Obsah (12)

§ 271§ 76§ 8§ 101§ 108§ 158§ 100§ 159§ 9§ 16§ 20§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Harju Maakohus Anna Liiv Kohtujurist Lii Zerel Otsuse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-105777 Tsiviilasi Osaühing X

§ 271mõttes.

Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala. 4 24. Kuivõrd poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja leppetrahvinõue on põhjendatud, siis on asja lahendamisel keskseks küsimuseks see, kas ja millistel tingimustel on poolte vahel sõiduki parkimiseks üürileping sõlmitud, eelkõige, kas poolte vahel oli leppetrahvikokkulepe. 25.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 8lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab

§ 101

, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab

§ 108

.

§ 158

lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema. 26. Kohus selgitab, et leppetrahvinõude edukaks esitamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: a) poolte vahel on kehtiv leping, sh peab olema poolte vahel sõlmitud kehtiv leppetrahvikokkulepe (

§-d 9, 16 ja 20); b) võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (

§ 100

); c) võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (

§ d 103 ja 160); d) võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (

§ 159lg 2); e) kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on Ts

MS § 230 lg 1 esimese lause alusel hageja. 27. Hageja heidab kostjale ette parkimislepingu alusel tasu (üüri) maksmata jätmist, st lepingu rikkumist ja nõuab sellel alusel leppetrahvi. Hageja nõue on võimalik lahendada

§ 108järgi.

Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (

§ 108lg 1).

Hageja nõude rahuldamiseks peavad seega olema täidetud käesoleva otsuse punktis 26 toodud eeldused.

1. Hageja leiab, et tema leppetrahvinõue kostja vastu on põhjendatud, kuivõrd kostja sõiduk oli 17.05.2019 pargitud hageja hallataval parkimisalal aadressil Xxxx parkimistingimusi rikkudes. Nimelt ei olnud kostja sõidukil parkides armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat kehtivat parkimiskaarti ning alustatud ei olnud ka mobiilset parkimist. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist kostjale kui sõiduki omanikule / vastutavale kasutajale leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. Hageja hinnangul oli poolte vahel sõlmitud leping liiklus- ja teavitusmärkidel toodud tingimustel, kuivõrd oli olemas hagejapoolne pakkumus (s.o liiklus- ja teavitusmärkide tüüptingimustest tulenev hageja selgesõnaline tahe lepingu sõlmimiseks) ja sõiduki kasutaja (kostja) nõustumus (s.o sõiduki parkimine hageja hallatavale parkimisalale hageja tingimustel) lepingu sõlmimiseks. Hageja selgitab, et hageja on hagi lisaga 2 tõendanud, et hageja poolt hallatavas parklas Xxxx olid vastavad märked ja infotahvlid olemas. Hageja lisab, et parkimislepingu sõlmimine ning leppetrahvi väljastamine on tõendatud hagiavalduse lisas 1 esitatud fotodega.
2. Hageja poolt hagiavalduse lisas 2 esitatud parkimislepingu tingimused p 1 sätestab, et operaator väljendab lepingus toodud tingimuste esitamisega pakkumust lepingu sõlmimiseks. Sõiduki parkimisega loeb parkimise korraldaja, et sõiduki kasutaja on sõiduki parklasse parkimisega andnud nõustumuse parkimislepingu sõlmimiseks parkimislepingu tingimustel. Tingimuste p 2 järgi eeldatatkse, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja parkimislepingu pooleks. Tingimuste p 4 kohaselt on sõiduki kasutaja kohustatud parkimise korraldajale parkimiskoha kasutamise eest tasuma parkimistasu või omama antud parkimisalal 5 parkimisõigust andvat parkimiskaarti või –luba. Lisaks tingimuste p 5 kohaselt on parkimislepingu rikkumise korral sõiduki kasutaja kohustatud tasuma parkimise korraldajale leppetrahvi summas 30 eurot.
3. Kostja on aga seisukohal, et hageja hageja ei ole tõendanud parkimislepingu sõlmimist, kuivõrd hageja fotodelt ei nähtu, et kostja oleks parkinud vaidlusalusel kuupäeval hageja poolt opereeritaval parkimisalal. Lisaks väidab kostja, et ta sai väidetavast parkimiskorra rikkumisest ja leppetrahvist teada alles käesoleva kohtumenetluse raames ega ole saanud leppetrahviteadet 17.05.2019 auto kojamehe vahelt ega saanud ühtegi kirja või meeldetuletust.
4. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 9

lg-le 1 sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (

§ 16lg 1).

Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (

§ 20lg 1).

Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (RKTKo 3- 2-17510, p 14).

