← Eesti

1-16-10759/13

Obsah (5)§ 2962§ 180§ 126§ 175§ 179

Kriminaalasi nr 1-16-10759 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohus 26. mai 2017. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-10759 (16249000021) Kohtunik Ra

§ 2962

lg 1 p 2 ja § 310 lg 1 alusel jätta kannatanu xxxxxxxxxxxxtsiviilhagi summas 1182,50 eurot läbi vaatamata.

§ 2962

lg 3 alusel ei välista tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine sama hagi esitamist tsiviilkohtumenetluse korras.

§ 180

lg 1 alusel välja mõista L.P-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha 705 (seitsesada viis) eurot, ekspertiisikulu 838 (kaheksasada kolmkümmend kaheksa) eurot ja riigi õigusabi kulu 752 (seitsesada viiskümmend kaks) eurot 64 senti.

§ 180

lg 3 alusel määrata, et L.P on õigus menetluskulud kogusummas 2295 (kaks tuhat kakssada üheksakümmend viis) eurot 64 senti tasuda 1 (ühe) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. L.P on kohustatud maksma igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 191 (ükssada üheksakümmend üks) eurot 31 senti (viimane osamakse 191,23 eurot) kuni kogu summa tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99917700038078. Selgitusse tuleb märkida „1-16-10759, menetluskulud, L.P“. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde asitõenditeks olevad 2 CD-plaati fotofailidega. 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I SÜÜDISTUSE SISU L.P-le on esitatud süüdistus KarS § 422 lg 1 järgi selles, et tema 18.01.

