KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2023, Tallinn kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-22-7298 Kohtukoosseis eesistuja Sten Li

§ 424lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 22.

veebruaril 2023 lühimenetluses tehtud otsus Apellant kaitsja Prokurör Natalia Duškina Mihkel Uffert Süüdistatav isikukood: 37003232723; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; elukoht: XXX; viibib vahi all Tallinna Vanglas; haridus: XXX; töökoht: XXX Kaitsja vandeadvokaat Karine Nersesjan RESOLUTSIOON Ringkonnakohus otsustas: 1. Tühistada Harju Maakohtu 22. veebruari 2023 otsus Mihkel Uffertile mõistetud põhikaristuse, liitkaristuse ja lisakaristuse osas. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. 2. Mõista Mihkel Uffertile

§ 424lg 2 alusel põhikaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Vähendada mõistetud vangistust Kr

MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, st 1 aastani.

§ 69

lg 7 ja

§ 65

lg 2 alusel suurendada Mihkel Ufferti 1 aasta pikkust vangistust Harju Maakohtu 14. jaanuari 2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-21-8607 1 mõistetud karistuse ärakandmata osa – 70 tunnile üldkasulikule tööle vastava 70 päeva vangistuse – võrra ning mõista liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud 10 päeva vangistust.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta Mihkel Uffertilt lisakaristusena 1 aastaks ära mootorsõiduki juhtimise õigus.

1. Määrata Mihkel Uffertile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest Advokaadibüroole Küünemäe ja Partnerid makstava tasu suuruseks koos käibemaksuga 229,2 eurot. Jätta apellatsioonimenetluse kulud KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda. OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav saab esitada kassatsiooni üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Harju Maakohus tegi
3. veebruaril 2023 otsuse, millega tunnistas M. Ufferti süüdi

§ 424lg 2 järgi ja mõistis talle karistuseks 2 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud vangistust 1 aasta 4 kuuni. Viimast suurendas kohus aga

§ 69

lg 7 ja

§ 65lg 2 alusel Harju Maakohtu 14.

jaanuari 2022 otsusega M. Uffertile mõistetud karistuse ärakandmata osa (70 tunni üldkasuliku töö ehk 70 päeva vangistuse) võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud 10 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel luges kohus karistusaja alguseks M.

Ufferti kinnipidamise aja, s.o 30. oktoobri 2022.

§ 50lg 1 p 1 alusel võttis kohus M.

Uffertilt lisakaristusena 2 aastaks ära sõiduki juhtimise õiguse. Maakohus mõistis M. Ufferti

§ 424lg 2 järgi süüdi selles, et ta juhtis 30.

oktoobril 2022 kella 00.01 ajal Tallinnas Pirita teel suunaga Narva mnt poole sõiduautot Nissan Micra reg.nrga XXXXXX, olles joobeseisundis (väljahingatava õhu alkoholisisaldus 1,10 mg/l). Seejuures oli M. Uffertit Harju Maakohtu 14. jaanuari 2022 otsusega juba karistatud

§ 424lg 2 järgi.

Mõistetud karistust põhjendades märkis kohus, et peab M. Ufferti puhul ainsaks võimalikuks karistuseks reaalset vangistust. Kõik teised võimalused olid kohtu hinnangul end ammendanud. M. Uffert ei ole teinud järeldusi varasematest karistustest, kuigi talle on antud korduvalt võimalusi mitte kanda reaalset vangistust. Ta ei ole piisavalt tõsiselt suhtunud enda alkoholismiprobleemi. Isegi üldkasuliku töö tegemise ajal rikkus ta talle pandud kohtustust mitte tarvitada alkoholi ja pani toime uue kuriteo. Karistust kergendava asjaoluna tõi kohus välja M. Ufferti puhtsüdamliku kahetsuse, karistust raskendavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei olnud. 2 Maakohus leidis, et M. Uffertit ei saa karistada keskmisest kergemas määras. M. Uffert on käitunud liikluses vastutustundetult ja õiguskorda eiravalt, suhtunud teistesse liiklejatesse hoolimatult, üleolevalt ja ükskõikselt. Kohus märkis, et karistusest tuleb vastavalt seadusele 1/3 maha arvata. Kuna aga osa eelmise otsusega mõistetud üldkasulikku tööd oli M. Uffertil tegemata, tuleb uuele karistusele liita varasema karistuse kandmata osa, mis on 70 päeva vangistust. Lisakaristuse kohta märkis kohus, et

