Obsah (8)

§ 415§ 68§ 65§ 64§ 74§ 66§ 121§ 413

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. mai 2023, Kuressaare Kriminaalasja number 1-23-2768 (20274000253) Kohtukoosseis kohtunik Rajar Miller Kohtuistungi

§ 415

lg 1 järgi ja Maarius Orb süüdistuses

§ 415

lg 1; § 121 lg 2 p 3 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Rainer Amur Süüdistatavad Margus Kanarbik, isikukood 38008050028 Maarjus Orb, isikukood 39112200017 Kaitsjad Maarjus Orbile määratud kaitsja vandeadvokaat Margus Viira, Margus Kanarbikule määratud kaitsja vandeadvokaat Kersti Põld. Kaitsjate osavõttu kohtuistungist süüdistatavad ei taotlenud. Kohtuistungi toimumise aeg 25. mai 2023 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, § 311 ja § 313, kohus otsustas: I 1. Tunnistada Margus Kanarbik süüdi

§ 415

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 170 päevamäära (20,20 eurot), s.o 3434 eurot. 2.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistuse hulka Margus Kanarbiku kahtlustatavana kinnipidamise aeg 14.10.2020 – 16.10.2020, s.o 3 päeva, mis on rahalise karistuse 9 päevamäära. Ärakandmata karistuseks jääb rahaline karistus 161 päevamäära, s.o 3252,20 eurot. 3.

§ 65

lg 2 alusel, liites Pärnu Maakohtu 13.11.2019 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-9037 mõistetud ärakandmata karistusega, mõista liitkaristuseks 6 kuud 28 päeva vangistust ja rahaline karistus 161 päevamäära ehk 3252,20 eurot. 4.

§ 64

lg 2 alusel viia rahaline karistus täide iseseisvalt.

§ 74

lg 6 kohaselt ei pöörata täitmisele Pärnu Maakohtu 13.11.2019 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-199037 mõistetud ärakandmata karistust 6 kuud 28 päeva vangistust. 5.

§ 66

lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse 3252,20 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul igakuse maksega 1 kuu 271,20 eurot ja 11 kuud 271 eurot. Osamaksed tuleb tasuda hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks, esimene osamakse hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. Rahaline karistus tuleb tasuda ühele järgnevatest Maksu- ja Tolliameti arvelduskontodest: nr EE351010052031000004 (SEB Pank AS), nr EE522200221013264447 (Swedbank AS), nr EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või nr EE957700771001523585 (AS LHV Pank). Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 99923400001137 ja makse selgituseks: „rahaline karistus, Margus Kanarbik, kr asi 1-23-2768“ . II 6. Tunnistada Maarjus Orb süüdi

§ 415

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära (12,40 eurot), s.o 1240 eurot. 7. Tunnistada Maarjus Orb süüdi

§ 121

lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 40 päevamäära (12,40 eurot), s.o 496 eurot. 8.

§ 64

lg 1 alusel mõista Maarjus Orbile üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks rahaline karistus 140 päevamäära (12,40 eurot), s.o 1736 eurot. 9.

§ 65

lg 2 alusel, liites Pärnu Maakohtu 28.02.2020 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-1593 mõistetud ärakandmata karistusega, mõista liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud vangistust ja rahaline karistus 140 päevamäära ehk 1736 eurot. 10.

§ 64

lg 2 kohaselt viia rahaline karistus täide iseseisvalt.

§ § 74 lg 6 alusel ei pöörata täitmisele Pärnu Maakohtu 28.02.2020 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata vangistust 1 aasta ja 11 kuud.

§ 66

lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse 1736 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul igakuse maksega 11 kuud 144 eurot ja 1 kuu 152 eurot. Osamaksed tuleb tasuda hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks, esimene osamakse hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu viimaseks kuupäevaks.