  1. a varahommikul, s.o pimedal ajal, Jõgeva maakonnas Palamuse vallas, Tartu-Jõgeva-Aravete maantee 33,2 km-l, juhtis sõiduautot Volvo S60, reg nr-ga xxxxxxx ületas suurimat lubatud sõidukiirust asulavälisel teel , sõitis tee vastassuunavööndisse ja põrkas kokku vastutuleva sõiduautoga Dacia Duster, reg nr-ga xxxxxxx rikkus sellega liiklus- ja käitusnõudeid – millise liiklusõnnetuse tulemusena ettevaatamatusest tekitas Dacia Duster juhile, xxxxxxxxxxxxe järgmised tervisekahjustused – xeluohtliku tervisekahjustuse, konkreetsel juhul kannatanu surma. II KOHTU SEISUKOHT
  2. Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki kogutud tõendeid kogumis, leiab, et süüdistatav L.P süü KarS § 422 lg 1 järgi toimepandud kuriteos on tõendatud.
  3. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et 18.01.
  4. a varahommikul toimus Jõgeva maakonnas Palamuse vallas Tartu-Jõgeva-Aravete maantee 33,2 km-l kahe sõiduauto vahel kokkupõrge – süüdistatav L.P juhitud Volvo S60, registreerimismärgiga xxxxxxx ja xxxxxxxxxxx juhitud Dacia Duster, registreerimismärgiga xxxxxx. Süüdistatav L.P ütluste kohaselt alustas ta 18.01.
  5. a varahommikul, s.o 05.30 ajal, sõitu enda kodust Siimusti alevikust Tartu poole. Süüdistatav L.P eesmärgiks oli sõita Tartusse lõputöö kaitsmisele. Süüdistatav L.P hinnangul oli nii sõiduauto 3 seisukord kui ka tema tervislik seisund 18.01.
  6. a varahommikul hea. Liiklusõnnetust L.P ei mäleta. Mäletab pärast autos olemist, oli kinni jäänud. xxxxxxxxxxx abikaasa kannatanu xxxxxxxxxxx ütluste kohaselt alustas 18.01.
  7. a varahommikul xxxxxxxxxxxoma elukohast xxxxxxxxxxx sõitu komandeeringusse. Kannatanu arvates lahkus xxxxxxxxxx kodust umbes 10 minutit pärast 06.
  8. Hommikul kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ei suhelnud. Sõiduautode kokkupõrge toimus xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx elukohast umbes kilomeetri kaugusel. Süüdistatav L.P juhtis mootorsõidukit Volvo S60, registreerimismärgiga xxxxx, mille omanikuks ta ise oli. xxxxxxxxxx juhtis mootorsõidukit Dacia Duster, registreerimismärgiga xxxxxx, mille omanikuks oli Swedbank Liising AS ja mille vastutavaks kasutajaksxxxxxxxxxp (tl 72). Kogutud tõenditest nähtuvalt viibisid kokkupõrke ajal mõlemad juhid sõiduautodes üksinda ja enne kokkupõrget liikusid teineteisele vastu (L.P liikus Tartu suunas ja xxxxxxxxxx Jõgeva suunas). 18.01.
  9. a kell 06.00 teatati Häirekeskusele raske liiklusõnnetuse toimumisest. Teatajaks oli xxxxxxxxxxxx, kes juhtus õnnetuspaigast mööda sõitma (tl 75-79). Patrullilehe kohaselt saabus politsei sündmuskohale kell 06.
  10. Patrullilehel märgitu kohaselt oli Tartu-Jõgeva-Aravete maantee 33,2 km-l avarii, kus Tartu suunas liikuv Volvo S60, xxxxxx, mida juhtis L.P s 1991 (sai viga, EMO-sse) põrkas kokku Jõgeva suunas liikunud Dacia Duster xxxxxx, mida juhtis xxxxxxxxxxxxxxxxx (hukkus) (tl 15-16). Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt teostati vaatlust kunstliku valguse tingimustes, kuna on pime aeg. Sajab kerget lund ning vaadeldav ala (maantee) kaetud värske lumikattega. Sõidutee on tasane, lauge kurviga maantee Jõgeva suunalt vaadates vasakule. Lubatud suurim sõidukiirus vaadeldavas piirkonnas on 90 km/h. Üldvaatena sõidukite jäljed sündmuskohal puuduvad (kaetud värskelt sadanud lumikattega). Maantee Tartu suunalt vaadatuna paremal pool kraavis on sõiduauto Dacia Duster, reg nr 5xxxxx, esiosaga Tartu suunas. Esiosa täielikult deformeerunud. Juhikohal juht, kes on kinni, vabastatakse päästemeeskonna poolt. Juht on surnud. Tartu suunalt vaadatuna vasakul pool sõiduteel, osaliselt teepeenral on sõiduauto Volvo S60, reg nr xxxxxx, esiosaga Tartu suunas. Esiosa täielikult deformeerunud. Juhikohal on juht, kes on kinni ja keda abistavad kiirabi ja päästemeeskond. Mõlema sõiduki rehvid vastavad nõuetele. Maanteel, Jõgeva suunalt vaadates parema sõiduraja alal hulgaliselt plastiku tükke. Lisaks nähtub sündmuskoha vaatluse protokollist teostatud mõõtmised. Sündmuskoha vaatluse lisaks on skeemid, millele kantud sündmuskoht koos teostatud mõõtmistega ja andmed sõidukite ning juhtide kohta. S amuti on sündmuskoha vaatlusele lisatud fototabelid koos CD plaadiga, millel sündmuskohal tehtud fotod (tl 17-31). Sõiduautode kokkupõrke koht nähtub ka Maa-ameti geoportaali väljatrükist. Lisaks on esitatud Maanteeameti joonis sündmuskoha teelõigu kohta (tl 32,33-34). Sõidukid on 18.01.
