Obsah (4)

§ 1§ 3§ 5§ 20

3-22-2545 TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-2545 Määruse kuupäev ja koht 6.12.2022, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi Arseni Jakovlevi kaebus Viru Vangla vastu seoses tõlkimisega

§ 1

,

§ 3

lg 1, lg 2,

§ 5

lg 2, mis sisuliselt on õigusvastane tegevus; et vangla väide, et oskan eesti keelt, rikub IKS § 14 lg 4, IKS § 19, ja see, et sellise informatsiooni edastamine kolmandatele isikutele on õigusvastane ja rikub IKS § 35 lg 1; et vangla tegevus kogumis õigustest ilmajätmisel, mis tulenevad VSKE § 49’ lg 4,

§ 1

,

§ 3

lg 1, lg 2,

§ 5

lg 2, on PS § 12, EIÕK § 14, Protokoll 12 § 1 rikkumine; et õiguste rikkumine on inimväärikust alandav kohtlemine ja PS § 18 rikkumine; et eesti keele valdamise taseme määramisel rikuti KeeleS § 24 lg

1. Kaebaja palub kohustamiskaebuses HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel vanglat kohustada: anda/võimaldada tõlge kõikides varem esitatud venekeelsetes vaie ja kahjunõue, milles mulle tõlkest keelduti; toimingut tegema – võimaldama edaspidi vajadusel tõlked; järgima põhiseaduslikke õigusi, samuti järgima Euroopa inimõiguste konventsiooni § 14, Protokoll 12 §
3. Tartu Halduskohus esitas 2.12.2022 Viru Vanglale kohtunõude, millega kohustas vanglat esitama kohtule seisukoht kaebuse kohta. 1 3-22-2545
4. Viru Vangla seisukoht kaebusele laekus kohtusse 6.12.
5. Kohtule esitatud seisukohas selgitati, et kinnipeetav esitab iga võõrkeelse vaide ja kahjunõude juurde taotluse tõlkesse edastamiseks. Kinnipeetav pole esitanud taotlusi/ vaided seose varem esitatud võõrkeelsete vaiete ja kahjunõuetega. Kohtu seisukoht
6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
7. Tuvastamiskaebuse kohta märgib halduskohus, et kui kaebaja keeldus/b vaiete ja kahju hüvitamise taotluste esitamisel tõlketeenuse eest tasumisest vanglasiseselt isikukontolt ning vangla veendumuse kohaselt oskab kaebaja enda õiguste kaitsmiseks piisaval määral eesti keelt, siis kohtupraktikas on kinnitatud, et kohtueelset menetlust ei saa lugeda nõuetekohaselt läbituks, kui kinnipeetava poolt kohtueelses menetluses esitatud võõrkeelne pöördumine on põhjendatult tagastatud põhjusel, et ta oskab piisaval määral eesti keelt, et koostada eestikeelne pöördumine (Tartu Halduskohtu
8. septembri 2019 määrus asjas nr 3-19-1650; Tartu Ringkonnakohtu
9. veebruari
10. a määrus asjas nr 3-14-52146).
11. Halduskohus märgib, et VSkE v.r §-st 49¹ nähtub, et kui selles sätestatud juhtudel jääb kinnipeetava vaie või kahju hüvitamise taotlus tõlkimata, jäetakse see läbi vaatamata ja tagastatakse. Kaebaja keeleoskuse piisavuse korral ei olnud vanglal kohustust kaebaja võõrkeelseid pöördumisi tõlkida vastavalt VSkE § 49¹ lg-le
13. Haldusasjas nr 3-21-2123 asus halduskohus seisukohale, seda seisukohta kinnitas ka Tartu Ringkonnakohus, et vangla keeldus õigustatult kaebaja võõrkeelsete vaiete ja kahju hüvitamise taotluste menetlemisest, kuna kaebaja eesti keele oskus on küllaldane vaiete ja kahju hüvitamise taotluste eesti keeles esitamiseks. Seejuures viitas halduskohus käesoleva haldusasja juurde võetud haldusasjas nr 3-22-437 esitatud kaebaja eestikeelsetele pöördumistele, leides, et nendest nähtuvalt on kaebaja keeleoskus selline, mis võimaldab tal esitada piisavate põhjendustega ja oluliste raskusteta mõistetavaid vaideid ja kahju hüvitamise taotlusi. Eelnimetatud eestikeelsed pöördumised on kaebaja esitanud ajaliselt enamasti enne käesolevas haldusasjas nimetatud võõrkeelsete kahju hüvitamise taotluste ja vaiete esitamist ning üks nendest pöördumistest on isegi paarileheküljeline. Kaebaja suutlikkus koostada eestikeelseid pöördumisi on eeltooduga selgelt tõendamist leidnud. Seega leidis halduskohus õigesti, et vangla õigustatult keeldus kaebaja võõrkeelsete vaiete ja kahju hüvitamise taotluste menetlemisest, kuna kaebaja eesti keele oskus on küllaldane vaiete ja kahju hüvitamise taotluste eesti keeles esitamiseks jj.
14. Lisaks märgib kohus, et vastavalt