1. Hagiavalduse kohaselt on kostjale kuuluv sõiduk registreerimismärgiga xxxx parkinud aadressil Xxxx, s.o hageja poolt opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat kehtivat parkimiskaarti ning alustatud ei olnud ka mobiilset parkimist ning seetõttu väljastas hageja kostjale leppetrahvi numbriga xxxx summas 30 eurot. Hageja on hagile lisanud oma nõude ja lepingu sõlmimise tõendamiseks fotod (hagiavalduse lisad 1 ja 2) vaidlusalusest sõidukist Xxxx numbrimärgiga xxxx kui ka parkimisalale paigaldatud liiklus- ja teavitusmärkidest, mis peaksid andma parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla operaator on seal parkimiseks kehtestanud tingimused.
2. Kehtiva lepingu, sh leppetrahvikokkuleppe olemasolu on hageja tõendamiskoormis vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 ja § 230 lg-le
3. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud poolte vahel kehtiva lepingu, sh leppetrahvikokkuleppe olemasolu. Hagi lisana 1 on hageja esitanud fotod kostja sõidukist ning hagi lisana 2 fotod Xxxx parkimistingimustest. Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduse lisas 1 toodud fotodelt võimalik tuvastada, et tegemist on hageja poolt opereeritava parkimisalaga, kuivõrd hageja pole esitanud ühtegi fotot n-ö suuremas plaanis, millelt oleks võimalik eristada hageja poolt hallatavat parkimisala kinnitavat liiklus- või teavitusmärki ega ka parkimistingimusi kehtestavaid märke. Hagi lisaks 1 olevate sõiduki fotode ja hagi lisaks 2 olevate parkimistingimuste fotode tausta võrreldes ei ole võimalik aru saada, kas fotod on tehtud samast maa-alast (st hageja poolt opereeritavast Xxxx parklast).
4. Vastuseks hageja 15.04.2022 menetlusdokumendis märgitule, et kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, kus sõiduk xxxx vaidlusalusel ajal pargitud oli, märgib kohus järgmist. Esiteks tuleneb Riigikohtu 06.12.2017 lahendist tsiviilasjas nr 2-15-3430 üksnes üldine põhimõte, mille kohaselt „üldjuhul peaks leppetrahvinõude tõendamiseks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha.“ Seega, Riigikohus on esiteks sätestanud üldpõhimõtte, millest saab igas konkreetses vaidluses, võttes arvesse konkreetse vaidluse asjaolusid, kõrvale kalduda.
5. Kohus selgitab, et menetleb käesolevat asja lihtmenetluses. TsMS § 405 lg 1 p 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluses kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas 6 menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Kohus arvestab käesolevas asjas kogumis seda, et kostja seletuse kohaselt kostja Xxxx parkas ei parkinud ning hageja esitatud fotod sõidukist xxxx ei võimalda tuvastada sõiduki asukohta, samuti asjaolu, et fotodelt nähtub oranž post, mis võib kujutada endast hoopis teise parklaoperaatori parkimistingimusi. Kohus arvestab ka seda, et hageja pöördus nõudega kohtusse veidi vähem kui 3 aastat pärast leppetrahvinõude esitamist ega ole tõendanud kostjale varasemalt leppetrahvinõude kättetoimetamist. Sellise tegevusega on hageja võtnud kostjalt võimaluse viimase õiguste efektiivsemaks kaitseks, kuivõrd vastavalt LS § 72 lg-le 2 säilitatakse sõiduki kasutamisega seotud andmeid 6 kuu jooksul. Seega ligi 3 aasta möödumisel ei saa kostjalt eeldada, et ta mäletab täpselt, kus sõiduk parkis, ning et tal oleks objektiivselt võimalik seda tõendada. Seega asub kohus seisukohale, et kõiki vaidluse asjaolusid arvestades ei ole hageja tõendanud, et sõiduk xxxx oleks 17.05.2019 leppetrahvis nimetatud ajal parkinud Xxxx parkimisalal ning et hageja ja kostja vahel oleks sõlmitud parkimisleping.
6. Hageja on küll hagiavalduse lisas 2 esitanud foto parkimistingimuste teavitusmärgist ja Xxxx parkimisala märgist, kuid ei ole tõendanud, et samad märgid ja tingimused asetsesid ka lisas 1 toodud parkimisalal, kuhu oli pargitud kostja sõiduk ja et need tingimused asetsesid nimetatud parkimisalal leppetrahvi tegemise kuupäeval, s.o 17.05.
7. Muuhulgas ei nähtu hageja poolt esitatud fotodelt kostja sõidukist (hagi lisa 1) ka ühtegi hageja parkimistingimusi sisaldava infotahvliga (nagu on kajastatud hagi lisas 2) sarnast infotahvlit.
8. Kuivõrd hageja poolt esitatud fotodelt ei ole võimalik tuvastada, et kostja sõidukit on pildistatud ja et see paiknes 17.05.2019 hageja poolt opereeritaval parkimisalal Xxxx (st täpselt samal maa-alal, kus on pildistatud hagi lisaks 2 olevaid parkimistingimusi), pole hageja seeläbi tõendanud ka parkimistingimuste rikkumist kostja poolt. Hagi lisa 1 fotodelt nähtub, et kostjale kuuluv sõiduk Xxxx (numbrimärgiga xxxx) on soojemal aastaajal (puud rohelised) mingile alale teiste autode vahele pargitud, kuid seda, et sõiduk paikneb hageja väidetud Xxxx parkimisalal, asjas esitatud fotodelt tuvastatav ei ole. Seevastu hagi lisas 2 toodud fotodelt nähtub, et need on tehtud külmemal aastaajal (lumi maas). Seetõttu ei ole võimalik lugeda tõendatuks, et kostjale kuuluv sõiduk Xxxx (numbrimärgiga xxxx) parkis 17.05.2019 hageja poolt opereeritaval parkimisalal parkimistingimusi rikkudes
9. Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel leiab kohus, et hageja leppetrahvinõue kostja vastu tuleb jätta rahuldamata. Nimelt ei ole hageja kohtule usutavalt esile toonud, et poolte vahel oleks sõlmitud parkimisleping