  11. a teisaldatud Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna territooriumile (tl 58,59). Mõlemad sõidukid on 18.01.
  12. a täiendavalt vaadeldud ja fotografeeritud ning selle kohta on koostatud ka protokollid, millele on lisatud fototabelid. Tehtud fotod on salvestatud failidena CD-plaadile (tl 60-65,66-71,31). Mõlemad sõidukid on tagastatud (tl 73,74).
  13. Kogutud tõenditega on tuvastatud, et sõiduautode kokkupõrke tulemusena suri sõiduautot Dacia Duster juhtinud xxxxxxxxxx (tl 35,36). Surnu ekspertiisiakti nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xigastused koosvõetuna on eluohtlikud. Vigastused võivad olla saadud liiklusõnnetuse käigus tömbi vägivalla toimel sõiduauto sisemuses. xxxxxxxxxxx surnu veres etanooli ning narkootilisi ega psühhotroopseid aineid ei leitud (tl 3745). 4
  14. Kriminaalasjas ei ole vaidlustatud, millistel asjaoludel sõiduautode vahel kokkupõrge aset leidis. Siinkohal on oluline, et ainsana ellujäänud süüdistatav L.P ei mäleta vahetult enne ja pärast kokkupõrget toimunut. Viimane hetk, mida süüdistatav L.P mäletab, on Metsakatsejaamast möödumine. See on aga enne kokkupõrkekohta. Seega tuleb kokkupõrke toimumise asjaolusid hinnata kirjalike tõendite alusel. Kriminaalmenetluse käigus on läbi viidud liiklustehniline ekspertiis. Ekspertiisiakti nr 16ELL0008 kohaselt on ekspert kujutanud ekspertiisiaktile lisatud skeemil sõiduautode Volvo S60 ja Dacia Duster tehniliselt reaalset vastastikust asendit ja paiknemist sõidutee suhtes kokkupõrke hetkel. Ekspert on leidnud, et kokkupõrge pidi toimuma sõiduauto Dacia suunavööndis. Seega on sõiduauto Volvo juht tekitatud ohu sõiduauto Dacia juhi liikumisele ja kokkupõrke vältimise võimalust saaks vaadelda üksnes sõiduauto Dacia juhi poolt. Kuna ei ole teada, mis hetkel väljus sõiduauto Volvo oma suunavööndist ja tekitas ohu, ei saa kokkupõrke vältimise võimalust arvutuslikult hinnata. Ekspert, arvestades, et kokkupõrge on toimunud teineteisele vastu liikunud sõidukite vahel olukorras, kus sõiduauto Volvo väljus oma suunavööndist, on leidnud, et kokkupõrke toimumine ei ole välistatud ka juhul, sõiduauto Dacia juht oleks jõudnud peatada oma sõiduki enne kokkupõrke kohta. Sõiduautode Volvo ja Dacia arvutuslikud liikumiskiirused kokkupõrke hetkel olid vastavalt ca 103 km/h ja ca 70 km/h. Sõidukite liikumiskiirusi enne kokkupõrget ei ole arvutuslikult võimalik määrata (tl 80-85). Kohus, võttes arvesse ekspertiisiaktis märgitut tervikuna, leiab, et usaldusväärselt on tuvastatud, et kokkupõrge toimus sõiduauto Dacia suunavööndis. Kuna sõiduautod liikusid teineteisele vastu, väljus süüdistatav L.P juhitud sõiduauto enda suunavööndist vastassuunavööndisse. Vastassuunavööndisse kaldumise ulatust ilmestavad ekspertiisiakti lisaks olevad animatsioonid (tl 85). Seda, millistel konkreetsetel põhjustel kaldus süüdistatav L.P juhitud sõiduauto vastassuunavööndisse, selgelt ei ole võimalik tuvastada. Süüdistatav L.P ütlustest järeldub, et tema jaoks ei olnud ebaharilik sedavõrd vara sõiduautot juhtida ja samal päeval pidi olema lõputöö kaitsmine. Lisaks oli 18.01.
  15. a hommikul L.P tervislik seisund väga hea. Seda arvestades ei ole kohtu arvates usutav, et süüdistatav L.P jäi juhtimise ajal magama või tal esines ootamatu terviserike. Samuti nähtub kogutud tõenditest, et sõiduauto rehvid vastasid nõuetele. Muid tõendeid, mis viitaksid sõiduauto tehnilisele rikkele, ei ole. Enda suunavööndist väljumise tõttu on aga L.P rikkunud LS § 45 lg 1,7 sätteid. LS § 45 lg 1 sätestab, et teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel tuleb sõita sõiduraja piirides. LS § 45 lg 7 sätestab, et asulavälisel teel tuleb sõita sõiduolusid arvestades võimalikult sõidutee parema ääre lähedal, ohustamata teisi liiklejaid, kui liikluskorraldusvahend ei näita teisiti. Seega on