1-23-2207 Kohus KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtuotsuse tegemise aeg ja 03. mail 2023.a, Tallinnas koht Kriminaalasja number 1-23-2207 (22231703786) Kohtukoossei

§ 87

lg 1 p 6 allutada Aleksandr Skrebnev käitumiskontrollile ja nimelt kohustada Aleksandr Skrebnevi 1 (ühe) aasta pikkuse käitumiskontrolli ajal täitma KarS § 75 lg 1 p.p 1-6 alusel määratud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p.p 5, 8 alusel määratud kohustusi: • elama alalises elukohas aadressil: xxxx; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 4.

§ 75

lg 2 p 5 kohustada Aleksandr Skrebnevi temale määratud käitumiskontrolli ajal pöörduda psühholoogi poole ja osaleda teraapias kuni vajaduse äralangemiseni. 5.

§ 75

lg 2 p 8 kohustada Aleksandr Skrebnevi temale määratud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis 6.

§ 78p 1 Kar

S §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid kohaldatakse Aleksandr Skrebnev suhtes alates kohtuotsuse jõustumisest.

1. Käitumiskontrolli järgimise ajaks määrata Aleksandr Skrebnev Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kolmanda üksuse (alaealiste üksuse) juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla.
2. Juhindudes VÕS §-dest 1045 lg 1 p 5 ja § 1043 rahuldada alaealise kannatanu A. U. seadusliku esindaja D. U. (isikukood: xxxx) käesolevas kriminaalasjas süüdistatava Aleksandr Skrebnev vastu esitatud tsiviilhagi õigusvastaselt tekitatud kahju summas 60.- (kuuskümmend) euro nõudes.
3. Süüdistatava Aleksandr Skrebnevilt (isikukood: 50412180833) välja mõista alaealise kannatanu A. U. kasuks tsiviilhagi õigusvastaselt tekitatud kahju nõudes summas
4. - (kuuskümmend) eurot. Välja mõistetud tsiviilhagi tuleb tasuda A. U. Xxxx AS olevale arveldusarvele nr xxxx.
5. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 kriminaalasjas asitõendiks olev kannatanule kuulunud musta värvi jope, milline on hoiule antud Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse, aadress: Rahumäe tee 6, Tallinn (21.12.2022.a. asitõendi üleandmise – vastuvõtmise akt nr 22ATH21338) hävitada kohtuotsuse jõustumisel.
6. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 käesolevas kriminaalasjas olevad digitaalsed andmekandjad, millised asuvad kriminaalasja materjalide juures kohtuotsuse jõustumisel jätta kriminaalasja materjalide juurde. Juhindudes KrMS § 180 lg 3 Aleksandr Skrebnevil käesolevas kriminaalasjas tekkinud menetluskulud s.o kohtueelses menetluses tekkinud kaitsjakulud kogusummas 324.- (kolmsada kakskümmend neli) eurot jätta riigi kanda.
7. KrMS § 179 lg 3 alaealisele mõjutusvahendi kohaldamisel sundraha ei määrata. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS
8. peatüki
9. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. 2 Süüdistus ja kokkuleppe sisu Aleksandr Skrebnev on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema 28.11.2022 kella 20.40 paiku Xxxx asuva hoone juures, tungis kallale xxxx A. U., lõi teda peaga vastu pead, samuti lõi rusikaga pea piirkonda. Peale seda lohistas kannatanu pingile ja lõi teda jalaga kõhtu ja vastu jalgu, peksis kätega ja rusikatega vastu pead, nägu ja selga, tiris juustest. Oma tegevusega põhjustas Aleksandr Skrebnev kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused: verevalumi vasaku silma all, muhu vasakul pea piirkonnas, turse vasakul põsesarnal, väikse haava ülahuule siseküljel. Samuti rebis ta katki kannatanu jope maksumusega 60 eurot. Oma käitumisega häiris ta juhtunut pealtnäinud isikuid. Neist kaks: A. K. ning A. U. pidasid vajalikuks sekkuda kannatanu kaitseks. Aleksandr Skrebnev ei taltunud veel ka siis, vaid lõi käes olnud kotiga vastu pead ka A. U., kes löögist küll valu ei tundnud. Seega rikkus Aleksandr Skrebnev oma tegevusega Korrakaitseseaduse § 55 sätestatut, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teisi isikuid häirival või ohtu asetaval viisil, s.h teist isikut lüüa või käituda muul viisil vägivaldselt. Sel moel Aleksandr Skrebnev rikkudes avalikus kohas käitumise üldnõudeid kasutades vägivalda pani toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetlusosaliste vahel sõlmitud kokkulepe 03.04.2023.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Marika Kreutzberg, süüdistatav Aleksandr Skrebnev, tema kaitsja vandeadvokaat Karine Nersesjan ning süüdistatava seaduslik esindaja A. S. käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe ja nimelt, et abiprokurör Marika Kreutzberg taotleb kohtus Aleksandr Skrebnev süüdi tunnistamist KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja viimase karistusest vabastamist KarS § 87 sätteid kohaldades. Nimelt KarS § 87 lg 1 p 6 tulenevalt allutada Aleksandr Skrebnev 1 aastaks käitumiskontrollile vastavalt KarS § 75 lg 1 p.p 1-6 sätestatule ja nimelt kohustades Aleksandr Skrebnevit käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kokku on lepitud selles, et lisaks tuleb kohustada Aleksandr Skrebnevi temale määratud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid ja nimelt:

§ 75

lg 2 p.p 5, 8 kohustada Aleksandr Skrebnevi käitumiskontrolli ajal pöörduma psühholoogi poole ja osalema teraapias kuni vajaduse äralangemiseni ja kohustada teda osalema sotsiaalprogrammis. Kohtule antakse teada, et Aleksandr Skrebnev oma kuritegeliku käitumisega tekitas kannatanu A. U.le füüsilist ja moraalset kahju. Alaealise kannatanu seaduslik esindaja D. U. on kriminaalasja kohtueelse menetluse kestel esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes süüdistatava vastu nimelt on tuvastamist leidnud fakt, et Aleksandr Skrebnev lõhkus ära kannatanu jope, maksumusega 60.- eurot. Tsiviilhagi summa palutakse anda kannatanu A. U. arveldusarvele xxxx Xxxx. Kokkuleppele on saadud selles, et käesolevas kriminaalasja kohtueelses menetluses Aleksandr Skrebnevil tekkinud menetluskulud määratud kaitsja tasu kogusummas 324.- eurot jäetakse 3 KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Kohtu tähelepanu juhitakse teadmisele, et käesolevas kriminaalasja on asitõenditeks 1 CD ja 2 DVD plaati, millised asuvad kriminaalasja materjalide juurese ja kannatanu jope, milline on antud hoiule Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse. Kohtule kinnitamiseks esitatud kokkuleppest nähtub et toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõudsid prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja kokkuleppele KrMS § 245 lg 1 sätestatud tingimustes. Menetlus Harju Maakohtus: Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 03.05.2023.a toimunud kohtuistungil süüdistatav Aleksandr Skrebnev tunnistas end temale etteheidetud kuriteo toimepanemises süüdi ning nõustus sõlmitud kokkuleppega, selgitades, et kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahe. Süüdistatav võttis kannatanu esitatud tsiviilhagi omaks ja nõustus selle hüvitamisega kannatanule. Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Karine Nersesjan toetas oma esindatava seisukohta ja palus kohtus prokuratuuriga sõlmitud kokkulepe kinnitada selles välja toodud tingimustel. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Marika Kreutzber jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgituse sõlmitud kokkuleppe kohta ning tema kaitsja ja abiprokuröri arvamused sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav Aleksandr Skrebnev on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kohus leiab, et Aleksandr Skrebnev tuleb süüdi tunnistada KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja vabastada ta karistuse kandmist, kohaldades vastavalt KarS § 87 lg 1 p 2 tema ja prokuratuuri vahel sõlmitud kokkuleppes välja toodud mõjutusvahendeid s.t

