← Eesti

1-19-9575/31

Obsah (5)§ 108§ 35§ 541§ 109§ 55

1-19-9575 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. märts 2020. a Tallinn Kriminaalasja number 1-19-9575 Kohtukoosseis Eesistuja Pavel Gontšarov, liikmed Meelika Aava j

§ 108

lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Vastavalt

§ 108

lg 1 kasutatakse pankrotivara sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.

§ 35

lg 1 p 1, 2 ja 3 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara, läheb pankrotihaldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse ning kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga.

§ 541

lg 1 kohaselt teeb pankrotihaldur pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid. Pankrotihalduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on võlgnik, kui seadusest ei tulene teisiti. Pankrotihaldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt poolena võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. Eelviidatud pankrotiseaduse sätetest nähtub, et pankrotihaldur valitseb ja käsutab pankrotivara ning osaleb menetlusosalisena pankrotivaraga seotud kohtumenetlustes. Pankrotihaldur teostab ka pankrotivara kahjustamisest tulenevaid õigusi, nt on pankrotihalduril õigus esitada tagasivõimise hagisid juhul, kui võlgnik on enne pankroti väljakuulutamist tehtud tehingutega pankrotivara vähendanud ja sellega võlausaldajate huve kahjustanud (

§ 109jj).

Seda arvestades tuleb pankrotihaldurit käsitleda kannatanuna kriminaalmenetluses, mis toimub pankrotivara kaitseks kehtestatud kuriteokoosseisu järgi. Riigikohus on

§ 35

lg 1 p 2 ja § 541 lg 1 tõlgendades leidnud, et pankroti väljakuulutamise järgselt saab tsiviilkohtumenetluses hagejaks pidada pankrotivara kui õiguste ja kohustuste kandjat, kelle kasuks tegutseb parasjagu ametis olev haldur oma nimel. Teisisõnu on Riigikohus asunud seisukohale, et pankrotivara võib olla menetlusosaline ning pankrotivara kui menetlusosalise positsiooni teostab oma nimel pankrotihaldur (3-2-1-40-13, p 12). Apellant leiab, et eeltooduga samasuguse käsitluse rakendamine on põhjendatud ka KarS § 384 järgi toimuvas kriminaalmenetluses. Kannatanuks saab pidada pankrotivara õigusi ja kohustusi oma nimel teostavat pankrotihaldurit. Seda arvestades tuleb KarS § 384 järgi toimuvasse kriminaalmenetlusesse kannatanuna kaasata pankrotihaldur. EELISTUNG

  1. Ringkonnakohtus 19.02.2020 toimunud eelistungil leidsid prokurör ning süüdistatava kaitsja, et maakohus ei ole kriminaalasja lahendamisel kriminaalmenetluse norme rikkunud, kui nõustus prokuratuuri seisukohaga, et praeguses kriminaalasjas ei ole kannatanut, kuna puudub isik, kelle õigushüve on kuriteoga vahetult kahjustatud. Võlausaldaja ega pankrotihaldur ei ole kannatanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  2. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, maakohtu otsuse ja apellatsioonides toodud põhjendustega, ära kuulanud eelistungil poolte seisukohad leiab, et maakohtu otsuses on tuvastatav kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine, mida ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada ning maakohtu otsus kuulub tühistamisele eelmenetluse staadiumis.
  3. Kohtukolleegium juhib esmalt tähelepanu kohtupraktikas kinnistunud arusaamale, et KrMS § 37 lg-s 1 sätestatud kahju mõiste ei ole täielikult kattuv kahju mõistega tsiviilõiguses (võlaõigusseaduse § 128). Kahju tekitamist KrMS § 37 lg 1 mõttes tuleb käsitada üldisemalt - eeskätt kui isiku õigushüvede kahjustamist või ründamist. Sellega võib, kuid alati ei pruugi kaasneda rikutud hüveolukorra taastamisele või heastamisele suunatud (tsiviilõigusliku) nõudeõiguse tekkimine. Kannatanu menetlusseisundit loovast kahjust saab rääkida ka olukorras, kus isikul tsiviilõiguslikku nõudeõigust kuriteo toimepanija vastu ei teki. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. aprilli
  5. a määrus asjas nr 3-1-1-97-10, p 15) 4

(6)KrMS § 37 lg-s 1 sätestatud tingimus, mille kohaselt peab kahju olema tekitatud vahetult kuriteoga (või süüvõimetu isiku õigusvastase teoga), tähendab kohtupraktika järgi seda, et kannatanuna saab käsitada üksnes isikut, kelle kahju on kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteoga (õigusvastase teoga) nii faktiliselt kui ka õiguslikult seotud. Esiteks peab kannatanu kahju (õigushüve kahjustamine või ründamine) olema tekkinud sellistel asjaoludel, mis olulises osas kattuvad menetletava kuriteo koosseisulistele tunnustele vastavate faktiliste asjaoludega. Vastasel korral ei ole võimalik väita, et kannatanule oleks kahju tekitatud sama teoga, mis on konkreetse kriminaalmenetluse esemeks. Kannatanu kahju ja kriminaalmenetluse eseme vahel nõutav õiguslik seos eeldab aga, et kuriteokoosseis, mille järgi kriminaalmenetlus toimub, peab olema määratud kaitsma sedasama õigushüve, mille rikkumisest kannatanu kahju tuleneb. Juhul, kui kuriteokoosseisu eesmärk, s.o põhjus, miks koosseisus kirjeldatud tegu on karistatavaks tunnistatud, ei hõlma isikul tekkinud kahju ärahoidmist (isiku kahjustatud või rünnatud õigushüve kaitset), puudub ka alus isikut selle kuriteokoosseisu järgi toimuvas kriminaalmenetluses kannatanuks lugeda. (Vt lähemalt määrus asjas nr 3-1-1-97-10, p-d 17-19) On pigem reegel kui erand, et ainuüksi süüdistuses või kokkuleppes kirjeldatud asjaolude põhjal ei saa järeldada, kas isikul, kelle õigushüve süüdistatav oma teoga kahjustas või ründas, on tekkinud süüdistatava vastu tsiviilõiguslik (nt kahju hüvitamise) nõue. See ei tähenda aga, nagu ei saaks rünnatud või kahjustatud õigushüve kandjat sellises olukorras kannatanuna käsitada (RKKK nr 3-1-141-15). 7. O.D süüdistatakse muuhulgas füüsilisest isikust võlgnikuna põhjendamatu rahalise kohustuse võtmises ning võlgniku vara väärtuse teadlikus vähendamises võlausaldaja kahjuks, millega O.D võlgnikuna pani toime oma varalise seisundi teadva kohustustevastase kahjustamise, põhjustades sellega oma maksejõuetuse, milline tegevus on kuriteona kvalifitseeritav KarS § 384 lg 1 järgi. Nimetatud õigusnormiga kaitstav õigushüve on eeldatava pankrotivara (

§ 108) võimalik vähendamine võlausaldajate kahjuks.

Käesoleval juhul süüdistatava poolt eeldatava pankrotivara teadev kohustustevastane vähendamine oli suunatud võlausaldaja XX õiguste kahjustamisele. KarS § 384 on määratud kaitsma nii eeldatava pankrotivara kui ka võlausaldajate huve. Pankrotivara õiguste ja kohustuste huvides tegutseb pankrotimenetluse raames ametis olev haldur oma nimel. Erinevalt võlausaldajast, kellel puudub iseseisev tsiviilõiguslik kahju hüvitamise nõudeõigus, ainult pankrotihalduril on õigus teha pankrotivaraga tehinguid ja õigustoiminguid, mis on vajalikud pankrotimenetluse eesmärgi saavutamiseks ja halduri ülesannete täitmiseks.

§ 55

lg 1 kohaselt kaitseb haldur kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagab seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse. O.D süüdistuses kirjeldatud tegevus on otseses seoses pankrotivara ja võlausaldaja õigushüvede kahjustamisega KrMS § 37 lg 1 mõttes tuleb seega kannatanuks lugeda nii pankrotihaldurit kui ka võlausaldajat. Asjaolu, et pankrotihaldur kaitseb kõigi võlausaldajate huve ei takista kuidagi kannatanuna kriminaalmenetluses osalemast ka võlausaldajal, mis aga ei tähenda, et menetleja peab kõik võlausaldajad ise kindlaks tegema. See on pankrotihalduri kohustus vastavalt

§ 55lg 3. 8. Kr

MS § 38 lg 1 p 9 kohaselt on kannatanul õigus anda nõusolek kokkuleppemenetluse kohaldamiseks või sellest keelduda, anda arvamus süüdistuse ja karistuse ning süüdistuses nimetatud kahju suuruse ja tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse kohta. KrMS § 239 lg 2 p 4 kohaselt kokkuleppemenetlust ei kohaldata, kui sellega ei nõustu kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik. Praeguses kriminaalasjas jättis prokuratuur ning maakohus kannatanud menetlusse kaasamata ning ei küsinud nende nõusolekut kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, millega rikkus KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid. Selline rikkumine ei ole kohtumenetluses kõrvaldatav, seega kuulub kokkuleppemenetluses tehtud maakohtu otsus tühistamisele. 5

(6)
  1. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 3411 p 3 tühistab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu
  2. detsembri
  3. aasta kokkuleppemenetluses tehtud otsuse kriminaalasjas nr 1-19-9575 ja tagastab kriminaaltoimiku prokuratuurile. RESOLUTSIOON
  4. Muuta Tallinna Ringkonnakohtu
  5. märtsi
  6. a määruse põhiosa, jättes sellest välja seisukoha, mille kohaselt tulnuks O.D pankrotihaldur kaasata kannatanuna kriminaalmenetlusse ja küsida temalt nõusolekut kokkuleppemenetluse kohaldamiseks.
  7. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
  8. Määruskaebused rahuldada osaliselt. 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.