süüdistatav L.P mootorsõiduki juhina rikkunud eelnimetatud liiklusseaduse nõudeid, kuna ta ei sõitnud sõiduraja piirides ja sõidutee parema ääre lähedal. Samuti on usaldusväärselt tuvastatud, et süüdistatav L.P on ületanud suurimat lubatud sõidukiirust. Vaidlust ei ole selles, et sõiduautode kokkupõrge toimus asulavälisel teel. LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 km/h. Seega oli kokkupõrke toimumise kohas suurimaks lubatud sõidukiiruseks 90 km/h. LS § 50 lg 1 kohustab juhti järgima LS §-s 15 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust. Lisaks sätestab LS § 50 lg 3 p 1,2, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab: sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama (p 1) ja vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma 5 jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb (p 2). Ekspert on hinnanud süüdistatav L.P juhitud sõiduauto Volvo S60 arvutuslikuks sõidukiiruseks kokkupõrke hetkel ca 103 km/h. Kohtu hinnangul eksperdiarvamus usaldusväärne, kuna ekspert on kiiruse arvutamisel arvesse võtnud sõiduautode tehnilisi andmeid, avariilike vigastuste ulatusi, teetingimusi, sõidukite paiknemist kokkupõrke hetkel ja kokkupõrkejärgselt. Ekspert on koostanud arvutisimulatsiooni, mille tulemusena on välja arvutatud sõiduautode liikumiskiirused. Ekspertarvamuse kohaselt ei ole võimalik arvutuslikult määrata liikumiskiirusi enne kokkupõrget ja seda põhjusel, et enne kokkupõrke toimumist puuduvad sõiduautode liikumist iseloomustavad jäljed (tl 80-85). Süüdistatav L.P ütluste kohaselt kasutas ta sõiduauto juhtimisel kiirushoidikut ja sõiduauto kiiruseks oli 93-94 km/h. L.P ütlused ei ole seega kooskõlas ekspertarvamusega. Kohtu arvates on põhjendatud lähtuda ekspertarvamuses märgitust, mille kujunemine on jälgitav, selge ja milles arvestatakse kõiki sündmuse asjaolusid kogumis. Siinkohal peab kohus ka oluliseks, et L.P ütluste kohaselt ei mäleta ta sündmuse asjaolusid (sh seda, mis juhtus, et ta vastassuunavööndisse kaldus). Mittemäletamise tõttu ei ole süüdistatav L.P välistanud mingeid võimalusi vastassuunavööndisse kaldumise kohta. Kohtu arvates tuleb süüdistatav L.P mittemäletamist vahetult enne kokkupõrget toimunud asjaolude kohta arvestada ka kiiruse ületamise puhul. Seega, isegi kui süüdistatav L.P valis algselt sõiduki kiiruseks umbes 93-94 km/h, on ta enne kokkupõrke toimumist kiirust suurendanud. Asjaolu, et süüdistatav L.P kasutas mootorsõiduki juhtimisel kiirushoidikut, ei takista juhtimise ajal kiiruse suurendamist, kuna kiirushoidiku kasutamine võimaldab seda. Seega on süüdistatav L.P rikkunud LS § 50 lg 1 ja § 15 lg 1 p-s 1 sätestatud nõuet mitte sõita asulavälisel teel suurema kiirusega kui 90 km/h. Kuna ekspertiisi tulemusena on kindlaks tehtud, et süüdistatav L.P juhitud sõiduauto kaldus vastassuunavööndisse, on kohtu hinnangul süüdistatav L.P ilmselgelt rikkunud ka LS § 50 lg 3 p 1,2 sätestatud nõudeid sobiva sõidukiiruse valikul. Tulenevalt eeltoodud liiklusnõuete rikkumisest, on süüdistatav L.P rikkunud ka liiklusseaduses sätestatud üldisi liiklejatele kehtivaid nõudeid. Nii on sätestatud LS § 14 lg-s 2, et iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. LS § 16 lg 1 kohaselt liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Süüdistatav L.P on jätnud arvestamata kehtivate liiklusalaste õigusaktide nõuetega ning ta ei ole olnud liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning arvestanud teiste liiklejatega. Süüdistatav L.P oli mootorsõiduki juhtimise ajal kaine (tl 48-51).
