KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02. mai 2023, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-4251 (20284000146) Kohtulahend Tartu Maakohtu 19.11.2020 otsus Randar Narusoni

§ 424

lg 2 järgi ja karistamises vangistusega 1 aasta 6 kuud, millest koheselt ärakandmisele 20 päeva vangistust, ülejäänud vangistus 1 aasta 5 kuud 10 päeva tingimisi katseajaga 2 aastat Avalduse ese kohtulahendi täitmisel esitatud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne Kohtunik Aivar Hint Avaldaja Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametnik Vesta Golding Süüdimõistetu Randar Naruson (isikukood: 38802116026; elukoht: xxxx xxx xx-x xxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxx) Asja menetlemine kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 145, 427, 432 ja

§ 74lg 4, kohus määras: 1.

Rahuldada kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja pikendada

§ 74

lg 4 alusel Randar Narusonile määratud katseaega 3 kuu võrra ja lugeda katseaja lõpptähtajaks

1. august
3. Määrus edastada süüdimõistetule ja Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul kirjaliku määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. ASJAOLUD
4. Randar Naruson on süüdi tunnistatud kriminaalasjas nr 1-20-4251 Tartu Maakohtu 19.11.2020 otsusega

§ 424

lg 2 järgi ja mõistetud karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 2 ja 3 alusel määrati, et mõistetud vangistusest kuulub kohesele ärakandmisele 20 päeva vangistust. Ülejäänud vangistus 1 aasta 5 kuud ja 10 päeva jääb tingimisi kohaldamata. Randar Narusonile määrati katseaeg 2 aastat ning mõistetud vangistust 1 aasta 5 kuud ja 10 päeva ei pöörata täitmisele, kui Randar Naruson ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrati Randar Narusonile katseajaks käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrati Randar Narusonile katseajaks käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.

§ 75

lg 4 alusel määrati Randar Narusonile katseajaks lisakohustus registreerida ennast hiljemalt 1 kuu jooksul pärast koheselt karistuse ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“.

§ 75

lg 4 alusel määrati Randar Narusonile katseajaks lisakohustuse hiljemalt 1 kuu jooksul pärast koheselt karistuse ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiselt vabanemist ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Tartu Maakohtu

