4-21-4179/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2022, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-21-4179 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. veebruari 2022 määrus väärteo eest karistustena määratud rahatrahvi asendamise kohta K.J (isikukood XXX), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. veebruari 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- või Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. PPA Ida Prefektuuri 03.09.2019 otsusega väärteoasjas nr 2440,18,004831 määrati K.J-ile LS § 207 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 108 eurot. Otsus jõustus 19.09.
5. K.J rahatrahvi vabatahtlikult ära ei tasunud, mistõttu pöörati otsus selle sissenõudes sundtäitmisele kohtutäituri kaudu (täiteasi nr 042/2019/101). 04.10.2020 teavitas kohtutäitur sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest. 02.11.2021 esitas PPA taotluse K.J-ile mõistetud rahatrahvi asendamiseks arestiga.
6. Maakohus määras asja arutamise 12.01.2022 istungile. K.J istungile ei ilmunud, kutse toimetati kätte telefoni teel ja jäeti ka isikule postkasti. Viru Maakohtu 12.01.2022 määrusega kohaldati K.J-i suhtes sundtoomist 01.02.2022 istungile.
7. Viru Maakohtu 01.02.2022 määrusega rahuldati PPA taotlus ja asendati K.J-ile PPA Ida prefektuuri 03.09.2018 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2440,18,004831 määratud rahatrahv 27 trahviühiku ulatuses arestiga 2 päeva. Aresti on K.J kohustatud asuma kandma 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Asja materjalide ja menetlusosalise seletuse kohaselt maakohtu istungil ei ole menetlusalune isik 03.09.2018 määratud rahatrahvi kuni käesoleva ajani täies ulatuses tasunud ning kohtutäituri materjalide kohaselt on selle sissenõudmine võimatu. Maakohus leiab, et eeltoodu alusel on Ida Prefektuuri avaldus põhjendatud ning menetlusalusel isikul tuleb talle määratud rahatrahv ära kanda arestina.
8. Viru Maakohtu 01.02.2022 määruse peale esitas määruskaebuse K.J, kes leiab, et rahatrahvi asendamine arestiga ei ole põhjendatud ning palub maakohtu määruse tühistada ja asendada rahatrahv üldkasuliku tööga. Rahatrahv on tasumata seetõttu, et K.J ei ole töökohta, mida on kinnitanud ka kohtutäitur. Rahatrahv on võimalik asendada üldkasuliku tööga, mida K.J ei teadnud. Kuna kohus seda ka ei selgitanud, siis ei saanud ta ka taotleda üldkasuliku töö kohaldamist ning sellega nõustuda. Kohtuotsuses puudub põhjendus, miks tuleb rahatrahv asendada arestiga, mitte üldkasuliku tööga. K.J ei hoidnud rahatrahvi tasumisest kõrvale tahtlikult. Töökoht puudus ja muid sissetulekuallikaid ei olnud. Kaebaja on nõus täitma üldkasulikku tööd. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebus põhjendamatu ega too endaga kaasa maakohtu määruse tühistamist.
10. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul nõuetekohaselt tuvastanud, et K.J on rahatrahv 108 eurot tasumata täies ulatuses ja vara, millele sissenõuet pöörata, tal ei ole. K.J väidab, et tal ei olnud töökohta ega vara ning ta ei ole tahtlikult kõrvale hoidnud rahatrahvi tasumiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole nimetatud asjaolu enam käesoleval ajal oluline. Rahatrahvi ei ole võimalik tasuda lõpmatu aja jooksul. Lisaks ei tea kaebaja ka ise, mille eest või mida tuleb tal tasuda ehk süüdlane avaldas istungil selgelt, et tal puudus huvi tasuda rahatrahv. Rahatrahvi tasumise tähtaeg on möödunud, mistõttu alustati täitemenetlust, mis ebaõnnestus. Lähtuvalt KarS § 72 lg-st 1 ja VTMS § 211 lg-st 1 on kohtul üksnes võimalik otsustada, kas asendada K.J-i rahatrahv arestiga või üldkasuliku tööga. Rahatrahv on põhjendatult asendatud arestiga. Arvestama peab rahatrahvi sissenõude aegumistähtajaga ning karistuse efektiivsusega. Kui karistuse määramise ja täitmise vaheline ajavahemik on liiga pikk, ei ole karistus enam kuigivõrd mõjus. Seda on sisuliselt selgitatud kaebajale ka maakohtus istungil.
11. Kaebuses soovib K.J , et rahatrahv asendatakse üldkasuliku tööga. Kuna asendusaresti arutamiseks tuli kohaldada isiku suhtes sundtoomist, siis esineb märkimisväärne kahtlus, kas isik sooritaks üldkasuliku töö nõuetekohaselt ning oleks kättesaadav. Isik ei ole ilmunud ka vaatamata sellele, et kutse toimetati talle telefoni teel ja menetlusalune isik palus peale seda jätta kutse postkasti. Istungil andis ta selles osas üksnes segaseid selgitusi. Samuti on mitmed asenduskaristuse menetlused ebaõnnestunud, sest K.J-i ei ole õnnestunud kätte saada (näiteks asjad nr 4-21-1729 ja 4-20-4452). Kohtul puuduvad igasugused asjaolud arvamaks, et üldkasulik töö mööduks kaebajal edukalt, mistõttu tuleb asenduskaristusena K.J kanda aresti.
12. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, §-st 194 ja § 196 lg-st 2 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 01.02.2022 määruse muutmata ja K.J-i määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Lõhmus Kohtunik 2