  16. Kohtu hinnangul on usaldusväärselt tuvastatud põhjuslik seos kokkupõrke toimumise ja süüdistatav L.P poolsete liiklusreeglite rikkumiste vahel. Siinkohal on oluline, et mitme sõiduauto vahel toimunud kokkupõrgete korral on vajalik hinnata kõikide juhtide käitumist ja tegevust. Kohus, hinnates kogutud tõendeid, on arvamusel, et sõiduautot Dacia Duster juhtinud xxxxxxxxxxx tegevusele etteheiteid teha ei ole võimalik. Surnu ekspertiisiakti kohaselt ei leitud xxxxxxxxxxx verest etanooli ega narkootilisi või psühhotroopseid aineid (tl 37-45). Liiklustehnilise ekspertiisiakti arvamuse kohaselt on xxxxxxxxxx juhtinud sõidukit kokkupõrke hetkel suurimast lubatud sõidukiirusest väiksema kiirusega, s.o ca 70 km/h. Samuti on xxxxxxxxxxx juhitud sõiduauto paiknenud kokkupõrke hetkel oma suunavööndis. Ekspertarvamusest järeldub, et just süüdistatav L.P tegevus on tekitanud ohu xxxxxxxxxxx juhitava sõiduauto liikumisele. Samas ei ole ekspert saanud arvutuslikult hinnata, milline oleks olnud võimalus, et xxxxxxxxxx oleks saanud enda tegevusega kokkupõrget vältida. Seda põhjusel, et teadmata on asjaolu, millal väljus süüdistatav L.P juhitud 6 sõiduauto enda suunavööndist ja tekitas ohu xxxxxxxxxxxxjuhitud sõiduautole. Siiski ei ole ekspertarvamuse kohaselt kokkupõrke toimumine välistatud ka juhul, kui xxxxxxxxxx oleks jõudnud oma sõiduauto enne kokkupõrke kohta peatada (tl 80-85). Sellest tulenevalt on kohtu arvates usaldusväärselt tuvastatud, et xxxxxxxxxxx surmaga lõppenud kokkupõrge oli põhjustatud süüdistatav L.P tegevusest mootorsõiduki juhtimisreeglite eiramisel. Seda, kas juhid jõudsid enne kokkupõrget kuidagi reageerida (nt kiirust vähendada vms), ei ole võimalik tuvastada.
  17. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatav L.P tegevuses tuvastatud KarS § 422 lg-s 1 sätestatud süüteokoosseisu objektiivsed asjaolud.
  18. Kriminaalasjas on vaidlus selles, kas süüdistatav L.P on liiklusnõudeid rikkunud tahtlikult või mitte. Kohus, hinnates kogutud tõendeid kogumis, on arvamusel, et süüdistatav L.P on rikkunud liiklusnõudeid tahtlikult. Tahtluse hindamisel võtab kohus arvesse ennekõike välist teopilti. Tuvastatud on, et süüdistatav L.P ületas kokkupõrke toimumise ajal teelõigul suurimat lubatud sõidukiirust, sõites kiirusega ca 103 km/h. Kohus on seisukohal, et sõiduauto juhtimisel allub kiiruse valik üldjuhul täielikult juhi tahtele. Juht saab ja valib täies teadmises juhtimise ajal kiirust, kuna kiiruse üle otsustamine juhtimise ajal eeldab juhi aktiivset käitumist. Seda on teinud ka süüdistatav L.P 18.01.
  19. a varahommikul sõiduautot juhtides. Kuigi süüdistatav L.P enda sõnul tahtlikult kiirust ei ületanud, ei ole tuvastatud selliseid asjaolusid, mis seda kinnitaksid. Süüdistatav L.P ise vahetult enne kokkupõrget ja kokkupõrke ajal toimunut ei mäleta, mistõttu on kohtu jaoks selgusetu, kuidas L.P mäletab seda, kas ta rikkus liiklusnõudeid tahtlikult või tahtmatult. Kohtu hinnangul ei ole tuvastatud asjaolusid, mille tõttu ei olnud kiiruse valik enam süüdistatav L.P tahtele allutatud (nt ootamatud terviserikked vms asjaolud, mille tulemusena suurendab juht kiirust enda tahtest sõltumatult). Kohtu arvates allub sõidukiiruse valik juhi tahtele täielikult ka olukorras, kus juht on otsustanud kasutada kiirushoidikut (mis ei ole vältimatult vajalik ja kohustuslik!). Seda põhjusel, et kiirushoidiku eesmärgiks on fikseerida üksnes juhi soovitud sõidukiirus. Seega nii kiirushoidiku kasutamine kui ka selle abil fikseeritud kiirus allub täielikult juhi tahtele. Samas peab kohus oluliseks arvesse võtta ka ilmastiku- ja teeolusid. Kogutud tõenditega on tuvastatud, et kokkupõrge toimus pimedal ajal, sadas kerget lund. Süüdistatav L.P ütluste kohaselt sadas küll lund, aga tema teepool oli värskelt lumest puhastatud, libedusest märke ei olnud, teel olid tuisukohad. Kannatanu xxxxxxxxxxxxütluste kohaselt olid ilmaolud väga halvad – oli lörts ja tuiskas, lund sadas. K annatanu xxxxxxxxxp läks 18.01.
  20. a kell 06.45 tööle jala ja kõnniteed olid libedad. Lumesaju tõttu ei olnud võimalik kindlaks teha sõiduautode liikumist enne kokkupõrget. Sellest tulenevalt ei vastanud kohtu arvates süüdistatav L.P kiiruse valik ilmselgelt ka ilmastiku- ja teeoludele (lisaks sellele, et rikuti ka suurimat lubatud sõidukiirust). Kokkupõrge toimus tasasel, lauge kurviga maanteel (tl 17-18). Kohus, võttes kõike eeltoodud asjaolusid kogumis arvesse, leiab, et süüdistatav L.P on tahtlikult ületanud (KarS § 16 lg 3 mõttes) 18.01.