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritud teo puhul on moortorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kohustuslik. Kohus leidis, et lisakaristus peab olema keskmisest suurem, et kõrvaldada M. Uffert kui ohtlik ja vastutustundetu juht liiklusest pikemaks ajaks. Kohus nõustus kaitsjaga, et prokuröri taotletud lisakaristuse tähtaeg 3 aastat on ülemäära range, kuid leidis, et kaitsja pakutud 4 kuud ei ole samuti asjakohane. Kohus ei olnud nõus kaitsja seisukohaga, et pikast lisakaristuse tähtajast tulenev kohustus teha uuesti nii liikluse teooriaeksam kui ka sõidueksam on liiga koormav. Kohus leidis, et isik, kes rikub korduvalt jämedalt liiklusseadust, peabki minema uuesti oma teadmisi ja oskusi täiendama. Kohus pidas põhjendamatuks ka kaitsja seisukohta, et juhtimisõiguse puudumine välistab töökoha otsingu. Kohus märkis, et mõistetud karistus ei peagi olema selle kandjale võimalikult mugav ja vähekoormav. Kohus ei pidanud asjassepuutuvaks kaitsja argumenti, et M. Ufferti rikkumisega ei kaasnenud raskeid tagajärgi. Kohus märkis, et väide peab küll paika, kuid kui M. Ufferti tegu oleks kaasa toonud rasked tagajärjed, siis oleks põhjust rääkida juba raskematest kuriteokoosseisudest. Pealegi jäid raskemad tagajärjed saabumata mitte tänu M. Uffertile, vaid tänu politseiametnikele, kes M. Ufferti kinni pidasid. 2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni M. Ufferti kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist M. Uffertile mõistetud põhi- ja lisakaristuse osas ning M. Uffertile kergema karistuse mõistmist. Kaitsja leiab, et maakohus on teinud karistuse mõistmisel kaalutlusvea ning mõistetud karistus on liiga karm ega vasta isiku süü suurusele. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Harju Maakohus ei ole M. Ufferti

§ 424lg 2 järgi 2-aastase vangistusega karistamisel neid põhimõtteid arvestanud.

Kaitsja hinnangul on maakohtu selgitus mõistetud karistuse kohta nii lakooniline, et võib öelda, et kohtuotsuses puuduvad mõistetava karistuse motiivid. Kohus on karistanud M. Uffertit sanktsiooni keskmisele määrale vastava karistusega. Samas puudub kohtuotsuses loogiline ning jälgitav mõttekäik, mille alusel on kohus jõudnud järelduseni, et see vastab M. Ufferti süü suurusele. Maakohtu põhjendus, et „M.Uffert on käitunud liikluses vastutustundetult ja õiguskorda eiravalt, suhtunud teistesse liiklejatesse 3 hoolimatult, üleolevalt ja ükskõikselt“ ei ole asjakohane ega piisav põhjendus. On ilmselge, et need, kes juhivad autot alkoholijoobes, on vastutustundetud. Harju Maakohus on küll tuvastanud kergendava asjaolu (puhtsüdamlik kahetsus), kuid kuna karistus vastab sanktsiooni keskmisele määrale, ei nähtu otsusest, et kohus oleks karistust kergendavat asjaolu päriselt arvesse võtnud. Kuigi maakohus võttis M. Uffertilt lisakaristusena kaheks aastaks sõiduki juhtimise õiguse, puuduvad otsuses ka selle mõistlikud põhjendused. Kaitsja leiab, et lisakaristuse tähtaeg 2 aastat on ülemäära range ega vasta süüdistatava süü suurusele. Kaitsja rõhutab, et M. Uffertile kohaldati esimest korda reaalset vangistust. Kuna kohus karistas M. Uffertit 2-aastase vangistusega, ei ole juhtimisõiguse äravõtmine põhikaristusega samas määras proportsionaalne. Kaitsja nõustub kohtu seisukohaga, et karistus ei peagi olema selle kandjale mugav, kuid leiab, et see ei selgita, miks on vaja võtta M. Uffertilt juhtimisõigus ära 2 aastaks.