1. Rahaline tuleb tasuda ühele järgnevatest Maksu- ja Tolliameti arvelduskontodest: nr EE351010052031000004 (SEB Pank AS), nr EE522200221013264447 (Swedbank AS), nr EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või nr EE957700771001523585 (AS LHV Pank). Rahalise karistuse maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 99923400001137 ja makse selgituseks: „rahaline karistus, Maarjus Orb, kr asi 1-232768“. III
2. Välja mõista Margus Kanarbikult KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1 alusel riigituludesse kriminaalmenetluse kulu: sundraha 1812,50 eurot, ekspertiisikulu 390,25 eurot ja määratud kaitsja tasu 266,40 eurot, kokku menetluskulu 2469,15 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul igakuise maksega 1 kuu 214,15 eurot ja 11 kuud 205 eurot. Osamaksed tuleb tasuda hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks, esimene osamakse hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. Menetluskulu tuleb tasuda ühele järgnevatest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvetest: nr EE351010052031000004 (SEB Pank AS), nr EE522200221013264447 (Swedbank AS), nr EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või nr EE957700771001523585 (AS LHV Pank). Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 99923700017986 ja makse selgituseks: „menetluskulu, Margus Kanarbik, kr asi 1-23-2768“.
3. Välja mõista Maarjus Orbilt KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1 alusel riigituludesse kriminaalmenetluse kulu: sundraha 1812,50 eurot, ekspertiisikulu 94,25 eurot ja määratud kaitsja tasu 259,20 eurot, kokku menetluskulu 2165,95 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul igakuise maksega 11 kuud 180 eurot ja 1 kuu 185,95 eurot. Osamaksed tuleb tasuda hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks, esimene osamakse hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. Menetluskulu tuleb tasuda ühele järgnevatest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvetest: nr EE351010052031000004 (SEB Pank AS), nr EE522200221013264447 (Swedbank AS), nr EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või nr EE957700771001523585 (AS LHV Pank). Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 99923700017999 ja makse selgituseks: „menetluskulu, Maarjus Orb, kr asi 1-23-2768“. Kui rahalised nõuded (rahaline karistus ja menetluskulu) pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. IV
4. Jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel EKEI keemiaosakonda lõhkeaineekspertiisi käigus eksperdi võetud lõhkeaine 0,81 grammi.
5. Jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse: 15.
6. Axxxxxx OÜ (osta.ee) poolt edastatud kasutaja „xxxxxx“ failid salvestatuna DVD-plaadile. 15.
7. Sülearvuti Dxxx koopiafaili vaatlus salvestatuna CD-plaadile. 15.
8. Mälukaardi Apacher 1GB koopiafaili vaatlus salvestatuna CD-plaadile. 15.
9. Mobiiltelefoni Ixxxx koopiafaili vaatlus on salvestatuna CD-plaadile. 15.
10. Mobiiltelefoni Sxxxxxx koopiafaili vaatlus on salvestatuna CD-plaadile. 15.
11. Sülearvuti Mxx koopiafaili vaatlus salvestatuna CD-plaadile. 15.
12. Mobiiltelefoni Nxxxx koopiafaili vaatlus salvestatuna CD-plaadile. 15.
13. Mobiiltelefoni Sxxxxxx x (imei xxxxxxxx) koopiafaili vaatlus salvestatuna CDplaadile. 15.
14. Mobiiltelefoni Sxxxxxx (imei xxxxxxxxxx) koopiafaili vaatlus salvestatuna CDplaadile. 15.
15. Mobiiltelefoni Lx koopiafaili vaatlus salvestatuna CD-plaadile. 15.
16. Kõvaketta Sxxxxxx koopiafaili vaatlus salvestatuna CD-plaadile. 15.
17. Lääne-Eesti pommigrupi poolt edastatud fotod on salvestatuna DVD-plaadile ja CD-plaadile
18. Hävitada KrMS § 126 lg 3 p Keskkriminaalpolitseis hoiul olevad: 4 alusel Politsei- ja Piirivalveameti 16.
19. Sülearvutist Xxxx tehtud koopiafail. 16.
20. Mälukaardist xxxxxx 1GB tehtud koopiafail. 16.
21. Ixxxx tehtud koopiafail. 16.
22. Mobiiltelefonist Sxxxxxx tehtud koopiafail. 16.
23. Sülearvutist Mxx tehtud koopiafail. 16.
24. Nxxxx tehtuid koopiafail. 16.
25. Mobiiltelefonist Sxxxxxx (imei xxxxxxxxxxxxxx) tehtud koopiafail. 16.
26. Mobiiltelefonist Sxxxxxx (imei xxxxxxxxxxxxxxxx) tehtud koopiafail. 16.
27. Mobiiltelefonist Lx tehtud koopiafail. 16.
28. Kõvakettast Sxxxxxx tehtud koopiafail. Koopiafailide hävitamiseks saata kohtuotsus täitmisele PPA Keskkriminaalpolitseile. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS
29. peatüki
30. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul otsuse kuulutamisest. ASJAOLUD
31. Margus Kanarbikku süüdistatakse lõhkeseadeldiste oluliste osade ehk täpsemalt lahingumoona ja nende oluliste osade ebaseaduslikus käitlemises so omandamises ja hoidmises. Lõhkeseadeldiseks loetakse

§ 413järgi lõhkainet ning plahvatust esile kutsuvat mehhanismi sisaldavat seadeldist.