  21. a varahommikul suurimat lubatud sõidukiirust, mis ilmselgelt ei vastanud kehtivatele reeglitele, aga ka ilmastiku- ja teeoludele. Juht, ületades tahtlikult suurimat lubatud sõidukiirust eelkirjeldatud ilmastiku- ja teeolude korral, peab ilmselgelt võimalikuks pidama sõiduauto juhitavuse üle kontrolli kaotamist. Seega pidi ka süüdistatav L.P vähemalt möönma, et tema lubamatu kiiruse valiku võib kaasa tuua selle, et ta kaotab sõiduauto juhitavuse üle kontrolli ja sealhulgas võib kalduda ka vastassuunavööndisse (KarS § 16 lg 4 mõttes). Kuna kohus leiab, et süüdistatav L.P on rikkunud liiklusnõudeid tahtlikult, ei ole põhjendatud hinnata, kas süüdistatav L.P tegevus vastab KarS §-le
  23. Kohus leiab, et tagajärje suhtes on süüdistatav L.P tegutsenud ettevaatamatusega 7 KarS § 18 lg 3 mõttes. Kuigi süüdistatav L.P on liiklusnõudeid rikkunud tahtlikult, puuduvad tõendid, et L.P oleks pidanud võimalikuks ja möönnud teise liikleja surma. Samas oleks süüdistatav L.P seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema.
  24. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.
  25. Eeltoodust tulenevalt tuleb süüdistatav L.P süüdi tunnistada KarS § 422 lg 1 järgi ja mõista talle karistus. KarS § 422 lg 1 järgi karistatakse isikut kuni 5-aastase vangistusega. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus, et süüdistatav L.P on 18.01.
  26. a varahommikul sõiduautot juhtides rikkunud mitmeid väga olulisi liiklusnõudeid. Süüdistatav L.P on valinud liiklemiseks lubamatu sõidukiiruse ja selle tulemusena kaldunud vastassuunavööndisse. Samuti arvestab kohus ilmastikuolusid 18.01.
  27. a varahommikul, mida ei saa pidada headeks (lumesadu, kohatine tuisk, pime). Lisaks juhtis süüdistatav L.P sõidukit tiheda liiklusega maanteel. Oluline on ka arvestada, et süüdistatav L.P omandas juhtimisõiguse 28.03.
  28. a (tl 112). Augustis
  29. a ostis süüdistatav L.P endale sõiduauto Volvo S60, enne seda tal sõiduautot ei olnud, kuid tegi mingeid töösõite Tartu linnas ja selle ümbruses. Sellest järeldub, et süüdistatav L.P oli juhtimisõigus olnud kokkupõrke toimumise ajal vähem kui 2 aastat ja ta ei juhtinud sõidukit igapäevaselt. Seega ei saa süüdistatav L.P pidada kogenud ja suurte oskustega juhiks. Selle asjaoluga aga süüdistatav L.P ise ilmselgelt ei arvestanud, kuna ta rikkus väga olulisi liiklusnõudeid, jättis täielikult arvestamata ilmastiku- ja teeolud ning enda teadmised, oskused ja kogemused sõiduki juhina. Samuti arvestab kohus, et süüdistatav L.P tegevuse tõttu saabus kõige raskem tagajärg – elu kaotas xxxxxxxxxx. Kohus peab oluliseks arvestada ka seda, et süüdistatav L.P käitumise tõttu ei saanud xxxxxxxxxx midagi teha selleks, et kokkupõrget ära hoida. Lisaks võtab kohus arvesse, et kokkupõrke tulemusena sai eluohtlikke vigastusi ka süüdistatav L.P (tl 47, 52-56). Isiku ekspertiisiakti nr 16E-LÕI0010 kohaselt sai L.P liiklusõnnetuse käigus järgmisi kehavigastusi/tervisekahjustusi: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse eripreventiivsete kaalutluste hindamisel arvestab kohus, et süüdistatav L.P on varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata isik (tl 91). Süüdistatav L.P on kõrgharidusega, õppinud Eesti Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuses (enda ütluste kohaselt omandanud sõjaväelise juhtimise eriala) ja töötab käesoleval ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxti operatiivohvitserina. Kohtule on esitatud ka süüdistatav L.P kohta iseloomustus, mis on positiivne (tl 87-88). Samas arvestab kohus süüdistatav L.P hoolimatut ja ükskõikset tegevust 18.01.
  30. a varahommikul sõiduautot juhtides, mida kohus kirjeldas eespool. Karistuse üldpreventiivsete kaalutluste hindamisel arvestab kohus, et süüdistatav L.P on toime pannud üldohtliku süüteo. Siinkohal on oluline, et kõikide liiklusreeglite eesmärgiks 8 on tagada kõikide liiklejate turvalisus ja üldine liiklusohutus. Mootorsõiduki juht suurema ohu allika valdajana peab rakendama liikluses kõrgendatud tähelepanelikkust ja järgima kehtestatud reegleid, et minimaliseerida temast lähtuvat või lähtuda võivat ohtlikkust ja vältida igasuguse kahju tekitamist kaasliiklejatele. Juhtides sõidukit suurimat lubatud sõidukiirust ületades, suureneb oluliselt liiklusõnnetusse sattumise oht. Seda kinnitab ka käesolevas kriminaalasjas juhtunu. Süüdistatav L.P tegevuse tagajärjel 18.01.
