KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 7. aprillil 2017. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-17-1926 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Sekretär Kell

) §-st 180, § 248 lg 1 p-st 5, §-st 249, kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada H.B KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi ning mõista temale karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel mitte pöörata seda karistust täitmisele, kui H.B ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, st
7. elab kohtu määratud alalises elukohas, s.o aadressil XXXXXXX tuleb kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 78 p 1 alusel hakata H.B katseaja kulgu arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates
8. aprillist
9. a. KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded kohalduvad H.B-le alates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata H.B katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
10. Asitõendid CD-R plaat häirekeskusesse tehtud kõne salvestusega, mis asub kriminaalasja juures, võtta kohtuotsuse jõustumisel

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

3. Menetluskulud

§ 180

lg-te 1, 3 alusel välja mõista H.B-lt kriminaalmenetluse kuludena riigituludesse pool II astme kuriteos süüdimõistmise korral väljamõistetavast sundrahast, st 355 (kolmsada viiskümmend viis) eurot. Ülejäänud menetluskulud, st: − teine pool II astme kuriteos süüdimõistmise korral väljamõistetavast sundrahast, st 355 (kolmsada viiskümmend viis) eurot; − riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, s.o kokku 398 (kolmsada üheksakümmend kaheksa) eurot jätta riigi kanda.

§ 180

lg 3 alusel määrata, et H.B on õigus temalt välja mõistetud menetluskulud tasuda osadena kohtuotsuse jõustumisest alates 1 (ühe) aasta jooksul. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või arveldusarvele nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või arveldusarvele nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides viitenumbri 99917700025476 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Riigi kasuks välja mõistetud summade selleks tähtajaks vabatahtlikult tasumata jätmisel pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppe( sõlmitud

1. 02.2017 Lõuna Ringkonnaprokuratuuris ) sisu H.B süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud Tartu Maakohtu 08.09.
2. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-578 KarS § 120 ja § 122 järgi, ajavahemikul 05.-06.05.
3. a Tartus Pikk XX-XX korteris kasutas füüsilist vägivalda elukaaslase I.P. suhtes, mis seisnes selles, et H.B tõukas I.P. voodi peale pikali ning lõi teda korduvalt rusikatega pea piirkonda. Oma tegevusega põhjustas H.B kannatanule I.P.le füüsilist valu. Sellega pani H.B toime KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Prokurör taotleb kohtult, et H.B tunnistatakse süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi ja mõistetakse temale karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui H.B ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Kokkuleppe järgi on menetluskuludeks riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 48 eurot ning sundraha 705 eurot (

§ 179lg 1 p 2), mis kokku moodustavad 753 eurot.

Samast nähtub, et H.B on invaliidsuspensionär (80 % töövõime kaotus) ning tema sissetulek kuus on 88,60 eurot pensioni ning 46 eurot sotsiaaltoetust ravimite ostmiseks. Lisaks on H.B kohtutäiturite juures täimisel veel eelmiste kohtuotsustega välja mõistetud menetluskulud. Seda arvestades on menetluskulude tervikuna tasumine ilmselt üle tema võimaluste. Eelmärgitud põhjustel tuleb vähendada väljamõistetavate menetluskulude summat selliselt, et isik tasub riigituludesse osa sundrahast, s.o 355 eurot. Ülejäänud osa sundrahast, s.o 350 eurot ja kaitsjale makstud tasu 48 eurot, s.o kokku 398 eurot jääb riigi kanda.

§ 180

lg 3 alusel võimaldada H.B temalt väljamõistetavad kriminaalmenetluskulud tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil 7 . aprillil 2017 kinnitas süüdistatav, et avaldatud kokkulepe on talle arusaadav ning et ta jääb selle juurde; kokkulepe vastab tema tahtele. Prokurör jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tegelikku tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. 3 Seega tuleb H.B süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

§ 180

lg-te 1 ja 3 alusel tuleb H.B-lt riigituludesse kriminaalmenetluse kuludena välja mõista sundraha kokkuleppes toodud ulatuses. Ülejäänud sundraha, samuti riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu tuleb

§ 180

lg 3 alusel jätta riigi kanda.

§ 180

lg 3 alusel tuleb H.B võimaldada kriminaalmenetluse kulud tasuda kokkuleppes ettenähtud ajaks ning viisil. Kohtu seisukoht asitõendite osas CD-R plaat häirekeskusesse tehtud kõne salvestusega, mis on kriminaalasja juures, tuleb kohtuotsuse jõustumisel

§ 126lg 3 p 1 alusel võtta kriminaaltoimikusse.

Peet Teidearu Kohtunik 4