Lõhkeseadeldise olulise osa all mõistetakse selle koostisosa, ilma milleta ei ole lõhkeseadeldise toimimine võimalik ja see kannab endas piisavat kahjustuspotentsiaali. Margus Kanarbik omandas ebaseaduslikult so ilma vastava loata kohtueelsel menetlusel tuvastamata asjaoludel ja tuvastamata ajal lõhkeseadeldiste olulisi osasid ehk täpsemalt kasutuskõlblikke lahingumoona olulisi osasid ning hoidis neid kuni 14.10.2020 enda valduses st elukohas keldris ja talle kuuluvas garaažiboksis, kust need läbiotsimisel leiti. Margus Kanarbik omandas ja hoidis järgmisi lõhkeseadeldiste olulisi osasid ehk täpsemalt kasutuskõlblikke lahingumoona olulisi osasid: - 1 (üks) tööstuslikult valmistatud Vene päritolu sütikuta 50 mm miinipildujamiin O-822, mis sisaldas tööstuslikult valmistatud brisantset lõhkeainet trotüüli (TNT) ca 80 grammi. Miinipildujamiini kasutatakse koos sütikutega vastase elavjõu ja tehnika kahjustamiseks ja hävitamiseks lahingus ja seda saab kasutada lõhkeseadeldise osana (metallkestas lõhkeainelaenguna). - 1 (üks) tööstuslikult valmistatud Vene päritolu sütikuta käsigranaat F-1, mis sisaldas tööstuslikult valmistatud brisantset lõhkeainet trotüüli (TNT) 50-60 grammi. Käsigranaati F-1 kasutatakse koos sütikutega plahvatuse toimel vastase elavjõu ja tehnika kahjustamiseks ja hävitamiseks lahingus ja seda saab kasutada tööstuslikult valmistatud lõhkeseadeldise (käsigranaadi) osana. 1 (üks) tööstuslikult valmistatud UZGRM sütikuga käsigranaat RG-42, mis sisaldas tööstuslikult valmistatud brisantset lõhkeainet trotüüli (TNT). Käsigranaati RG-42 kasutatakse koos sütikutega plahvatuse toimel vastase elavjõu ja tehnika kahjustamiseks ja hävitamiseks lahingus ja seda saab kasutada tööstuslikult valmistatud lõhkeseadeldise (käsigranaadi) osana. -