  31. a varahommikul oli ohustatud väga paljude inimeste elud, tervised ja nende vara. Siiski toimus kokkupõrge kahe sõiduauto vahel. Liiklusnõuete rikkumise tulemusena realiseerus ka kõige raskem tagajärg – suri teine liikleja. Eeltoodud asjaolusid arvestades on kohtu arvates kohane määrata süüdistatav L.P-le karistuseks vangistus selle sanktsiooni keskmises määras, s.o 2 aastat 6 kuud vangistust. Kohus, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdistatav L.P isikut, leiab, et süüdistatav L.P puhul on kogu karistuse ärakandmine ebaotstarbekas. Siinkohal tugineb kohus süüdistatav L.P karistust mõjutavatele asjaoludele (mida kohus eelnevalt käsitles). Kohtu hinnangul on võimalik varem karistamata süüdistatav L.P suhtes karistuseesmärke saavutada tingimusliku karistusega. Seega leiab kohus, et süüdistatav L.P-le mõistetav 2 aastat 6 kuud vangistust tuleb täies ulatuses jätta KarS § 73 lg 1,3 alusel täitmisele pööramata 3-aastase katseajaga.
  32. Kohus on seisukohal, et lisaks põhikaristusele on süüdistatav L.P suhtes vajalik kohaldada lisakaristust, s.o juhtimisõiguse äravõtmist 1 aastaks 6 kuuks. KarS § 50 lg 1 p 1 sätestab, et mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest võib kohus lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks. Kohus, võttes arvesse kuriteo asjaolusid ja L.P isikut, on seisukohal, et karistuseesmärkide saavutamiseks vajalik L.P suhtes kohaldada ka lisakaristust. Liiklusreeglite mittetäitja jaoks on kõige vahetumaks ja otseselt mõju avaldavaks meetmeks vaieldamatult liiklusest eemaldamine. Seega võimaldab juhtimisõiguse äravõtmine ka L.P suhtes paremini saavutada karistuseesmärke. Ühtlasi võimaldab juhtimisõiguse äravõtmine täita karistuse üldpreventiivseid eesmärke, kuna L.P on toime pannud üldohtliku süüteo, mille käigus on ta rikkunud väga olulisi liiklusnõudeid. L.P hoolimatut ja ükskõikset suhtumist sõiduauto juhina iseloomustab tema kiiruse valik 18.01.
  33. a varahommikul, mis ilmselgelt ei arvestanud üldise liiklusohutuse ja turvalisusega ning tema enda kogemuste ja oskustega (lisaks sellele, et oli ka lubamatult suur). Samas on L.P halbade valikute ja otsuste tõttu kaotanud elu kaasliikleja. Sellises olukorras on ühiskonna huvides äärmiselt vajalik üldise turvatunde tagamiseks ja selle kontrolli all hoidmiseks eemaldada rikkuja vahetult liiklusest. Kohtu sellesisulist seisukohta ei muuda ka asjaolu, et süüdistatav L.P ütluste kohaselt vajab ta juhtimisõigust seoses oma tööga. Juhtimisõiguse vajalikkusega sai süüdistatav L.P arvestada juba varasemalt, s.o enne kui ta otsustas olulisi liiklusnõudeid rikkuda. Kohus peab vajalikuks ka osundada, et vastavalt KarS § 50 lg-le 2 ei või juhtimisõigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Süüdistatav L.P suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Kinnituseks, et süüdistatav L.P vajab juhtimisõigust töö tõttu, on esitatud kohtule ametijuhend (tl 107-108), mis on L.P ütluste kohaselt sõlmitud juunis
  34. a. Kohus nõustub prokuröri kriitikaga ja leiab, et kohtule esitatavad dokumendid peaksid olema kinnitatud koopiad või originaalid või vähemalt peaks dokumentide päritolu olema jälgitav. Kohtule esitatud ametijuhend ei ole allkirjastatud, seega ei ole aru saada, kas dokument on allkirjastatud või mitte. Lisaks ei ole jälgitav dokumendi päritolu (kas edastatud xxxxxxxxxxxxxxxxt). 9 Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvates vältimatult vajalik eemaldada liiklusest süüdistatav L.P ja seda 1 aastaks 6 kuuks. Tsiviilhagi Kriminaalasjas on kannatanuks xxxxxxxxxx (xxxxxxxxxxx abikaasa), kes on esitanud tsiviilhagi summas 1182,50 eurot. Tekitatud kahju koosneb xxxxxxxxxxx matusekuludest (tl 56, 13-14). Kannatanu xxxxxxxxxxx ütluste kohaselt on talle kogu kahju hüvitatud ja seega ta soovis tsiviilhagi tagasi võtta. Seda, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxxon kahjud hüvitatud kinnitab ka If P&C Insurance AS kahjukäsitleja e-kiri L.P-le (tl 109-110). Kuna kannatanuxxxxxxxxxxx on tsiviilhagi tagasi võtnud, tuleb

