Obsah (5)

§ 2§ 121§ 44§ 38§ 45

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-1006 Määruse kuupäev 19. märts 2023 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi X (X) kaebus Aktsiaseltsist Eesti Vanglatööstus töölt kõrvaldamise

) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Vastavalt

§ 2

lõikele 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus mõistab, et kaebaja soovib Viru Vangla kohustamist vastata tema

1. veebruari
2. a vaidele ning tuvastamisnõudega vaidlustada üksuse juhi
3. novembri
4. a korraldust, millega ta eemaldati Aktsiaseltsi Eesti Vanglatööstus metallitsehhi töökohalt. 5.

§ 121

lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Tulenevalt

§ 44

lõikest 1 võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Kohus leiab, et kaebajal puudub kaebuses esitatud nõuete osas ilmselgelt kaebeõigus.

1. Esmalt põhjendab kohus oma seisukohta kaebuses esitatud kohustamisnõude osas. Kohus selgitab, et kohustamiskaebuse aluseks on kaebaja õiguste rikkumine haldusakti või toiminguga ning pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus. Kaebaja märgib kaebuses, et esitas
2. veebruaril 2022 vanglale alusetult töölt vallandamise käskkirja peale vaide, millele Viru Vangla ei vastanud. Vastavalt haldusmenetluse seaduse §-le 74 algab vaidemenetlus vaide esitamisega, kui isik leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on tema õigusi rikutud või vabadusi piiratud. Vangla haldusakti või toimingu peale esitatud vaide lahendamise tähtaeg on 30 päeva arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile (vangistusseaduse (VangS) § 11 lõige 7). Eeltoodud sätetest tulenevalt on Viru Vangla kohustatud lahendama talle esitatud vaideid 30 päeva jooksul arvates vaide saamisest. Vaide tähtaegselt lahendamata jätmine riivaks vaide esitaja menetluslikke õigusi (VangS § 11 lõige 7). Viru Vangla teatas
3. detsembri
4. a vastuses kohtunõudele, et Viru Vangla dokumendihalduse süsteemist ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud aastatel 2021 ja 2022 vaideid. Kohtul ei ole põhjust vangla vastuses kahelda. Vangla edastas kohtule kaebaja
5. detsembri
6. a selgitustaotluse (registreeritud
7. detsembril 2022), mida ei ole võimalik tulenevalt selle sisust käsitada vaidena. Eeltoodud sätetest tulenevalt ning lähtudes asjaolust, et kaebaja ei ole vangale kaebuses märgitud vaiet esitanud, ei ole praegusel juhul tegemist olukorraga, kus vangla oleks olnud tegevusetu ning rikkunud kaebaja õigusi vaidemenetluses. Seda arvestades on kohus seisukohal, et kaebajal ei ole kaebeõigust kohustamisnõude esitamiseks ning kohustamisnõude osas tuleb kaebus tagastada

§ 121lõike 2 punkti 1 alusel.

7. Kohtu hinnangul tuleb ka tuvastamisnõue tagastada

§ 121lõike 2 punkti 1 alusel.

Kohus selgitab, et tuvastamiskaebuse esitamine on lubatud vaid piiratud juhtudel. Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes siis, kui see on vajalik kaebaja õiguse kaitseks (

§ 38lõige 4, § 44 lõige 1) ning tema õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid.

Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (

§ 45lõige 2).

Täiendavalt on kohtupraktikas tuvastamiskaebuse lubatavuse osas leitud, et isikul peab olema eriline preventiivne huvi ehk põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu

1. oktoobri
2. a määrus asjas nr 3-17-749, p 11 ja
3. oktoobri
4. a määrus asjas nr 3-19-882, p 23.1). 2 3-22-1006 Kuigi kaebaja ei ole selgitanud, miks on tuvastamiskaebuse esitamine tema õiguste kaitseks vajalik, siis saab praegusel juhul tuvastamisnõue olla esitatud vaid preventiivsest huvist lähtudes või võimaliku kahjunõude esitamise eesmärgil, arvestades, et kaebaja on viidanud, et ta kandis töölt kõrvaldamise tõttu materiaalseid kahjusid. Kohus on seisukohal, et kaebuse asjaoludel ei ole kaebajal preventiivset huvi, mis õigustaks tuvastamiskaebuse esitamist. Kaebaja oli kaebuse esitamise ajal Viru Vangla kinnipeetav, kuid praeguseks on kaebaja Viru Vanglast vabanenud. Seega ei viibi kaebaja enam vanglas ning vanglaametnike edasine tegevus ei saa teda otseselt mõjutada. Riigikohus on märkinud, et vanglast vabanemise korral puudub endisel kinnipeetaval preventiivne huvi vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamiseks (vt
5. mai
6. a otsus asjas nr 3-3-1-8-14, p 11). Kaebaja hüpoteetiline võimalus sattuda uuesti vanglasse ei anna piisavat alust preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks. Seega on preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõude esitamine välistatud. Niisamuti ei saa tuvastamisnõuet esitada ka hilisema kahjunõude ettevalmistamise eesmärgil (

§ 45lõike 2 teine lause).

Seega ei aitaks tuvastamiskaebuse esitamine kuidagi kaasa kaebajate õiguste kaitsele. Kaebajal on võimalus esitada tulevikus soovi korral vangla vastu hüvitamisnõue. Kaebaja vanglast vabanemise ja kohustusliku vaidemenetluse läbimata jätmise tõttu ei tee kohus kaebajale ettepanekut töölt vabastamise korralduse peale tühistamisnõude esitamiseks. 8. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse tervikuna ilmselgelt kaebeõiguse puudumise tõttu

§ 121lõike 2 punkti 1 alusel.

9. Kaebaja riigi õigusabi taotlusest võib aru saada, et ta soovib riigi õigusabi praeguses halduskohtumenetluses esindamiseks. Kuna kohus tagastab kaebuse, saab praegusel juhul kõne alla tulla üksnes riigi õigusabi vajadus võimalikus määruskaebemenetluses osalemiseks. Kaebaja on suutnud iseseisvalt kohtule esitada arusaadava kaebuse. Kohus ei kahtle, et kaebaja on vajaduse korral võimeline iseseisvalt esitama ka määruskaebuse. Kaebajal ei ole halduskohtumenetluses kohustust oma avaldusi õiguslikult põhjendada, vaid piisav on, kui ta lühidalt ja lihtsas keeles selgitab faktilisi asjaolusid. Asjakohased õigusnormid ja asjassepuutuva kohtupraktika peab välja selgitama kohus. Kuna kaebaja on ise võimeline võimalikus määruskaebemenetluses oma õigusi kaitsma, jätab kohus tema riigi õigusabi taotluse rahuldamata (riigi õigusabi seaduse § 7 lõike 1 punkt 1). (allkirjastatud digitaalselt) 3