1. Tegemist on lõhkeseadeldiste oluliste osadega ehk täpsemalt lahingumoona oluliste osadega, kuna ilma metallkestata, kuhu sisse käib lõhkeaine, ei ole lõhkeseadeldise (miinipildujamiini ja käsigranaatide) toimimine võimalik ning lõhkeaine asumine väikeses metallkestas tagab plahvatuse jõu suunamise konkreetsele objektile lahingus st vastase elavjõu ja tehnika kahjustamisele ja hävitamisele ehk see kannab endas ka piisavat kahjustuspotentsiaali.
2. Vene päritolu sütikuta 50 mm miinipildujamiini O-822 hoidis Margus Kanarbik eeluurimisel tuvastamata ajast kuni 14.10.2020 enda elukoha Xxxxxx tn xx-xx, Kuressaare juurde kuuluvas abiruumis so keldris, kus see läbiotsimise käigus leiti. Vene päritolu sütikuta käsigranaati F-1 hoidis Margus Kanarbik eeluurimisel tuvastamata ajast kuni 14.10.2020 enda garaažiboksis nr x aadressil Xxxxx xx, Kuressaare, kust need läbiotsimise käigus leiti. UZGRM sütikuga käsigranaati RG-42 hoidis Margus Kanarbik alates 26.09.2020 kuni 14.10.2020 enda garaažiboksis nr x aadressil Xxxxx xx, Kuressaare, kust need läbiotsimise käigus leiti. Olles teadmata ajast alates omandanud ja hoidnud kuni 14.10.2020 enda valduses lõhkeseadeldiste olulisi osasid ehk täpsemalt kasutuskõlblikke lahingumoona olulisi osasid, mille pidi relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 9 lg 1 alusel leidmisel koheselt üle andma politseile, mida Margus Kanarbik teadis, kuid nende politseile välja andmata jättes manifesteeris Margus Kanarbik kirjeldatud ebaseaduslike esemete vältavat valdus- ja hoidmistahet kuni politsei need läbiotsimisel 14.10.2020 leidis ja ära võttis. Lõhkematerjaliseaduse (redaktsiooni jõustumise kuupäev 07.05.2020; edaspidi LMS) § 2 lg 1 järgi on lõhkematerjal lõhkeaine ja lõhkeainet sisaldav toode, mida käsitatakse lõhkematerjalina ohtlike kaupade transporti käsitlevates ÜRO soovitustes ning mis kuulub ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe lisade kohaselt esimesse ohuklassi. LMS § 2 lg 2 järgi on lõhkeaine keemiline ühend või ainete mehaaniline segu, mis võib füüsikalise mõjutuse, keemilise reaktsiooni või teise aine detonatsiooni toimel plahvatada õhuhapnikuta. LMS § 2 lg 3 järgi seisneb lõhkematerjali käitlemine selle valmistamises, võõrandamises, omandamises, valdamises, hoidmises, veos, kasutamises ja hävitamises. LMS § 12 lg 1 tulenevalt võib lõhkematerjali käidelda vaid tegevusloa alusel, mille väljastab vastavalt LMS § 13 lg 1 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. RelvS (redaktsiooni jõustumise kuupäev 15.07.2020) reguleeritakse sõjarelva, selle laskemoona ja lahingumoona käitlemine täiendavalt peatükis nr 11¹. RelvS § 83² lg 1 kohaselt on lahingumoona ja nende olulise osa käitlemine käesoleva peatüki tähenduses lahingumoona valmistamine, võõrandamine, soetamine, kandmine, hoidmine, edasitoimetamine, vedamine ja hävitamine või sõjarelva parandamine, ümbertegemine, lammutamine või laskekõlbmatuks muutmine. RelvS § 83ᶾ lg 2 järgi on lahingumoon relvaseaduse tähenduses lõhkeainet, pürotehnilist ainet, süüteainet või muud süttimis- või plahvatusvõimelist keemilist ainet sisaldav sõjalise otstarbega vahend ja materjal, mida saab kasutada või kohandada vastase elavjõu ja lahingutehnika kahjustamiseks või hävitamiseks, lahinguvälja valgustamiseks, suitsukatte tegemiseks või signaliseerimiseks. RelvS § 83² lg 3 kohaselt sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja korra kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kaitseministri 10.07.2018 määrus nr 11 „Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“ § 2 lg 1 kohaselt võib sõjarelva, laskemoona või lahingumoona käidelda asjakohase tegevusloaga ettevõtja. RelvS § 83⁵⁰ lg 2 järgi võivad lahingumoona hoida Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus ja Kaitseliit ning RelvS § 83ᶾᶾ lõike 1 punktis 5 sätestatud tegevusluba omav ettevõtja teenuse osutamise korras. Margus Kanarbikul puudus ülal loetletud lõhkeainet sisaldavate lõhkeseadeldiste oluliste osade ehk täpsemalt lahingumoona oluliste osade käitlemiseks nõutav luba. Olles erinevate relvade sh sõjaaegsete relvade, nende oluliste osade jms sõjaliste objektide huviline ning koguja ja teades, et sellised objektid on ohtlikud ning need tuleb leidmisel üle anda politseile ehk nende omandamiseks ja hoidmiseks on vaja luba, oli Margus Kanarbik teadlik, et neid omandada ja hoida on keelatud. Seega pani Margus Kanarbik tahtlikult toime lahingumoona olulise osa ebaseadusliku omandamise ja hoidmise, s.o

§ 415lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

4. Maarjus Orbi süüdistatakse lõhkeseadeldise olulise osa ehk täpsemalt lahingumoona ja selle olulise osa ebaseaduslikus käitlemises so omandamises ja hoidmises. Lõhkeseadeldiseks loetakse

§ 413järgi lõhkainet ning plahvatust esile kutsuvat mehhanismi sisaldavat seadeldist.

