TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised 3-22-1344 06.10.2022 Reelika Kitsing E. P kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 03.12.20

) § 87 lg 1 alusel. Teenistussuhte viimane päev oli käskkirja punkti 1 kohaselt 02.12.

1. Sama käskkirja punktis 2 kohustatakse kaebajat andma tema kätte usaldatud vara ja asjaajamine üle sama büroo sama talituse kaitsegrupp I juhtivihukaitsjale A. U hiljemalt 02.12.
3. Kaebaja esitas 20.06.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tuvastada, et tema teenistussuhe PPA-ga lõppes 02.01.
4. Kaebaja põhjendab, et ta palus vabastada ennast teenistusest omal soovil (

§ 87lg 1).

Selline avaldus ei vaja põhjendamist, kuivõrd teenistussuhte lõpetamine on teenistuja õigus ega eelda täiendavat alust peale teenistuja poolt väljendatud tahte.

§ 87

lg 2 sätestab, et taotlus tuleb esitada vähemalt 30 kalendripäeva enne soovitud vabastamise päeva. See tähendab, et kui teenistuja esitab taotluse, lõppeb 3-22-1344 teenistussuhe pärast 30 päeva möödumist selle esitamisest. Sellest erandina on teenistujal õigus teatada ette rohkem kui 30 päeva või siis

§ 87

lg 4 kohaselt võib teenistuja leppida kokku isikuga, kellel on tema teenistusest vabastamise õigus, 30 päevast lühemas etteteatamisajas. Antud juhul pooled sellist kokkulepet ei sõlminud. Sama seisukohta, et teenistussuhe lõppeb pärast seaduses sätestatud etteteatamisaega, on avaldatud ka avaliku teenistuse seaduse käsiraamatus. PPA nendest põhimõtetest ei lähtunud, vaid vabastas kaebaja teenistusest päevapealt. Seda hoolimata asjaolust, et

sellist võimalust ette ei näe. Selline teenistusest vabastamine on õigusvastane. Haldusmenetluse seaduse § 33 lg-t 2 arvestades algas

§ 87

lg 2 kohane 30-päevane etteteatamistähtaeg 03.12.2019 ning tähtaja viimane päev oli 01.01.

1. Järelikult oli kaebaja teenistuse viimane päev 01.01.2020 ning teenistussuhe lõppes 02.01.
2. Kaebaja selgitab, et tema teenistusest vabastamise aeg omab tähendust politsei eripensioni kontekstis, kuna need ametnikud, kes olid 31.12.2019 seisuga teenistuses, omavad tulevikus õigust politsei eripensionile. Kui kaebaja teenistussuhe lõppes 03.12.2019, ei ole tal õigust politsei eripensionile, ning kui see lõppes 02.01.2020 (nagu kaebaja palub tuvastada), on kaebajal õigus eripensionile. Seetõttu mõjutab teenistussuhte lõppemise aeg olulisel määral kaebaja õigusi ning kaebajal on õigus taotleda teenistuse aja lõppemise tuvastamist.
3. Tartu Halduskohus jättis 18.08.
4. a määrusega E. P kaebuse käiguta ning tegi kaebajale ettepaneku kaebuse nõuete muutmiseks lähtudes

§-st

2. Kaebaja esitas 29.08.2022 kaebuse täienduse, milles palub tuvastada, et PPA 03.12.
3. a käskkirja nr 1.9-2.3/194p punktid 1 ja 2 on õigusvastased osas, milles kaebaja teenistussuhte viimaseks päevaks on märgitud 02.12.2019, ja tuvastada, et kaebaja teenistussuhe PPA-s lõppes 02.01.
4. Kaebaja leiab, et

§ 105

lg 1 järgi on võimalik tuvastada haldusakti osaline õigusvastasus, s.o antud juhul teenistusest vabastamise aeg. Kaebuse menetlusse võtmisel tuleb vaadelda

§ 105

lg-t 1 ja HKMS § 37 lg 2 p-i 6 laiemalt, sh viisil, mis ei piira kaebeõigust ja tõhusat kaitset teenistusest vabastatud ametnikule. Kaebajal on õigus tuvastamiskaebus esitada nii HKMS § 37 lg 2 p 6 kui ka

§ 105lg 1 järgi.

