Obsah (6)

§ 371§ 168§ 667§ 173§ 696§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 26.05.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-109173 Tsiviilasi MENU RESTORAN OÜ hagi

§ 371

lg 1 p 2 alusel menetlusse võtmast ja jättis menetluskulud

§ 168lg 1 alusel hageja kanda.

Hagi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse sätete, sh määruse (EL) nr 1215/2012 (Brüsseli I bis määrus) art 4 p 1 järgi Eesti kohtule, sest Eesti rahvastikuregistri järgi on kostja elukoht Soomes. Hageja on kostja aadressina märkinud hageja enda aadressi, aga see ei nähtu rahvastikuregistrist. MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

1. Hageja esitas 24.05.2023 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada. Hageja väitel elab kostja Eestis ja rahvastikuregistri kanne ei kajasta tegelikku elukohta. Lisaks allub hagi Eesti kohtule Brüsseli I bis määruse art 7 [p 1] alapunkti a järgi kui lepingulise kohustuse täitmisele suunatud nõue.
2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 25.05.
3. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse ja saadab asja hagi menetlusse võtmise uuesti otsustamiseks tagasi maakohtule (

§ 667lg 2).

Määruskaebus rahuldatakse.

1. Riigikohus on selgitanud, et rahvastikuregistri kandest saab iseenesest järeldada, et kostja elukoht ei ole Eestis, kuid üldjuhul tuleks küsida kohtualluvuse ja kostja alalise elukoha kohta ka kostja seisukohta, mis annab kohtule rohkem teavet. Kohtu omal algatusel hagi menetlemisest keeldumise eelduseks on Brüsseli I bis määruse art 28 lg 1 järgi kostja kohtusse mitteilmumine (vt RKTKm 21.11.2012, 3-2-1-123-12, p 9). Kostja kohtusse ilmumise korral võib aga kostja Brüsseli I bis määruse art 26 lg 1 järgi nõustuda asja allumisega Eesti kohtule (vt ka RKTKo 11.06.2014, 3-2-1-40-14, p 13). Neil kaalutlustel ei olnud maakohtul alust keelduda üksnes rahvastikuregistrist pärineva teabe põhjal omal algatusel hagi menetlemast. Maakohus peab asja uuel menetlusse võtmise otsustamisel tegema mõistlikke pingutusi selleks, et selgitada välja kostja alaline elukoht. Võttes arvesse, et kostja esitas vastuväite maksekäsu kiirmenetluses, siis ei saa eeldada, et kostja ei nõustu vaidluse lahendamisega Eesti kohtus.
2. Kui maakohus tuvastab, et kostja tegelik alaline elukoht ei ole Eestis ja kostja ei nõustu vaidluse läbivaatamisega Eesti kohtus, siis tuleb täiendavalt kontrollida, kas asi võib siiski alluda Eesti kohtule valikulise kohtualluvuse sätete, sh Brüsseli I bis määruse art 7 p 1 alapunkti a järgi. Viidatud sätte kohaselt saab hagi esitada ka teises liikmesriigis peale kostja alalise elukoha, kui nõtakse lepingulise kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise koha võimaldab määrata samas alapunkt b. Viidatud sätete kohaldamiseks tuleb eelkõige hageja väidete põhjal välja selgitada lepingulise kohustuse sisu ja seejärel määrata täitmise koht. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, siis laenulepingu puhul on täitmise koht krediidi andja asukoht (vt nt EKo, 15.06.2017, C-249/16, p 42–44) 9.

§ 173

lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. 10.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 372

lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) 2