Lõhkeseadeldise olulise osa all mõistetakse selle koostisosa, ilma milleta ei ole lõhkeseadeldise toimimine võimalik ja see kannab endas piisavat kahjustuspotentsiaali. Maarjus Orb omandas ebaseaduslikult so ilma vastava loata 24.09.2020 Saare maakonnas Saaremaa vallas Lxx külas metsatööde käigus tema poolt leitud lõhkeseadeldise olulise osa ehk täpsemalt kasutuskõlbliku lahingumoona olulise osa so UZGRM sütikuga käsigranaadi RG-42 ning pani selle seljakotti, et see leiukohast kaasa võtta, hoides seda enda valduses 24.09.2020 alates leidmisest kuni selle jätmiseni Margus Kanarbikule, kes selle 26.09.2020 seljakotist leidis ja kes selle enda garaaži pani, kust see 14.10.2020 läbiotsimisel leiti. Maarjus Orb omandas ja hoidis järgmist lõhkeseadeldise olulist osa ehk täpsemalt kasutuskõlblikku lahingumoona olulist osa: 1 (üks) tööstuslikult valmistatud UZGRM sütikuga käsigranaati RG-42, mis sisaldas tööstuslikult valmistatud brisantset lõhkeainet trotüüli (TNT). Käsigranaati RG-42 kasutatakse koos sütikutega plahvatuse toimel vastase elavjõu ja tehnika kahjustamiseks ja hävitamiseks lahingus ja seda saab kasutada tööstuslikult valmistatud lõhkeseadeldise (käsigranaadi) osana. Tegemist on lõhkeseadeldise olulise osaga ehk täpsemalt lahingumoona olulise osaga, kuna ilma metallkestata, kuhu sisse käib lõhkeaine, ei ole lõhkeseadeldise (käsigranaadi) toimimine võimalik ning lõhkeaine asumine väikeses metallkestas tagab plahvatuse jõu suunamise konkreetsele objektile lahingus st vastase elavjõu ja tehnika kahjustamisele ja hävitamisele ehk see kannab endas ka piisavat kahjustuspotentsiaali. Olles 24.09.2020 omandanud ja hoidnud enda valduses lõhkeseadeldise olulist osa ehk täpsemalt kasutuskõlblikku lahingumoona olulist osa, mille pidi relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 9 lg 1 alusel leidmisel koheselt üle andma politseile, mida Maarjus Orb teadis, sest Margus Kanarbik oli tema juuresolekul teavitanud osadest leidudest pommigruppi, kuid selle politseile ja demineerijatele viivitamatult välja andmata jättes manifesteeris Maarjus Orb kirjeldatud ebaseadusliku eseme vältavat valdus- ja hoidmistahet kuni selle jätmiseni Margus Kanarbikule, kelle juurest politsei selle läbiotsimisel 14.10.2020 leidis ja ära võttis. Lõhkematerjaliseaduse (redaktsiooni jõustumise kuupäev 07.05.2020; edaspidi LMS) § 2 lg 1 järgi on lõhkematerjal lõhkeaine ja lõhkeainet sisaldav toode, mida käsitatakse lõhkematerjalina ohtlike kaupade transporti käsitlevates ÜRO soovitustes ning mis kuulub ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe lisade kohaselt esimesse ohuklassi. LMS § 2 lg 2 järgi on lõhkeaine keemiline ühend või ainete mehaaniline segu, mis võib füüsikalise mõjutuse, keemilise reaktsiooni või teise aine detonatsiooni toimel plahvatada õhuhapnikuta. LMS § 2 lg 3 järgi seisneb lõhkematerjali käitlemine selle valmistamises, võõrandamises, omandamises, valdamises, hoidmises, veos, kasutamises ja hävitamises. LMS § 12 lg 1 tulenevalt võib lõhkematerjali käidelda vaid tegevusloa alusel, mille väljastab vastavalt LMS § 13 lg 1 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. RelvS (redaktsiooni jõustumise kuupäev 15.07.2020) reguleeritakse sõjarelva, selle laskemoona ja lahingumoona käitlemine täiendavalt peatükis nr 11¹. RelvS § 83² lg 1 kohaselt on lahingumoona ja nende olulise osa käitlemine käesoleva peatüki tähenduses lahingumoona valmistamine, võõrandamine, soetamine, kandmine, hoidmine, edasitoimetamine, vedamine ja hävitamine või sõjarelva parandamine, ümbertegemine, lammutamine või laskekõlbmatuks muutmine. RelvS § 83ᶾ lg 2 järgi on lahingumoon relvaseaduse tähenduses lõhkeainet, pürotehnilist ainet, süüteainet või muud süttimis- või plahvatusvõimelist keemilist ainet sisaldav sõjalise otstarbega vahend ja materjal, mida saab kasutada või kohandada vastase elavjõu ja lahingutehnika kahjustamiseks või hävitamiseks, lahinguvälja valgustamiseks, suitsukatte tegemiseks või signaliseerimiseks. RelvS § 83² lg 3 kohaselt sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja korra kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kaitseministri 10.07.2018 määrus nr 11 „Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord“ § 2 lg 1 kohaselt võib sõjarelva, laskemoona või lahingumoona käidelda asjakohase tegevusloaga ettevõtja. RelvS § 83⁵⁰ lg 2 järgi võivad lahingumoona hoida Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus ja Kaitseliit ning RelvS § 83ᶾᶾ lõike 1 punktis 5 sätestatud tegevusluba omav ettevõtja teenuse osutamise korras. Maarjus Orbil puudus ülal loetletud lõhkeainet sisaldava lõhkeseadeldise olulise osa ehk täpsemalt lahingumoona olulise osa käitlemiseks nõutav luba. Teades Margus Kanarbiku kaudu, et selline objekt on ohtlik ning see tuleb leidmisel üle anda politseile ehk selle omandamiseks ja hoidmiseks on vaja luba, oli Maarjus Orb teadlik, et seda omandada ja hoida on keelatud. Seega pani Maarjus Orb tahtlikult toime lahingumoona olulise osa ebaseadusliku omandamise ja hoidmise, s.o