1. Prokurör on esitanud apellatsioonile kirjaliku vastuse, milles leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioon tuleks jätta rahuldamata.
2. Ringkonnakohtu istungil jäi kaitsja esitatud apellatsiooni juurde. Süüdistatav toetas apellatsiooni ning kinnitas, et ta kahetseb juhtunut ning loobub alkoholi tarvitamisest. Prokurör leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks ei ole alust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Apellatsioon tuleb rahuldada. Maakohtu otsuse põhjendused M. Uffertile mõistetud karistuse kohta on puudulikud ning mõistetud karistus ei vasta ringkonnakohtu hinnangul kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Lisaks sellele on maakohus eksinud mitme karistuse põhjendustes mainitud faktilise asjaolu tuvastamisel.
4. Maakohus on küll mõistetud karistust põhistanud, kuid otsuse põhjendused jäävad üldsõnaliseks ning on puudulikud. Maakohus on põhjendanud M. Uffertile mõistetud karistust eelkõige argumendiga, et ta käitus vastutustundetult ja teiste liiklejatega mittearvestavalt. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga, et etteheited, millega kohus M. Uffertile mõistetud karistust põhjendab, on sellised, mis kehtivad iga mootorsõidukit joobes juhtinu kohta. Seega ei iseloomusta maakohtu seisukoht, et M. Ufferti tegu oli vastutustundetu, M. Ufferti süü suurust. Just süü suurus on aga

§ 56lg 1 kohaselt karistuse alus.

Süü suurus sõltub asjaoludest, mis iseloomustavad toimepandud kuritegu ja süüdlase suhtumist oma teosse. Selliseid asjaolusid on kohus käsitlenud otsuses minimaalselt. Ainsana on võimalik välja tuua kohtu etteheide, et M. Uffert pani uue kuriteo toime eelmise otsusega mõistetud üldkasuliku töö tegemise ajal. Kuivõrd korduvus on

§ 424

lg 2 koosseisutunnus, sõltub hinnang isiku süü suurusele ka sellest, kui sageli isik kuritegusid toime paneb. 4 Seevastu asjaolusid, mis iseloomustavad konkreetset joobes juhtimist ja M. Ufferti suhtumist sellesse, ei ole kohus karistust põhistades käsitlenud. Maakohtu otsuse ebapiisav põhistus on puudus, mille võib ringkonnakohus kõrvaldada (vt nt Riigikohtu