Kaebaja selgitab, et ei soovi hetkel taotleda kahjuhüvitist seoses asjaoluga, et ta jäi teenistusest õigusvastase vabastamise tõttu ilma eripensionist. Kaebaja soovib võimaluse korral kandideerida uuesti PPA teenistusse. Juhul kui ta saab võimaluse politseiametnikuna töötada, siis soovib ta, et tal säiliks seadusjärgne õigus eripensionile. Politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) § 1111 lg-t 1 arvestades omab määravat tähtsust see, kas kaebaja töötab politseiametnikuna seaduses määratud ea saabumisel, kas ta oli 31.12.2019 seisuga politseiteenistuses politseiametnikuna ja kas tal on vähemalt 20-aastane teenistusstaaž (kaebajal on ca 20-aastane teenistusstaaž). Kaebaja teenistusest vabastamise aeg omab tähendust politsei eripensioni kontekstis, kuna need ametnikud, kes olid 31.12.2019 seisuga teenistuses, omavad tulevikus õigust politsei eripensionile. Kui kaebaja teenistussuhe lõppes 03.12.2019, ei ole tal õigust politsei eripensionile, ning kui see lõppes 02.02.2020 (nagu kaebaja palub tuvastada), on kaebajal õigus eripensionile. Seetõttu mõjutab teenistussuhte lõppemise aeg olulisel määral kaebaja õigusi ning kaebajal on õigus taotleda teenistuse aja lõppemise tuvastamist. KOHTU SEISUKOHT 6. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus leiab, et kaebus tuleb eeltoodud sätte alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada. 7. Kaebaja palub kaebuses

§ 105lg 1 ja HKMS § 37 lg 2 p 6 alusel tunnistada PPA 03.12.2019.

a käskkirja nr 1.9-2.3/194p p-d 1 ja 2 õigusvastaseks osas, milles tema teenistussuhte viimaseks päevaks on märgitud 02.12.2019, ning tuvastada, et kaebaja teenistussuhe PPA-s lõppes 02.01.

1. 2 3-22-1344
2. Kohus selgitab, et teenistusvaidlusi puudutava regulatsiooni on seadusandja teadlikult soovinud koondada ammendavalt

-s kui valdkonda reguleerivas eriseaduses, kus on muuhulgas ammendavalt reguleeritud ka see, milliseid nõudeid on võimalik esitada halduskohtule ebaseadusliku teenistusest vabastamise korral.

§ 105

lg 1 kohaselt on õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul õigus nõuda vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ning hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses.

§ 105

lg-tes 2 ja 4 on sätestatud nõudeõigus isikutele raseduse korral, samuti ametnikule, kellel on õigus emapuhkusele, isapuhkusele või lapsendajapuhkusele või kes kasvatavad alla seitsmeaastast last või on valitud ametnike esindajaks. 9. Kaebaja nõude näol tuvastada, et tema teenistussuhe PPA-s lõppes 02.01.2020, on sisuliselt tegemist HKMS § 37 lg 2 p-s 6 sätestatud nõudega teha kindlaks avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omav faktiline asjaolu. Arvestades seda, et

-s kui valdkonda reguleerivas eriseaduses on sätestatud ammendav kataloog õiguskaitsevahenditest ebaseadusliku teenistusest vabastamise korral, ei ole selle nõude esitamine kohtu arvates praegusel juhul lubatud õiguskaitsevahendiks. 10. Seonduvalt kaebaja nõudega tuvastada

§ 105

lg 1 alusel käskkirja nr 1.9-2.3/194p p-de 1 ja 2 osaline õigusvastasus, peab kohus vajalikuks tuua välja Tartu Ringkonnakohtu poolt 04.11.2021. a määruses asjas nr 3-21-189

§ 105

lg 2 kohta antud tõlgenduse: „Ringkonnakohus mõistab toodud normi selliselt, et teenistusest vabastamise korral on seadusandja näinud ametnikule ette võimaluse esitada kompleksnõue, mis hõlmab kõiki sättes nimetatud nõudeid. Ametniku teenistusest vabastamise otsustuse õigusvastasus

§ 105

lg 2 mõttes saab seisneda eksimuses teenistusest vabastamise aluse tuvastamisel või vabastamise aluse kvalifitseerimisel. Sellisena teenib teenistusest vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastasuse tuvastamine teenistusest vabastamise aluse muutmise nõuet ega ole käsitatav iseseisva tuvastamisnõudena. Sarnaselt tunnustatakse kohtupraktikas, et näiteks tühistamis- ja kohustamiskaebuse rahuldamiseks on juba kaebuse nõude olemuse tõttu nõutav vaidlustatud haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamine. See ei tähenda aga iseseisva tuvastamisnõude esitamise kohustust ja/või õigust, vaid haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemine on hõlmatud tühistamis- ja/või kohustamisnõudega.

§ 105

lg-st 2 ei saa järeldada, et seadusandja oleks soovinud teenistusvaidlustes anda tuvastamisnõudele teistsuguse tähenduse, nähes ette võimaluse iseseisva tuvastamisnõude esitamiseks. Raske on näha, et teenistusest vabastamise õigusvastasuse iseseisev tuvastamine aitaks kaasa teenistusest vabastatud ametniku õiguste kaitsele. Teenistusest vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastasuse tuvastamine iseenesest ei oma mõju ametniku õigustele, sest see ei mõjuta haldusakti kehtivust. Ametniku õigusi saab positiivselt mõjutada teenistusest vabastamise aluse muutmine ja hüvitise väljamõistmine. Samas

§ 105

lg-s 2 nimetatud hüvitise saamise nõude rahuldamine sõltub sellest, kas ametnik on teenistusest vabastatud eksimusega teenistusest vabastamise aluse tuvastamisel või vabastamise aluse kvalifitseerimisel.