§ 415lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

5. Maarjus Orbi süüdistatakse selles, et tema olles 28.02.2020 Pärnu Maakohtus süüdi mõistetud

§ 121

lg 1 kuriteos, 23.06.2021 kella 00.15 ajal, olles alkoholijoobes, tungis tahtlikult Saare maakonnas Saaremaa vallas xxxxxxx külas toimunud jaanitulel kallale S.Sle ning lõi teda rusikaga ühel korral näkku, tekitades S.S-le füüsilist valu. Peale seda tungis Maarjus Orb tahtlikult kallale teda rahustama tulnud R.P-le ning lõi teda ühel korral rusikaga vastu paremat kõrva ja ühel korral vastu paremat õlga, tekitades R.P-le füüsilist valu. Seega pani Maarjus Orb tahtlikult toime teisele inimesele valu tekitava kehalise väärkohtlemise korduvalt, s.o

§ 121lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU JA POOLTE SEISUKOHAD KOHTUS 1. Kooskõlas süüdistatavate, nende kaitsjate ja prokuröri vahel 19.04.2023 ja 28.04.2023 sõlmitud kokkulepetega taotleb prokurör kohtus Margus Kanarbiku süüditunnistamist

§ 415

lg 1 järgi ja tema karistamist rahalise karistusega 170 päevamäära (päevamäära suurus 20,20 eurot), s.o 3434 eurot.

§ 68

lg 1 alusel arvatakse karistuse hulka kahtlustatavana kinnipeetud olemise aeg 14.10.2020 – 16.10.2020, s.o 3 päeva, st rahalise karistuse 9 päevamäära. Seega taotleb prokurör kohtus Margus Kanarbiku karistamist rahalise karistusega 161 päevamäära (päevamäära suurus 20,20 eurot), s.o 3252,20 eurot.

§ 65

lg 2 alusel moodustatakse liitkaristus Pärnu Maakohtu 13.11.2019 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-9037 mõistetud ärakandmata karistusega ning mõistetakse liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 6 kuud 28 päeva vangistust ning rahaline karistus 161 päevamäära ehk 3252,20 eurot.

§ 64

lg 2 kohaselt viia rahaline karistus täide iseseisvalt, mistõttu ei pöörata

§ 74

lg 6 kohaselt täitmisele Pärnu Maakohtu 13.11.2019 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-9037 mõistetud ärakandmata karistust 6 kuud 28 päeva vangistust.