§ 20lg-tele 1 ja 2 on haldusmenetluse keel on eesti keel.

Haldusmenetluses kasutatakse võõrkeeli keeleseaduses sätestatud korras. Keeleseaduse (KeeleS) § 9 lõige 1 sätestab, et omavalitsusüksuses, kus vähemalt pooled püsielanikud on vähemusrahvusest, on igaühel õigus pöörduda selle omavalitsusüksuse territooriumil tegutseva riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse poole ning saada nendelt ja nende ametnikult ja töötajalt eesti keeles antavate vastuste kõrval ka vastuseid selle vähemusrahvuse keeles. Seejuures on omavalitsusüksuse püsielanik Eesti kodanik, alalist elamisõigust omav Euroopa Liidu kodanik ja tema perekonnaliige või pikaajalise 2 3-22-2545 elaniku elamisloa alusel Eestis elav välismaalane, kelle püsiv elukoht, see on elukoht, mille andmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse, asub kõnealuses vallas või linnas (KeeleS § 9 lõige 2). Vähemusrahvusest püsielanike osakaalu määratlemisel omavalitsusüksuses lähtutakse rahvastikuregistri andmetest kõnealuse aasta

1. jaanuari seisuga (KeeleS § 9 lõige 3). Vähemusrahvuse keel on võõrkeel, mida vähemusrahvusest isikud on Eestis põliselt kasutanud emakeelena (KeeleS § 5 lõige 2). Vähemusrahvusest isik käesoleva seaduse tähenduses on Eesti kodanik, kes omab kauaaegseid, kindlaid ja kestvaid sidemeid Eestiga ning erineb eestlastest keele poolest (KeeleS § 5 lõige 3).
2. Viru Vangla asub Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas. Siseministeeriumi infotehnoloogiaja arenduskeskus teatas Tartu Halduskohtule
3. märtsi 2022 vastuses, et seisuga
4. jaanuar 2021 oli püsielanikke ehk Eesti kodanikke, alalist elamisõigust omavaid Euroopa Liidu kodanikke ja nende perekonnaliikmeid ning pikaajalise elaniku elamisloa alusel Eestis elavaid välismaalasi, kelle elukoht rahvastikuregistri järgi on Jõhvi vallas, 10 977 isikut, nendest vene rahvusest Eesti kodanikke 3171 isikut. Arvestades asjaolu, et Jõhvi vallas ei olnud
5. jaanuari
6. a seisuga vähemalt pooled püsielanikud vene rahvusest Eesti kodanikud, siis ei pidanud Viru Vangla kaebaja puhul haldusmenetlusi vene keeles läbi viima. Eelnevast on kohus seisukohal, et asjaoludest tulenevalt on tuvastamiskaebuse rahuldamine ebatõenäoline (vt ka jõustunud haldusasja 3-21-2876, 3-21-
7. 3-21-2679 jj). Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 21 p-st 1, tagastab kohus tuvastamiskaebuse.
8. Kaebaja kohustamiskaebuse osas märgib halduskohus, et Viru Vangla vastuse kohaselt kaebaja pole esitanud taotlusi/ vaided seose varem esitatud võõrkeelsete vaiete ja kahjunõuetega.
9. Kaebaja kohustamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud vangistusseaduse (VangS) § 11 lõikes
10. VangS § 11 lõike 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele ning vanglateenistus on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Niisiis ei ole kaebaja veel läbinud VangS § 11 lõikes 5 ette nähtud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kaebaja on pöördunud kohtusse ennatlikult. Kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel.
11. Kohus selgitab, et kaebajal on mõtet esitada kohtule uus kohustamiskaebus alles siis, kui vangla on tema vaide õigusvastaselt tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
12. Kuna kohus tagastas kaebuse tervikuna, jääb kaebaja menetlusabi taotlus osas, milles ta palus vabastada riigilõivu tasumise kohustusest seoses kaebuse esitamisega, läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3