1. juuni 2020 määrus kriminaalasjas nr 1-17-11182, p 25), hinnates ise isiku süüd iseloomustavaid asjaolusid, võimalust mõjutada teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, õiguskorra kaitsmise huvisid ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.
2. Mootorsõiduki juhtimine joobes olles on abstraktne ohudelikt, mistõttu sõltub süü suurus tema teo ohtlikkust iseloomustavatest asjaoludest. Kuna alkoholijoobe puhul on mootorsõiduki juhtimise keeld seotud alkoholi määraga veres või väljahingatavas õhus, sõltub M. Ufferti süü esiteks sellest, kui palju ületas tema väljahingatava õhu alkoholisisaldus piirmäära, millest alates on mootorsõiduki juhtimine keelatud. LS § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud piirmääraks, millest alates loetakse isik joobes olevaks, on 0,75 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. M. Ufferti väljahingatava õhu alkoholisisalduseks mõõdeti 1,10 mg/l, mis tähendab, et tema väljahingatava õhu alkoholisisaldus oli tunduvalt üle piirmäära. Tunnistajate ütluste kohaselt mõjutas see ka selgelt tema võimet autot juhtida. Tema ebakindel sõidustiil hakkas silma kaasliiklejale (Y-le), kes sellest Häirekeskusele teada andis. Tunnistajana üle kuulatud Y on oma ütlustes toonud M. Ufferti sõidustiili puhul välja, et auto kaldus pidevalt kõrvalrajale. Juht tundis Y-le uimane. Kui M. Uffert autost välja tuli, oli tema kõnnak Y sõnul ebastabiilne, taaruv (tl. 12 pöördel). Y ütlustega haakuvad politseiametnik Q ütlused, mille kohaselt olid M. Uffertil ilmsed joobetunnused: tal olid rasked tasakaaluhäired, kõne oli segane ja suust tuli alkoholilõhna (tl. 13 pöördel). M. Ufferti enda ütlustest selgub, et ta käis külas ja tarvitas õhtu jooksul õlut, viimati tarvitas sel õhtul alkoholi umbes pool tundi enne sõitma asumist (tl. 20 pöördel). Mootorsõiduki joobes olles juhtimise ohtlikkus sõltub ka teo toimepanemise kohast ja ajast. Süüdistuse kohaselt juhtis M. Uffert autot joobes olles kesköö paiku, kuid seda linnas suurel tänaval, kus on liiklust ka öisel ajal (viimast näitab seegi, et M. Ufferti juhtimisstiil pälvis kaasliikleja tähelepanu). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et M. Ufferti süüd ei vähenda asjaolu, et tema tegu ei toonud kaasa mingeid raskeid tagajärgi – nagu eespool öeldud, on mootorsõiduki joobes juhtimine ohudelikt. Küll tuleb tõdeda, et paika ei pea maakohtu väide, et rasked tagajärjed hoidis ära politseiametnike sekkumine. Toimikus olevatest tõenditest (Y ja Q ütlustest, kinnipidamise aega ja kohta puudutavas osas isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist) nähtub, et kuigi süüdistuses on heidetud M. Uffertile ette mootorsõiduki joobeseisundis juhtimist Pirita teel, ei peetud teda tegelikult Pirita teel kinni, vaid ta sõitis Majaka tänavale ja ta peeti kahtlustatavana kinni pärast seda, kui ta oli auto Majaka 5 juurde parkinud ja autost väljunud. Loetletud asjaoludele lisandub M. Ufferti teo korduvus. Teo toimepanemise ajal on M. Uffertil kaks kehtivat karistust mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Tõsi küll, esimese ja teise karistuse vahele jäi pikk ajavahemik: 8 aastat. Seevastu praeguse menetluse esemeks oleva teo pani M. Uffert toime vähem kui aasta pärast eelmist süüdimõistvat otsust. M. Ufferti suhtumist mootorsõiduki joobes juhtimise keeldu iseloomustab asjaolu, et ta istus mootorsõiduki rooli vaid vähe aega – tema enda sõnul poolt tundi – pärast alkoholi tarvitamise 5 lõpetamist. Maakohtu otsusest jääb mulje, et kohtu hinnangul rikkus M. Uffert ühtlasi talle üldkasuliku töö tegemise ajaks pandud alkoholi tarvitamise keeldu: „M.Uffert ei ole teinud järeldusi varasematest karistustest, kuigi temale on antud korduvalt võimalusi karistust reaalse vangistusena mitte kanda. M.Uffert on teinud kõik endast oleneva, et lõpuks vanglasse karistust kandma pääseda. Ta ei ole piisavalt tõsiselt suhtunud enda alkoholismiprobleemi, isegi üldkasuliku töö tegemise ajal rikkus ta temale pandud kohtustust mitte tarvitada alkoholi. Tähelepanuta ei saa jätta sedagi, et M.Uffert pani kuriteo toime ajal, mil tal üldkasuliku töö tundide tegemine oli veel pooleli.“ Ringkonnakohus märgib, et tõenditest nähtuvalt ei ole põhjust heita M. Uffertile ette alkoholi tarvitamise keelu rikkumist selle üldkasuliku töö tegemise ajal, mille ajal ta pani toime praeguse kuriteo. Toimikus olevast Harju Maakohtu
3. jaanuaril 2022 kriminaalasjas nr 1-21-8607 tehtud otsuse ärakirjast (tl. 24–25) ei nähtu, et M. Uffertile oleks kohaldatud üldkasuliku töö tegemise ajaks alkoholi tarvitamise keeldu. Väide, et M. Uffert on üldkasuliku töö tegemise ajal sellist keeldu rikkunud, põhineb maakohtu otsuse kohaselt kriminaalhooldaja erakorralises ettekandes märgitul. Maakohtu otsuses viidatud kriminaalhooldaja kohtueelses ettekandes on märgitud järgmist: „Vangiregistri andmetel on isik varasemalt olnud kolmel korral arvel kriminaalhoolduses. Kõikidel kordadel on Mihkel Uffertile määratud üldkasuliku töö tundide sooritamine. Esimene kord

