. Kuivõrd R.J. pankrotiavaldus esitati ja võeti menetlusse pärast 01.02.2021, kuid enne Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumist 01.07.2022, siis kuuluvad halduri tasu arvestamisel kohaldamisele Pankrotiseaduse § 193 lg 1 alusel sätted, mis kehtisid alates 01.02.2021 kuni 30.06.
  2. Vastavalt

§ 150

lg-le 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 ja

§ 150lg 2 tulenevalt jäävad pankrotimenetluse kulud avaldaja, so võlgnik R.J.

kanda.

§ 65kohaselt on pankrotihalduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel

§ 157

punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. 7.1. Pankrotihalduri esitatud tasunõue tehtud töö eest mahuga 12 tundi ja tasuga 100€/tund, samuti tehtud kulutused on põhjendatud ja vajalikud ning halduri aruandest nähtuvalt halduri tegevuse mahtu arvestades tegelikkusele vastavad. Taotletava tasu määr vastab

§ 651

lg 11 sätestatule, mille kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1–3 alusel.

Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise ka riigi vahenditest.

§ 23

lg 2 ja 3 järgi tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast (2022 a. on ülemmäär 654 : 5 = 130.80 eurot, 2023.a on ülemmäär 725:5=145 eurot). Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 1.1 sätestatust, mille kohaselt halduri tasule lisatakse käibemaks juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. 7.2. Antud juhul on võimalik pankrotihalduri tasu hüvitada pankrotivara arvelt. Silmas pidades pankrotihalduri töö mahtu seoses võlgnikule kuulunud vara haldamisega, tuleb määrata pankrotihaldur Andrus Õnnik’ule lõplikuks töötasuks xxxxxxxxxxx €, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx€, so kokku xxxxxxxxxxx€, nimetatud tasu jääb mõistlikult alla

§ 23lg 3 sätestatud ajutise halduri tasu tunnitasu ülemmäära.

  1. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Alates 01.07.2022 jõustunud Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lg 2 sätestatu kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis
  2. aasta
  3. juunini.

§ 169

kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 170

lg 1 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Võlgnik R.J. (pankrotis) esitas kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse koos pankrotiavaldusega 23.02.2022, seega tähtaegselt ning avaldusele kohalduvad kuni 30.06.2022 kehtinud Pankrotiseaduse sätted. 8.1.

§ 171

lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise sama paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul,

§ 158lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

Käesoleval juhul on kohustustest vabastamise menetluse algatamise eeldused täidetud. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ega ole menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. Kohtule ei ole teada

§ 171lõikes 2 6

(7)Tsiviilasi nr 2-22-2881 nimetatud asjaolusid, mis võiksid tingida nimetatud menetluse algatamata jätmise.

§ 172

lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Kohus leiab, et usaldusisiku määramine toob kaasa põhjendamatuid kulutusi ning võlgnik suudab ise usaldusisiku kohustusi täita. Seega tulenevalt

§ 172

lg 6 jätab kohus usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. 8.2. Kohus selgitab võlgnik R.J.le, et kui võlgnik on töötu, siis tuleb end töötuna arvele võtta ja töökohta otsida. Tööle asumisel vms tulutoova tegevuse puhul tuleb teha eraldi pangakonto, kuhu väljamaksmisele kuuluvad summad koguda ning teha kord aastas võlausaldajatele väljamakseid vastavalt jaotusettepaneku kinnitamise määruses jaotiste protsentidele. Täitemenetluse seadustiku § 132 on sätestatud, millistest sissetulekutest ei saa kinnipidamisi teostada ja mida ei pea võlausaldajatele tasuma. Võlgnik ei pea üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Sissenõuet ei saa pöörata miinimumpalgale + 1/3 iga ülalpeetava kohta. Ei ole keelatud võlausaldajatele igakuuliselt mingi summa eraldi avatud kontole kanda, see näitab võlgniku head tahet. Kohustusest vabastamine otsustatakse 3 aasta möödudes. Kord aastas peab võlgnik esitama kohtule aruande, millele peavad olema lisatud töövõime kohta dokumendid (kui on), kõikide pangakontode täielikud väljavõte ja tuludeklaratsiooni väljavõte. Aruande esitamiste tähtaeg märgitakse määruse resolutsioonis. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.