S § 423 kuud vangistust. 1 järgi ning karistuseks mõista 8 (kaheksa) KarS § 65 lg 2 alusel suurendada J.M-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 06.12.2016.a otsusega nr 1-16-10753 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 7 (seitsme) kuu ja 10 (kümne) päeva vangistuse võrra ning mõista J.M-ile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 10 (kümme) päeva vangistust.
lg 2 kohaselt arvestada karistuse kandmise aja algust päevast, millal J.M saabub vanglasse vangistust kandma.
lg 3 alusel kohaldatakse vanglasse mitteilmumisel süüdimõistetu suhtes sundtoomist. 2. Menetluskulud:
lg 3 alusel jätta J.M-i kaitsjatasust 81,60 eurot riigi kanda.
§-de 175 lg 1 p 4, 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel mõista J.M-ilt välja menetluskulu järgmiselt: sundraha 705 eurot; kaitsjatasu 105,60 eurot.
lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et J.M on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 810,60 (kaheksasada kümme eurot ja kuuskümmend senti) eurot tasuda vabatahtlikult 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 67,55 eurot kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Luminor Bank AS , märkides ära viitenumbri 99917700066516 ning selgituse “J.M , otsus nr 1-17-9332, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 3. Asitõend – CD-plaat Võru Maksimarketi turvakaamera salvestistega – jätta
Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus J.M süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda eelnevalt 06.12.2016 Tartu Maakohtu jõustunud kohtuotsusega on karistatud mootorsõiduki süsteemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt, 2
lg 1 alusel arvestades konkreetseid esinevaid asjaolusid jätta kaitsjatasu summas 81,60 eurot riigi kanda). Süüdistatav on teadlik menetluskuludest (kokku 810,60 eurot) ja nende tasumisest ning soovib menetluskulude tasumist ühe aasta jooksul. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav J.M aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav J.M , et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides
§-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse J.M-i süüdi tunnistada KarS § 4231 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas J.M-i menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 187,20 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme 3
lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. J.M on nõus vabatahtlikult menetluskulud tasuma ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist 12 kuuks. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades J.M-i sissetulekut, käib süüdistatavale ilmselgelt üle jõu.
Kohus on seisukohal, et arvestades J.M-i varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda
lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulud kokku 810,60 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. / Marju Persidskaja kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.