§ 8

lg 1 mõttes, kuivõrd hagi lisas 1 olevatelt fotodelt ei ole võimalik tuvastada, et kostja sõiduk paikneb hageja poolt opereeritaval parkimisalal. Lisaks, kuivõrd hageja pole tõendanud, et poolte vahel oleks sõlmitud parkimisleping

§ 8

lg 1 mõttes, ei saanud kostja rikkuda ka hageja ettenähtud parkimistingimusi ning seetõttu puudub hagejal õigus nõuda kostjalt

§ 158sätestatud leppetrahvi.

1. Kuivõrd kohus jätab rahuldamata hageja nõude leppetrahvi maskmiseks, jätab kohus rahuldamata ka sellega kaasuva sissenõudmiskulude nõude.
2. Kuivõrd kohus tuvastas eelnevalt, et ei ole tõendatud, et kostjale kuuluv sõiduk parkis hageja opereertitaval parkimisalal ning lepingut ei ole poolte vahel sõlmitud, ei käsitle kohus kostja alternatiivseid vastuväiteid hagile. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. 7
4. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
5. Kostja 13.04.2022 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale kuni 08.04.2022 osutatud õigusteenust 7 tunni ja 37 minuti ulatuses tunnihinnaga 170 eurot, millele lisandub käibemaks, st kogusummas 1 655,79 eurot, samuti äriregistri väljavõtete kulu summas 4 eurot. Kostja 20.04.2022 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja seoses vastusega hageja 15.04.2022 menetlusdokumendile (mida kostja peab hilinenuks ja lubamatuks) kandnud täiendavat kulu õigusteenusele 2 tunni ulatuses tunnihinnaga 170 eurot ehk kogusummas 408 eurot (käibemaksuga).
6. Hageja on vaielnud vastu nii kostja esindaja tunnihinnale, väites, et mõistlikuks saab pidada ka 100 euro suurust tunnihinda, kui ka esitanud üldsõnalisi vastuväiteid, et kostja menetluskulud on ülepaisutatud.
7. Puutuvalt kostja esindaja tunnitasusse, milleks on 170 eurot, millele lisandub käibemaks, märgib kohus järgmist. Tegemist on 2022 aastal tavapärase ja turuolukorrale vastava tunnitasuga vandeadvokaadi poolt osutatava õigusteenuse puhul. Asjakohatud on hageja viited lahenditele 217-16812 ja 2-18-11359, kuivõrd nendes menetlustes osutatigi menetlusosalistele õigusteenust madalama tunnitasuga kui käesolevas vaidluses. Nimetatu omakorda ei võta kostjalt õigust kasutada tema poolt valitud vandeadvokaadi õigusteenust.
8. Pöördudes hagiga kohtusse peab hageja arvestama riskiga, et kostja kasutab ka „tavapärases vaidluses“ professionaalselt õigusteenust, mida osutab vandeadvokaat turu keskmisele vastava tunnihinnaga.
9. Kostjale on kokku osutatud õigusteenust 9 tunni ja 37 minuti ulatuses. Kohus peab kulunud aega mõnevõrra ülepaisutatuks ning vaidluse keerukusele mittevastavaks, muuhulgas arvestades asjaolu, et vaidluses ei ole toimunud istungit ning kostja on esitanud kaks menetlusdokumenti. Kohus peab kogumis mõistlikuks ajakuluks käesolevas menetluses 7 tundi, mis arvestades kostja esindaja tunnihinda teeb menetluskuluks 1 428 eurot koos käibemaksuga. Kostja on palunud menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga, sest kostja on füüsiline isik ega saa käibemaksu tagasi arvestada. Kohus peab samuti põhjendatuks tõendite hankimise kulu registriväljavõtete näol summas 4 eurot.
10. Seega on kostja menetluskulud kokku põhjendatud ja vajalikud summas 1 432 eurot ning kohus mõistab vastavad menetluskulud hagejalt kostja kasuks välja.
11. Kostja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 50. Ts

MS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik 8