§ 66

lg 1 ja 3 alusel määratakse rahaline karistus 3252,20 eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest so 1-kuul 271,20 eurot ja 11-l kuul eurot. Prokurör taotleb Maarjus Orbi süüditunnistamist

§ 415

lg 1 järgi ja tema karistamist karistusega 100 päevamäära (päevamäära suurus 12,40 eurot) so 1240 eurot. Samuti Maarjus Orbi süüditunnistamist

§ 121

lg 2 p 3 järgi ja tema karistamist rahalise karistusega 40 päevamäära (päevamäära suurus 12,40 eurot) so 496 eurot.

§ 64

lg 1 alusel taotleb prokurör kohtus Maarjus Orbile liitkaristuseks mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista rahaline karistus 140 päevamäära (päevamäära suurus 12,40 eurot) so 1736 eurot.

§ 65

lg 2 alusel moodustatakse liitkaristus Pärnu Maakohtu 28.02.2020 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-1593 mõistetud ärakandmata karistusega ning mõistetakse liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 11 kuud vangistust ning rahaline karistus 140 päevamäära (päevamäära suurus 12,40 eurot) so 1736 eurot.

§ 64

lg 2 kohaselt viiakse rahaline karistus täide iseseisvalt, mistõttu ei pöörata

§ 74

lg 6 kohaselt täitmisele Pärnu Maakohtu 28.02.2020 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-1593 mõistetud ärakandmata karistust 1 aasta 11 kuud vangistust.

§ 66

lg 1 ja 3 alusel määrata rahaline karistus 1736 eurot tasumisele ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest so 11-l kuul 144 eurot ja 1-l kuul 152 eurot.