1. juuni 2022 määrusega pikendati Randar Narusonile määratud katseaega 6 kuu võrra.
2. Kriminaalhooldaja on 26.02.2023 esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu Randar Narusoni kohta. Ettekandest nähtuvalt on Randar Naruson rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Erakorralise ettekande kohaselt toimus esmakohtumine R. Narusoniga 16.12.2020, kui hooldusalune tutvus ja allkirjastas „Kriminaalhooldusaluse õigused ja kohustused“. Kokku on toimunud 30 registreerimist. 3 korral on R. Naruson ilmunud registreerimisele alkoholi tarvitamise tunnustega. 16.12.2020 toimunud esmakohtumisel tuvastati isikul joove, kui isiku väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus 0,575 mg/l. Suusõnaliselt selgitas isik, et sai kohtuotsusest aru, et kõik lisakohustused hakkavad kehtima peale šokivangistuse kandmist. Ametnik reageeris kirjaliku hoiatusega. Registreerimisel 13.06.2022 tuvastati R. Narusonil alkoholi tarvitamise tunnused, kui alkoholi sisaldus isiku väljahingatavas õhus oli 0,360 mg/l kohta. Seletuses põhjendas isik joovet, et 11.06.2022 õel külas olles tarvitas alkoholi, järgmisel päeval jõi tervise parandamiseks õlut. Alkoholi tarvitamist põhjendas isik tütre surma-aastapäeva ja magamatusest põhjustatud stressiga. Kriminaalhooldusametnik esitas 27.06.2022 kohtule taotluse pikendada R. Narusonile määratud katseaega 6 kuu võrra, mis Tartu Maakohtu 29.06.2022 määrusega rahuldati. Kokku on kohustust - mitte tarvitada alkoholi kontrollitud 14 korral, millest 3 korral on tuvastatud alkoholi tarvitamise tunnused. R. Naruson vabanes šokivangistusest 17.01.
3. Riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames pöördus R. Naruson SA Viljandi Haigla alkoholitarvitamise häirete ravi teenistusse 18.02.
4. Vastuvõtul kinnitas R. Naruson, et ei soovi alkoholi tarvitamise suhtes meditsiinilist abi ega nõustamist. Laboratoorse vereanalüüsi esimese tulemuse esitas R. Naruson 20.01.
5. Alkoholi liigtarvitamisele viitav CDT näit oli 0,9%, mis on lubatu piires. Kokku on hooldusalune esitanud 11 vereanalüüsi tulemused, millest 2 korral on CDT näit olnud normist kõrgem. 18.03.2021 tehtud vereanalüüsis oli CDT näit 1,6%. Alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas vereanalüüsis peab alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT olema väiksem kui 1,3%. Sel ajal töötanud ametnik on viidanud, et CDT vahemikus 1,3% – 1,6% on Synlabi labori hinnangul piiripealne, mitte patoloogiale viitav. Viidi läbi põhjalik vestlus alkoholi tarbimise keelatusest. 04.06.2021 tehtud vereanalüüsis oli CDT näit 9,4%. Seletuses kirjutas isik, et tarbis alkoholi tütre matuste pärast. Ametnik reageeris kirjaliku hoiatusega. 04.02.2021 kinnitati Randar Narusoni juhtumist lähtuvalt koostatud hoolduskava tegevustega kuritegevusriskide maandamiseks. Hooldusalune planeeriti sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Nimetatud programmi eesmärk on tuua muutus sõltuvust 2 tekitavate ainete tarvitamisse. R. Naruson läbis programmi perioodil 28.04.2021–12.07.
6. Programmi läbiviija hinnangul osales R. Naruson grupitundides pigem kuulaja rollis, kuid individuaalsel vestlusel avanes rohkem ning oli näha, et isik on motiveeritud alkoholi tarbimist vähendama, kuid komistuskivideks on saanud perekonnas aset leidnud traagilised sündmused. Registreerimisel 27.03.2023 tuvastati Randar Narusonil alkoholi tarvitamise tunnused, kui alkoholi sisaldus isiku väljahingatavas õhus oli 0,137 mg/l. Isik kirjutas seletuses, et on naisega tülis ning tarbis alkoholi. R. Naruson pöördus koheselt abi saamiseks Alkoholitarvitamise häirete ravi teenistusse vastuvõtule. Isik on teenistuses nõustamisel varem käinud, kuid on teadvustanud, et ainult nõustamise teol ta enda alkoholitarbimisharjumusi muuta ei suuda ning ta vajab tugevamat sekkumist. 14.04.2023 pöördus isik A-Kliinikusse. OÜ A-Kliinik on spetsialiseerunud sõltuvushaigete ravile ja nõustamisele. Psühhiaater L. T teostas R. Narusonile pikaajalise alkoholisõltuvuse vastase ravi. Kohus on mõistnud R. Narusoni süüdi ning jätnud karistuse tingimisi täitmisele pööramata, allutades süüdimõistetu kriminaalhooldusele. R. Naruson on korduvalt rikkunud talle kohtu poolt määratud kohustusi, rikkumistele on eelnenud rasked elulised olukorrad, kuid isik ei ole osanud murede lahendamiseks leida lahendusi või abi. Ettekande esitamise ajaks on R. Naruson teadvustanud, et vajab ravi ning spetsialistide abiga lahenduse leidnud. Tulenevalt eeltoodust teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pikendada R. Narusonile määratud käitumiskontrolli tähtaega 3 kuu võrra. 3 kuu jooksul saab R. Naruson näidata, et omab sisemist motivatsiooni muuta enda alkoholi tarbimise harjumusi. KOHTU PÕHJENDUSED
7. KrMS § 427 lg 1 kohaselt karistusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 427 lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui KrMS § 432 lg-st 3 ei tulene teisiti. KrMS § 432 lg 3 kohaselt KrMS §-des 425–4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Kriminaalhooldusseadus (KrHS) § 31 lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. KrHS § 31 lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta.

§ 74

lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka 3 kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13). 4. Kriminaalhooldusametniku poolt kohtule esitatud erakorralisest ettekandest nähtub, et süüdimõistetu Randar Naruson on rikkunud

§ 75lg 2 p 2 alusel määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi.

Eelmärgitud kohustuse rikkumine on toimunud 27.03.

1. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli 27.03.2023 kohaselt on kriminaalhooldusosakonnas indikaatorvahend Mercury Nordic abil Randar Narusonil fikseeritud positiivne näit 0,137 mg/l. Alkoholi tarvitamise põhjenduseks tõi Randar Naruson tüli naisega. Randar Narusoni iseloomustab positiivselt, et katseajal perioodil 28.04.-12.07.2021 on Randar Naruson läbinud sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening". Programmi läbiviija hinnangul osales R. Naruson grupitundides pigem kuulaja rollis, kuid individuaalsel vestlusel avanes rohkem ning oli näha, et isik on motiveeritud alkoholi tarbimist vähendama, kuid komistuskivideks on saanud perekonnas aset leidnud traagilised sündmused. Kuigi Randar Naruson on talle määratud katseajal korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu peab kohus oluliseks, et Randar Naruson on igati püüdnud oma alkoholiprobleemiga tegeleda. Ta on tunnistanud, et alkohol on tema jaoks väga suur probleem, aga tegeleb pidevalt sellega, et alkoholist hoiduda. Kuna esineb ka süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid ja ta püüab teha koostööd ning leida lahendust, peab kohus põhjendatuks anda Randar Narusonile võimaluse alkoholi tarvitamise probleemiga tegelemiseks ja karistuse kandmiseks vabaduses. Kohus annab Randar Narusonile täiendava võimaluse näidata, et ta on motiveeritud oma elukorraldust muutma ja võimeline kriminaalhoolduse abiga vabaduses alkoholitarbimist kontrollima.
2. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus kriminaalhooldusametniku taotluse ja pikendab

§ 74

lg 4 alusel Randar Narusonile määratud katseaega 3 kuu võrra ja lugeda katseaja lõpptähtajaks

1. august
2. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4