§ 105

lg 2 ega muu norm ei luba mõista ametniku kasuks välja hüvitist õigusvastase teenistusest vabastamise eest juhul, kui teenistuses vabastamise menetluses esines minetusi, kuid siiski on olemas alus ametniku teenistusest vabastamiseks ja teenistusest vabastamise alust kohtumenetluse tulemusena ei muudeta. Seega on ka

§ 105

lg-s 2 nimetatud hüvitise väljamõistmine lahutamatult seotud teenistusest vabastamise aluse muutmise nõudega ega saa eksisteerida sellest lahus.“ 11. Kohus leiab, et eelnevalt väljatoodud ringkonnakohtu seisukohad on kohaldatavad ka

§ 105

lg 1 suhtes, kuivõrd sätted sisaldavad samu nõudeõigusi, üksnes selle erinevusega, et

§ 105

lg 2 sätestab õiguse nõuda suuremat hüvitist isikutele raseduse korral, samuti 3 3-22-1344 ametnikule, kellel on õigus emapuhkusele, isapuhkusele või lapsendajapuhkusele või kes kasvatavad alla seitsmeaastast last või on valitud ametnike esindajaks.

1. Praeguses kaebuses ei soovi kaebaja teenistusest vabastamise aluse muutmist ega ka hüvitise väljamõistmist, vaid leiab, et tema teenistusest vabastamine oli õigusvastane üksnes PPA 03.12.
2. a käskkirja nr 1.9-2.3/194p p-des 1 ja 2 välja toodud teenistussuhte lõppemise aja osas. Kaebaja arvates tulnuks ta teenistusest vabastada 02.01.2020, mitte aga 02.12.2019, nagu PPA seda vaidlusaluse käskkirjaga tegi. Tartu Ringkonnakohtu poolt haldusasjas nr 3-21-189 antud seisukohti arvestades leiab kohus, et kaebajal puudub praegusel juhul kaebeõigus

§ 105lg 1 alusel PPA 03.12.2019.

a käskkirja nr 1.9-2.3/194p punktide 1 ja 2 õigusvastaseks tunnistamise nõude osas. Kaebaja ei saa nõuda üksnes tema teenistusest vabastamise kohta antud käskkirja õigusvastasuse tuvastamist, kuivõrd see ei oma kaebaja õigustele mõju, sest õigusvastasuse tuvastamine iseenesest ei mõjuta kõnealuse käskkirja kehtivust.

1. Isegi kui jaatada kaebeõiguse olemasolu avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemise nõude osas, ei saaks kohus praegusel juhul ikkagi tuvastada, et kaebaja oli politseiteenistuses kuni 02.01.2020, kui ta tegelikult seda ei olnud. Kaebaja ei väida ka ise, et ta oleks pärast kuupäeva 02.12.2019 täitnud veel mingeid teenistusülesandeid. Ka see, kui kohus tuvastaks HKMS § 5 lg 1 p 6 alusel, et PPA-l tulnuks lõpetada kaebajaga teenistussuhe 02.01.2020, ei aitaks kohtu hinnangul kaebaja õiguste kaitsele kuidagi kaasa, kuivõrd reaalselt oli kaebaja teenistuses oleku viimaseks päevaks ikkagi 02.12.
2. PPVS § 1111 alusel politseiametniku väljateenitud aastate pensioni saamisel omab tähtsust muuhulgas just asjaolu, et isik oli politseiteenistuses 31.12.
3. a seisuga. Kui ka kohus tuvastaks kaebaja teenistusest vabastamisel PPA poolse minetuse vabastamise aja osas, ei mõjutaks see teenistusest vabastamise käskkirja kehtivust ega muudaks asjaolu, et kaebaja tegelikult ei olnud 31.12.
4. a seisuga enam politseiteenistuses.
5. Kohus ei näe praegusel juhul, et kaebaja jääks ilma põhiseaduse §-le 15 vastavast tõhusast kohtulikust kontrollist olulises küsimuses. Kaebuses viidatud tagajärgede näol, et PPA võimaliku õigusvastase tegevuse tõttu kaebaja teenistusest vabastamisel ei pruugi kaebaja saada politseiametniku väljateenitud aastate pensioni, on tegemist üksnes hüpoteetilise võimalusega. Kaebusest nähtuvalt ei ole kaebajal praeguseks täidetud mitte ühtegi PPVS §-s 1111 nimetatud politseiametniku väljateenitud pensioni saamise tingimust. Kaebaja üksnes soovib endale jätta võimaluse saada nimetatud eripensioni juhuks, kui tal osutub võimalikuks kunagi veel PPA teenistusse kandideerida. Kohtu hinnangul ei ole see piisav, et jaatada kaebeõiguse olemasolu.
6. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tegemist ei ole olukorraga, mil tuleks kaebajale tagada kohtulikud õiguskaitsevahendid ning kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu tagastada. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) 4