1. KrMS § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel mõistetakse Margus Kanarbikult välja riigituludesse menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasu summas 390,25 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 266,40 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1812,50 eurot so kokku absoluutsummas 2469,15 eurot, mis tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 kuu jooksul so 1-l kuul 214,15 eurot ja 11-l kuul 205 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel mõistetakse Maarjus Orbilt riigituludesse menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasu summas 94,25 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 259,20 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1812,50 eurot so kokku absoluutsummas 2165,95 eurot, mis tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 kuu jooksul so 11-l kuul 180 eurot ja 1-l kuul 185,95 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest..
2. Asitõenditega toimitakse järgmiselt. Xxxxxxx OÜ (osta.ee) poolt edastatud kasutaja „xxxxx“ failid on salvestatud DVD plaadile, mis asub kriminaaltoimikus ümbrikus (tl 21); Lõhkeaineekspertiisi käigus on ekspert võtnud lõhkeainet 0,81 grammi, mis on jäetud võrdlusainena EKEI keemiaosakonda KrMS § 125 lg 1 alusel, jäetakse KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel EKEI keemiaosakonda. Sülearvutist Dell tehtud koopiafail, mis asub PPA Keskkriminaalpolitseis hoiul (tl 98-99), hävitatakse KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Sülearvuti Dell koopiafaili vaatlus on salvestatud CD plaadile, mis asub kriminaaltoimikus ümbrikus (tl 109) jäetakse KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Mälukaardist Apacher 1GB tehti koopiafail, mis asub PPA Keskkriminaalpolitseis hoiul (tl 98-99), hävitatakse KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Mälukaardi Apacher 1GB koopiafaili vaatlus on salvestatud CD plaadile, mis asub kriminaaltoimikus ümbrikus (tl 109), jäetakse KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Mobiiltelefonist Ixxxx tehtud koopiafail, mis asub PPA Keskkriminaalpolitseis hoiul (tl 98-99), hävitatakse KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Mobiiltelefoni Ixxxx koopiafaili vaatlus on salvestatuna CD plaadile, mis asub kriminaaltoimikus ümbrikus (tl 109), jäetakse KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Mobiiltelefonist Sxxxxxx tehti koopiafail, mis asub PPA Keskkriminaalpolitseis hoiul (tl 98-99) – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Mobiiltelefoni Sxxxxxx koopiafaili vaatlus on salvestatud CD plaadile, mis asub kriminaaltoimikus ümbrikus (tl 109) – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Sülearvutist Mxx tehti koopiafail, mis asub PPA Keskkriminaalpolitseis hoiul (tl 98-99), see hävitatakse KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Sülearvuti Mxx koopiafaili vaatlus, mis on salvestatud CD plaadile, mis asub kriminaaltoimikus ümbrikus (tl 109) jäetakse KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Mobiiltelefonist Nxxxx tehtud koopiafail, mis asub PPA Keskkriminaalpolitseis hoiul (tl 98-99) hävitatakse KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Mobiiltelefoni Nxxxx koopiafaili vaatlus, mis on salvestatud CD plaadile, mis asub kriminaaltoimikus ümbrikus (tl 109) jäetakse KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.Mobiiltelefonist Sxxxxxx (imei xxxxxxxxxxxxxx) tehtud koopiafail, mis asub PPA Keskkriminaalpolitseis hoiul (tl 98-99), hävitatakse KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Mobiiltelefoni Sxxxxxx koopiafaili vaatlus, mis on salvestatud CD plaadile, mis asub kriminaaltoimikus ümbrikus (tl 109), jäetalse KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Mobiiltelefonist Sxxxxxx (imei xxxxxxxxxxx) tehti koopiafail, mis asub PPA Keskkriminaalpolitseis hoiul (tl 98-99), hävitakse KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Mobiiltelefoni Sxxxxxx koopiafaili vaatlus, mis on salvestatud CD plaadile, mis asub kriminaaltoimikus ümbrikus (tl 109) jäetakse KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Mobiiltelefonist Lx tehtud koopiafail, mis asub PPA Keskkriminaalpolitseis hoiul (tl 98-99) hävitatakse KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Mobiiltelefoni Lx koopiafaili vaatlus, mis on salvestatud CD plaadile, mis asub kriminaaltoimikus ümbrikus (tl 109) jäetakse KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Kõvakettast Sxxxxxx tehtud koopiafail, mis asub PPA Keskkriminaalpolitseis hoiul (tl 98-99) hävitatakse KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Kõvaketta Sxxxxxx koopiafaili vaatlus, mis on salvestatud CD plaadile, mis asub kriminaaltoimikus ümbrikus (tl 109) jäetakse KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Lääne-Eesti pommigrupi poolt edastatud fotod on salvestatud DVD plaadile, mis asub kriminaaltoimikus ümbrikus (tl 142) jäetakse KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Lääne-Eesti pommigrupi poolt edastatud fotod on salvestatud CD plaadile, mis asub kriminaaltoimikus ümbrikus (tl 236) jäetakse KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.
3. Kohtuistungil avaldas Margus Kanarbik, et saab enda sõlmitud kokkuleppest aru ja nõustub kõikide kokkuleppes kajastatud õiguslike järelmitega. Samuti kinnitas, et jääb kokkuleppe juurde, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet ning soovis, et kohus teeks sellise otsuse, nagu kokkuleppes kirjas.
4. Kohtuistungil avaldas Maarjus Orb, et saab enda sõlmitud kokkuleppest aru ja nõustub kõikide kokkuleppes kajastatud õiguslike järelmitega. Samuti kinnitas, et jääb kokkuleppe juurde, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet ning soovis, et kohus teeks sellise otsuse, nagu kokkuleppes kirjas.
5. Prokurör toetas sõlmitud kokkuleppeid, taotledes kohtult nende kohtuotsusega kinnitamist. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6. Tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tegelikule tahtele. Kohtuistungil jäid kohtumenetluse pooled sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
7. peatüki
8. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse tunnistada Margus Kanarbik süüdi

§ 415lg 1 järgi ja mõista talle kokkuleppekohane karistus ja liitkaristus.

Samuti mõista Maarjus Orb süüdi

§ 415

lg 1 ja § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle kokkuleppekohased karistused ja liitkaristused. Taotletud karistused vastavad süüdistatavate süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

1. Asitõenditega toimib kohus vastavalt kokkuleppele.
2. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Süüdistatavad on võtnud kokkuleppega kohustuse tasuda KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg 1 alusel välja mõistetavad menetluskulud: määratud kaitsja tasu, ekspertiisikulud ja esimese astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasneva sundraha. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. Kohus teeb otsuse eeltoodu alusel ning vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Lähtudes kokkuleppest määrab kohus välja mõistetud menetluskulud määrab kohus tasumisele ositi. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik