← Eesti

1-12-11576/111

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2023, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-11576 Kohtulahend Tartu Maakohtu 11.02.2013 otsus Ervin Uusi süüdimõistmises

§ 114

p 4 järgi ja karistamises vangistusega 15 aastat Menetluse ese süüdimõistetu vangistusest vabastamise otsustamine Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Prokurör kirjaliku arvamusega abiprokurör Ingmar Laas Süüdimõistetu Ervin Uus (isikukood: 35106182722; vabanemisjärgne elukoht puudub; viibib vangistuses Tartu Vanglas) tingimisi enne tähtaega RESOLUTSIOON Juhindudes

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432 kohus määras:

  1. Jätta Ervin Uus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
  2. Määruse koopia saata Tartu Vanglale, süüdimõistetule ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED I Asjaolud Ervin Uus on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 11.02.2013 otsusega

§ 114p 4 järgi ja karistatud vangistusega 15 aastat.

1 Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt viibib Ervin Uus alates 05.02.2012 süüdimõistetuna karistuse kandmisel Tartu Vanglas ning vangistuse lõpptähtaeg on tal 05.02.

  1. Tingimisi enne tähtaega võimalus vabanemiseks avanes kinnipeetaval 08.03.
  2. Ervin Uus on kriminaalkorras karistatud huligaansuste (vägivallaga), vägistamiste (ka alaealise), tahtliku tapmise, tapmiskatse ja ametniku ähvardamise eest. Alustas kuritegude toimepanemisi juba 17-aastasena. Kuritegude põhjuseks puudulikud probleemide lahendamise oskused, hoolimatus, empaatiavõime puudumine, mõnel juhul ka grupi mõju, soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine. Kuriteod on olnud nii ette planeerimata kui ka ette planeeritud. Praegu kannab karistust mõrva ja mõrvakatse eest. Kuritegude põhjuseks puudulikud probleemide lahendamise oskused, hoolimatus, empaatiavõime puudumine, mõrva puhul soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine. Kuriteod on olnud ette planeeritud. Kinnipeetava käitumine on sarnane varasemaga, teod on toime pandud sarnastel põhjustel. Raskeid isikuvastaseid kuritegusid võib toime panna igal ajahetkel nii kainena kui alkoholi tarvitanuna, nii vabaduses kui vanglas. E. Uus ei ole võimeline isegi kontrollitud keskkonnas seaduskuulekalt käituma. Kinnipeetava Ervin Uusi individuaalse täitmiskava täitmise ja käitumise kohta on kinnipeetava iseloomustuses väljatoodud järgnevad asjaolud. Kinnipeetav keeldub osalemast taasühiskonnastavates tegevustes, sest ei näe sel mõtet. Samuti keeldub motiveerivatest vestlustest. On olnud motiveeritud töötama, kuid alates 2022.a. kevadest ei osale tervislike probleemide tõttu tööhõives. Käitumine ametnike suhtes viisakas, kaaskinnipeetavate suhtes on minevikus näidanud üles agressiivsust, ükskõiksust. Suhtumist teistesse iseloomustab empaatiavõime puudumine. Kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. Kinnipeetava iseloomustuses on antud hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja kinnipeetava ohtlikkusele. Vangla antud hinnangu kohaselt on Ervin Uus väheohtlik ametnikele, ohtlik lastele (risk ühiskonnas, kõrgohtlik vangidele (risk vanglas) ja üliohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb vägivallaga toime pandud huligaansustes, korduvas vägistamises ja sugulise kire rahuldamises ebaloomulikul viisil alaealisega, ametniku tapmisega ähvardamises, aga ka tahtlikes tapmistes, mõrvas, tapmiskatsetes, mille toime panemisel võib kasutada abivahendeid (nuga, kirves, padi) ning mille tagajärjel võivad tekkida nii kergemad kehavigastused, raskemal juhul teise inimese surm. Risk ja oht vägivallakuritegudeks võib vallanduda igal ajahetkel. Oht on kõige tõenäolisem, kui lahendab probleeme impulsiivselt, hoolimatult, vägivalda kasutades (sh abivahendeid) ning kuritarvitades alkoholi. Kui laseb end teistel mõjutada, samuti, kui vägistab kättemaksu/armukadeduse ajendil või rahuldab seksuaalseid vajadusi ebaloomulikul viisil lastega. Ohtlikkus võib suureneda, kui kinnipeetav ei muuda oma elustiili, mõtlemist ja hoiakuid, ei otsi endale stabiilset elukohta ja lävib kuritegelikke hoiakuid soosivate isikutega. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 22%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 45%. Seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul 41 - 62%. Arvestades isiku ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Ervin Uusi tingimisi ennetähtaega vabastamist. Kinnipeetava iseloomustuses sisalduvas kriminaalhooldaja arvamuses (kinnitatud kriminaalhooldusametniku poolt 24.01.2023) märgitakse, et juhul, kui kohus peab otstarbekaks süüdimõistetu Ervin Uusi tingimisi enne tähtaega vanglast vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Ervin Uusile katseaeg ja käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni 05.02.
  3. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Ervin Uusile järgmised kohustused:

§ 75

lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi;

§ 75lg 2 p 8 - osalema vägivaldset käitumist käsitlevas sotsiaalprogrammis.

Prokurör on kirjalikus seisukohas avaldanud, et ei toeta süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning seda alljärgnevatel põhjustel. 2 Kuigi positiivse asjaoluna saab süüdimõistetu Ervin Uusi puhul välja tuua kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumise, siis negatiivseks asjaoluks on süüdimõistetud isik ja kuritegude toimepanemise asjaolud. Ervin Uusi on varasemalt kriminaalkorras karistatud ja ta on peaaegu poole oma elust vangistuses viibinud. Seega varasemad kriminaalkaristused ja vangistuses viibimised ei ole muutnud süüdimõistetu käitumist vabaduses seaduskuulekamaks ning ta on kuritegusid toime pannud ka vangistuses. Ervin Uus alustas kuritegude toimepanemist juba 17-aastaselt ja ta on korduvalt toime pannud raskeid kuritegusid, kuid ta ei kahetse ühtegi enda poolt toimepandud kuritegu. Süüdimõistetu vägivaldne käitumine avaldub nii kainena, kui ka joobes. Isiku mõtlemine ja käitumise mustrid on jäigad ja selgelt väljakujunenud, ei väljenda vajadust neid muuta. Vangistuses on keeldunud osalemast taasühiskonnastavates tegevustes. Vabanemisel puudub Ervin Uusil kindel elukoht ja ka toetavad lähedased. Seega on täitmata tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamise üks vältimatu eelduseid. Seni ei ole Ervin Uus suutnud käituda vabaduses seaduskuuleka kodanikuna ja jätkab reegleid eiravat käitumist. Talle on omane vägivaldne käitumine ja teiselt inimeselt elu võtmine ei tekita mingeid emotsioone. Uute kuritegude toimepanemise risk tuleneb eelkõige süüdimõistetu puhul tema varasemast käitumisest ja suhtumisest ühiskonda. Seega arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, leiab prokurör, et Ervin Uusi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud, kuna on säilinud oht uute kuritegude toimepanemisele. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid ja eelkõige ohtu uute kuritegude toimepanemisele. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Ervin Uusi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistung 25.04.2023 Süüdimõistetu Ervin Uus osales kohtulikus arutamises kaugülekuulamise vahendusel. Süüdimõistetu avaldas kohtuistungil, et ta ei soovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabaneda. Taasühiskonnastavates tegevustes ei ole ta vangistuse vältel osalenud. Tal puudub elukoht ning ei ole ka lähedasi isikuid, kellega suhelda. Tal on kolm poolvenda, kellega ta ei suhtle. II Kohtu põhjendused

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kui mitte vähem kui neli kuud. Ervin Uus on temale mõistetud karistusajast ära kandnud kaks kolmandiku, seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohus märgib esmalt, et üksnes sätestatud tähtaja saabumine ja sellega formaalsete eelduste täidetus ei anna iseenesest süüdimõistetule subjektiivset õigust vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks, vaid kohtul tuleb arvestada ka sisuliste eelduste täidetusega (RKKKm nr 3-1-1-18-11 p 9.1).

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Süüdlasele esitatava ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamine eeldus on tema edasine õiguskuulekas käitumine pärast vabanemist (RKKK, nr 1-09-14104, p 21). Seda, kas süüdlane suudab edasiselt käituda õiguskuulekalt, peab ühe kriteeriumina näitama tema karistuse aegne käitumine vanglas (RKKK, nr 3-1-1-91-06). Õiguskuulekat käitumist vangistuse kandmise kestel ei tule siiski mõista kitsalt kehtivate distsiplinaarkaristuse puudumisena. Kuna ennetähtaegne vabastamine sõltub süüdlase resotsialiseerumise võimaluste edukusest, siis tuleb süüdlase 3 karistuse kandmiseaegset käitumist hinnates ennekõike silmas pidada süüdlase individuaalses täitmiskavas püstitatud eesmärkide saavutamist enne karistuse lõpptähtaja saabumist (RKKK, nr 3-1-1-12, p 19). Kohus leiab, et positiivsena saab süüdimõistetu Ervin Uusi puhul välja tuua kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumist. On olnud motiveeritud töötama, kuid alates 2022.a. kevadest ei osale tervislike probleemide tõttu tööhõives. Võimaliku vabanemise korral oleks sissetulekuks riiklik vanaduspension. Rohkem positiivset Ervin Uusi käitumisest vangistuse ajal ei ole võimalik välja tuua. Negatiivne on süüdimõistetu isik ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Ervin Uus kannab vangistust vastavalt Tartu Maakohtu 11.02.2013 otsusele

§ 114p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest.

Kohtu hinnangul on Ervin Uusi poolt toimepandud kuriteo asjaolud äärmiselt rasked. Ervin Uus pani toime tapmise, kui see on toime pandud vähemalt teist korda. Kuriteo toimepanemise asjaoludest nähtuvalt olles varasemalt toime pannud tapmise katse, mille eest Ervin Uusi karistati Tartu Maakohtu 24.05.2007.a. kohtuotsusega, 05.02.2012.a. lõi Ervin Uus kannatanut kolmel korral kahe erineva noaga pea-kaela piirkonda, tekitades kannatanule torke-lõikehaavasid, mille tagajärjel tekkinud vigastuste tüsistusena tekkis kannatanul äge verekaotus ning vere aspiratsioon ja mille tulemusena kannatanu surm. Teises episoodis leidis tõendamist Ervin Uusi poolt Tartu Vanglas toimepandud mõrvakatse 09.11.2012a.., kui Ervin Uus olles vahistatu ja viibides Tartu Vanglas tahtliku tapmise eesmärgil asetas padja kannatanu (kambrikaaslase) näole, kes magas samal ajal, eesmärgiga kannatanu tappa lämmatamise teel. Ervin Uusi süü leidis tõendamist nii lõpuleviidud kuriteos kui kuna kuriteokatse tuleb lugeda lõpuleviidud kuriteoga hõlmatuks, siis tunnistas kohus Ervin Uusi süüdi vaid

§ 114p 4 järgi.

Seega Ervin Uusi käitumine kannatanute suhtes oli äärmiselt hoolimatu ja jõhker. Negatiivne on, et Ervin Uus on keeldunud vanglas osalemast taasühiskonnastavates tegevustes, sest ei näe sel mõtet. Samuti keeldub motiveerivatest vestlustest. Negatiivse asjaoluna väärib märkimist, et kinnipeetava iseloomustusest ning süüdimõistetu ütlustest kohtuistungil nähtuvalt puudub Ervin Uusil vangistusest ennetähtaegse vabanemise korral elukoht. Kuna Ervin Uusil elukoht puudub, siis ei ole võimalik tema suhtes kriminaalhooldust teostada (

§ 76lg 5 ja § 75 lg 1 p 1 kohaselt tuleb määrata kindlaks alaline elukoht).

Samuti tasub tähele panna sedagi, et Ervin Uusil puudub toetav lähivõrgustik, kes teda vanglast vabanedes toetaks ja abistaks. Negatiivne on, et süüdimõistetul on pikaajaline alkoholi tarvitamise kogemus. Ka on süüdimõistetu kinnipidamiskohas tarvitanud enne 1980-ndaid tarvitanud narkootikume – kodeiini olles kinnipidamiskohas. Kokkupuuted alkoholiga algasid Ervin Uusi juba alaealisena, 17-aastaselt tarvitas alkoholi igapäevaselt. Ervin Uus on kuriteod toimepannud alkoholijoobes. Asja materjalidest (kinnipeetava iseloomustus) nähtuvalt ei näe E. Uus põhjust, et alkoholist loobuda. Kuid joobes muutub ta kergesti ärrituvaks ja ka agressiivseks. Vangistuseaduse § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Ülaltoodud positiivseid ja negatiivseid asjaolusid kogumis arvestades ei tekkinud kohtul piisavat veendumust selles, et karistus on oma eesmärgi täitnud ja kinnipeetav on võimeline jätkama vabaduses õiguskuulekat elu ning ka selles, et Ervin Uus ennetähtaegselt vangistusest vabanedes suudab nõuetekohaselt katseaja ja kriminaalhoolduse tingimusi täita. Kohus leiab, et Ervin Uusil tuleb karistuse kandmist vanglas jätkata, sest kohtul puudub süüdimõistetu vangistustoimiku materjalidega tutvumise järel veendumus, et süüdimõistetu suudaks vangistusest ennetähtaegse vabanemise korral käituda seaduskuulekalt. Kohus leiab, et Ervin Uusi tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud ja tema isik, vabaduses 4 elukoha puudumine ja vanglas taasühiskonnastavates tegevustes osalemisest keeldumine. Seega, eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et Ervin Uus tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.