§ 424kontekstis erandlikult raske või jultunud.

Mis puutub korduvusse, siis kuigi M. Uffert tunnistati juba eelmisel korral süüdi mootorsõiduki korduvas joobes juhtimises, ei saa väita, et tegemist oleks pidevalt selliseid kuritegusid toime paneva isikuga. M. Ufferti eelmise ja üle-eelmise joobes juhtimise vahele jäi pikk ajavahemik (karistusregistri õiendi kohaselt ei olnud eelmine karistus kustunud põhjusel, et rahaline karistus asendati

1. aastal üldkasuliku tööga ja üldkasulik töö sai täidetud
2. aprillil 2020). Kuigi praeguse menetluse esemeks oleva teo pani M. Uffert toime üldkasuliku töö tegemise ajal, ei ole ka see pandud toime päris kohe pärast eelmist kohtuotsust. Kohtukolleegium on seisukohal, et M. Ufferti süüle vastav karistuse määr jääb sanktsiooni keskmise määra lähedale. Eri- ega üldpreventiivsed kaalutlused M. Ufferti vangistuse määra vähendamiseks alust ei anna. Teo toimepanemisega üldkasuliku töö tegemise ajal näitas M. Uffert, et kerge karistus ei mõjuta teda uue kuriteo toimepanemisest hoiduma. Üldprevetsiooni seisukohalt tuleb arvestada, et mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis peetakse üheks ohtlikumaks ja taunitavamaks liiklusnõuete rikkumiseks. Kuna aga maakohus on tuvastanud ka karistust kergendava asjaolu, peaks mõistetud karistus jääma alla sanktsiooni keskmise määra. Kohtukolleegium peab

§ 56lg-le 1 vastavaks karistusmääraks 1 aasta 6 kuu pikkust vangistust.

Kuna maakohus arutas kriminaalasja lühimenetluses, tuleb seda 6 karistust vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, s.o ühe aastani. Kuna M. Uffert pani uue kuriteo toime üldkasuliku töö tegemise ajal, tuleb

§ 69

lg 7 ja

§ 65

lg 2 alusel liita karistusele eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa. M. Uffertil jäi tegemata 70 tundi üldkasulikku tööd, millele vastab

§ 69lg 1 kohaselt 70 päeva vangistust.