§ 2962

lg 1 p 2 ja § 310 lg 1 alusel tsiviilhagi jätta läbi vaatamata.

§ 2962

lg 3 alusel ei välista tsiviilhagi läbi vaatamata jätmine sama hagi esitamist tsiviilkohtumenetluse korras. Kriminaalmenetluse kulud Kriminaalasjas on menetluskuludeks

§ 175

lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu ja kulud summas 134,16 eurot (72+62,16) (tl 95-97,98-99,101103,104-105). Lisaks on kaitsjale väljamakstud tasu ja hüvitatud kulud kohtumenetluses summas 618,48 eurot. Kokku on kaitsjale väljamakstud tasu ja hüvitatud kulud summas 752,64 eurot.

§ 175

lg 1 p 3 alusel on menetluskuluks surnu ekspertiisikulu 271 eurot (tl 46), isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulu 61 eurot (tl 57), liiklustehnilise ekspertiisikulu 457 eurot (tl 86), uuringutasud kokku 49 eurot (35+14)(tl 48-49). Kokku on ekspertiisikulud 838 eurot. Menetluskuluks on

§ 175

lg 1 p 9 alusel ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on

§ 179

lg 1 p 1 järgi teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015. a vastu võetud (kehtiv alates 01.01.2017.a) määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 2 kohaselt on käesoleval ajal töötasu alammääraks 470 eurot. Seega on sundraha suuruseks 705 eurot. Menetluskulud kokku on 2295,64 eurot.

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kaitsja taotles menetluskulude tasumise võimaldamist osade kaupa 1 aasta jooksul. Prokurör nõustus taotlusega, arvestades L.P sissetulekuid.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohus võib jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Kohus leiab, et menetluskulude tasumise võimaldamine osade kaupa ühe aasta jooksul on põhjendatud. Siinkohal arvestab kohus, et menetluskulude kogusummat ja süüdistatav L.P ligikaudseid sissetulekuid (2015. a deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist 9133 eurot – tl 89), on ilmne, et süüdistatav L.P majanduslik seisund ei võimalda menetluskulude tasumist ühe korraga. Selleks, et anda süüdistatav L.P-le võimalus tasuda menetluskulud vabatahtlikult, tuleb määrata need tasumisele osade kaupa ühe aasta 10 jooksul. Menetluskulude tasumine tuleb määrata alates kohtuotsuse jõustumisest igakuise kohustusena, ühe osamakse suurus 191,31 eurot, viimane osamakse 191,23 eurot. Raina Pärn kohtunik 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.