§ 75

lg 1 p.p 1-6, lg 2 p.p 5, 8 allutada viimane käitumiskontrollile prokuröri poolt taotletud aja ulatuses s.o üheks aastaks, kohustades Aleksandr Skrebnevi käitumiskontrolli ajal pöörduma psühholoogi poole ja osalema teraapias kuni vajaduse äralangemiseni ning kohustada teda osalema sotsiaalprogrammis. Kohus nõustub, et Aleksandr Skrebnevil käesoleva kriminaalmenetluse kestel tekkinud menetluskulud s.o kaitsjakulud kogusummas

1. - eurot tuleb jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda ning KrMS § 179 lg 3 tulenevalt jätab kohus sundraha kohaldamata. Tsiviilhagi: Kohus asub seisukohale, et kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et Aleksandr Skrebnev oma kuritegeliku käitumisega on tekitanud kannatanu A. U.le otsest varalist kahju ning seda kohtueelse – ja kohtuliku uurimise käigus tuvastatud, alaealise kannatanu seadusliku esindaja poolt käesoleva kriminaalasja kohtueelses menetluses esitatud tsiviilhagis märgitud varalise kahju s.o 60.- euro ulatuses, milline on hüvitamata. Kriminaalmenetluse seadustiku § 37 lg 1 ja § 38 lg 1 p 2 kohaselt võib isik, kellele on kuriteoga tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju esitada kriminaalmenetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist maakohtus tsiviilhagi tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohus märgib ära, et tsiviilhagi lahendamisel tuleb kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilmenetluse 4 regulatsioonist, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega. Tulenevalt VÕS § 1043 lg 1 teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Käesolevas kriminaalasjas on alaealise kannatanu A. U. seaduslik esindaja D. U. esitanud Aleksandr Skrebnev vastu eelpool märgitud summa ulatuses kohtueelse menetluse kestel tsiviilhagi, taotledes märgitud kahju välja mõistmist süüdlastelt. Aleksandr Skrebnev kes on käesolevaks hetkeks saanud täisealiseks on prokuratuuriga kokkulepet sõlmides nõustunud tekitatud kahju ulatuse ja laadiga s.t tema suhtes esitatud tsiviilhagile vastu ei vaielnud ei ole, vaid on nõustunud selle hüvitamistega kannatanule. Kohus asub seisukohale, et eelpool välja toodud alaealise kannatanu seadusliku esindaja käesolevas kriminaalajas esitatud tsiviilhagi kuulub süüdistatavalt välja mõistmisele. Antud faktile tuginedes asub kohus seisukohale, et eelpool märgitud kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi tuleb rahuldada TsMS § 440 lg 1 alusel s.o hagi õigeksvõtt. TsMS § 440 lg 1 sätestab, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. Süüdistatavalt Aleksandr Skrebnevilt tsiviilhagi väljamõistmisel kohus juhindub VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p
2. Asitõendid: KrMS § 313 p 11 kohaselt süüdimõistvas kohtuotsuses on kohus kohustatud võtma seisukoha ka kriminaalasjas olevate asitõendite ja muude kriminaalasjas äravõetud või arestitud asjade suhtes kohaldatavate meetmete osas. Kõne all olevas kriminaalasjas on menetlusosalised kohtule teada andnud, et käesolevas kriminaalasjas on asitõenditeks 1 CD plaat ja 2 DVD plaati, millised asuvad käesoleva kriminaalasja materjalide juures ning süüdistatava poolt lõhutud kannatanu jope. Seoses sellega, et menetlusosalised ei ole teinud kohtule ettepaneku asitõendites suhtes kohaldatavate meetmete osas, kohus peab asjakohaseks KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt digitaalsed andmekandjad koos nendel oleva teabega kohtuotsuse jõustumisel jätta kriminaalasja materjalide juurde ning kuna kannatanu oma katkist jopet tagasi taotlenud ei ole, siis jope, milline asub hoiul Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, tuleb kohtuotsuse jõustumisel hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetu ese. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/ 5