8. Kohtukolleegiumi hinnangul ei selgu maakohtu otsusest ka seda, miks on põhjendatud M. Uffertilt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kaheks aastaks. Kohus leidis, et M. Uffert kui ohtlik ja vastutustundetu juht tuleb kõrvaldada liiklusest pikemaks ajaks, kuid otsuses pole selgitatud, miks peab kohus M. Uffertit nii ohtlikuks ja vastutustundetuks, et tema puhul on vaja kohaldada lisakaristust määras, mis vastab kahele kolmandikule maksimaalsest lisakaristuse määrast. Nagu põhikaristuse põhjendustes välja toodud, peab ringkonnakohus M. Ufferti süüd keskmiseks. Samuti on välja toodud, et kuigi M. Uffertit on mootorsõiduki joobes juhtimise eest karistatud juba kaks korda, on esimese ja teise korra vaheline ajavahemik pikk. Samas ei pea ringkonnakohus põhjendatuks juhtimisõiguse ära võtmist vähem kui kuueks kuuks, nagu taotles kaitsja.

§ 424

lg-le 2 vastava teo puhul on

§ 424lg 4 p 2 kohaselt lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine kohustuslik.

Seda arvestades tuleb lühiajaline juhtimisõiguse äravõtmine kõne alla eelkõige juhul, kui toimepandud tegu saab pidada

§ 424

lg 2 kontekstis kergeks ja süüdlase mõjutamiseks piisab lühiajalisest lisakaristusest või juhul, kui esinevad mingid erandlikud süüdlast iseloomustavad asjaolud. Praegusel juhul ei näe ringkonnakohus kumbagi alust. M. Uffertit on juba kaks korda joobes juhtimise eest karistatud. M. Uffertit ei hoidnud pea kohe pärast alkoholi tarbimist autot juhtima asumast seegi, et tal oli alles pooleli eelmise samalaadse teo eest karistuseks mõistetud üldkasuliku töö tegemine. Nagu eespool selgitatud, ei anna ka muud M. Ufferti tegu iseloomustavad asjaolud alust pidada tema kuritegu kergeks. Ringkonnakohus peab kohaseks lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmist üheks aastaks.

1. Eelnevast tulenevalt tühistab ringkonnakohus KrMS § 337 lg 1 p 4 ja § 338 p 4 alusel maakohtu otsuse nii M. Uffertile mõistetud põhikaristuse (ning sellest tulenevalt ka liitkaristuse) kui ka lisakaristuse osas ja teeb ses osas KrMS § 340 lg 1 ja lg 2 p 4 alusel uue otsuse, mõistes M. Uffertile kergema põhi- ja lisakaristuse ning korrigeerides põhikaristuse muutumisest tingitult lisakaristust. Seega kohus rahuldab kaitsja apellatsiooni.
2. Kaitsja on taotlenud apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruse kindlaksmääramist. Taotluse kohaselt kulus maakohtu otsusega tutvumiseks ja apellatsiooni koostamiseks 120 minutit ning kaitsja taotleb, et kohus määraks selle eest advokaadibüroole makstava tasu suuruseks 144 eurot, millele lisandub käibemaks 28,8 eurot. Ringkonnakohus peab õigusabi mahtu põhjendatuks ning taotletud tasu suurus vastab „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korras“ kehtestatud määradele. Samuti taotles kaitsja ringkonnakohtu istungil osalemise eest makstava tasu suuruse kindlaks määramist. Kaitsja on taotluses lähtunud eeldusest, et istung kestab pool tundi. Istung kestis 25 minutit, kuid istungi algus viibis 31 minutit. Kohtuistungi alguse viibimine arvatakse kohtuistungil osalemise aja hulka. Seega tuleb tasu suuruse kindlaksmääramisel lugeda istungil 7 osalemise ajaks 56 minutit ning sellele vastav tasu on (täiseuroni ümardatult) 47 eurot, millele lisandub käibemaks 9,4 eurot. Kuna ringkonnakohus rahuldas kaitsja apellatsiooni, jääb apellatsioonimenetluse kulu vastavalt KrMS § 185 lg-le 1 riigi kanda. Allkirjastatud digitaalselt 8